INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2017-05-31
Nr:	361
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6266&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa innovatsioonipartnerlus põllumajanduse arenguks - sammuke edasi!
Kirjatüki autor:	Konstantin Mihhejev, Helena Pärenson, Barbi Maramaa
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik; Maaeluministeerium; PRIA
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6250&page=3671&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Euroopa Komisjoni Põllumajanduse- ja maaelu peadirektoraat (DG-ARGI) ja EIP-AGRI teeninduspunkt korraldasid 10.-11. mail 2017 seminari "Liikudes EIP-AGRI rakendamises sammukese edasi" ("Moving EIP-AGRI implementation forward"). Eestist osalesid seminaril Helena Pärenson, Maaeluministeeriumist, Barbi Maramaa PRIAst ja Konstantin Mihhejev, Maamajanduse Infokeskuse Maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonnast. Seminari eesmärgiks oli soodustada erinevate sihtrühmade vahelist suhtlemist ja õppida üksteiste vigadest. See aitab ette valmistada elujõulisi EIP-töörühmi, mis oleksid taotlemisel edukad. Komisjoni ettekandest selgus, et koostöö põllumajandustootjate ja teadlaste vahel on endiselt nõrk. Tõdeti ka, et sünergia riiklike maaelu arengukavade ja Horisont2020 programmi vahel ei ole hetkel tugev. Selleks, et EIP-rakendamine Euroopas oleks edukas, peavad EIP-grupid tekkima vastavalt alt-üles põhimõttele ning juhtroll peab olema kindlasti põllumajandussektori esindajate käes. Perioodil 2014-2020 rakendatakse EIP programmi 27 liikmesriigis ja 97 maaelu arengukava raames. Käesoleval programmperioodil plaanitakse, et kokku luuakse 3200 EIP-töörühma, mis loovad oma tegevuse käigus innovatsiooni - näiteks uusi tooteid või tavasid, erinevaid pilootprojekte, tarneahelapõhist koostööd, keskkonnaprojekte või uusi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, koostööd biomassi või taastuvenergia teemadel, metsamajanduse teemalisi projekte ja palju muud. 2016.a oktoobrikuu seisuga on kõige populaarsemad EIP-töörühmade teemad taimekaitse, täppisviljelus, põllumajandus-keskkond, uued tarneahelad ja mahepõllumajandus. Euroopa Komisjon rõhutas ettekandes ka seda, et peale EIPi on ka teisi instrumente, mis on loodud selleks, et aidata rahuldada pakilisemaid vajadusi põllumajandus- ja metsamajanduse sektorites. Näiteks saab tuua Horisont2020 temaatilised võrgustikud. Tegemist on "alt-üles" põhimõtte järgi moodustatud võrgustikega, kuhu kuuluvad erinevad osapooled - teadlased, põllumehed, nõustajad, ettevõtjad, haridus- ja valitsusvälised organisatsioonid ning EIP-töörühmad. Partnerid peaksid koguma ja jagama olemasolevaid teadmisi ja parimaid tavasid, mida ei ole seni piisavalt levitatud. Horisont2020 temaatilistest võrgustikest saab pikemalt lugeda SIIT Seminari raames toimusid mitmed töögrupid, kus arutati EIP-meetme rakendamisega seotud küsimused, nagu näiteks: Kuidas lihtsustada projektitoetuse taotlemist? Kuidas valida parimaid EIP-töörühmi? EIP-töörühmade taotlusvoorud: temaatilised või kahe-etapilised Taotlemise protseduuride ja taotlusvormide lihtsustamine Lisaks töögruppides toimunud arutelude, tutvustasid seminaril omi esimesi samme juba heakskiidu saanud EIP-töörühmad. Mulla- ja põllukultuuride kaugseire tehnoloogia Belgias EIP-töörühma SOCROSense eesmärgiks on toetada edasijõudnud põllumajandustootjaid, kes on juba kasutanud GPSil põhinevaid tehnikaid seoses mulla ja põllukultuuride sensorite kasutamisega. Koostöös teadlastega ja kaasatud ettevõtjatega, soovib käesolev EIP-töörühm arendada andurite kasutamise pikaajalist strateegiat. Tehakse ka katseid, kuidas kasutada andurite poolt kogutud andmeid tootmises ning kuidas vahendada andmeid kolmandatele isikutele. Lisaks uuritakse kuidas saaks kombineerida erinevaid sensoreid, ning kuidas võib GPS-andurite tehnoloogia mõjutada saagikuse juhtimist piloot-ettevõtetes. Loe pikemalt Kolmekordsete tulemuste saamine Prantsusmaa seakasvatuses Seakasvatusega tegelevad peretalud Occitania piirkonnas on pikkade ajalooliste traditsioonidega, kuid tegutsetakse piirkonnas, kus seakasvatus ei ole laialt levinud. EIP-töörühm tuli välja olulise hüpoteesiga - Kas on võimalik suurendada seakasvatustalude taastumisvõimet säästval ja innovaatilisel viisil ehk kolmekordistuda talude tulemuslikkust? Projekti suurimaks väljakutseks oli välja selgitada, hinnata ja kvantifitseerida tehnilisi, majanduslikke ja organisatsioonilisi uuendusi, mis suurendaksid talude vastupanuvõimet ja tugevdaksid konkreetse piirkonna sotsiaalset vastuvõetavust. Loe pikemalt Akvapoonilised süsteemid Lääne-Pomeranias Saksamaal Projekti raames ehitati kalakasvuhoone. Akvapoonika on teadus, mis ühendab vesiviljelust ehk kala tootmist ja hüdropoonikat ehk vesiaiandust, mis on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata. Akvapoonikas pärinevad taimede kasvuks vajalikud toitained kalasöödast, mida lagundatakse kalade poolt ja konverteeritakse bakterite kaasabil lahustuvateks toitaineteks. Projekti eesmärgiks oli suurendada nii kala kvaliteeti kui taimseid saadusi, mida kalakasvuhoones toodetakse Täiendavaks eesmärgiks oli luua uus säästev tarneahel, mis põhineks ökoloogiliselt sõbralikul akvapoonikal ning mis on mõeldud piirkondlikele talupidajatele, aiapidajatele ja toiduainete töötlejatele, kes saavad oma tooteid müüa. Loe pikemalt Saksamaa õppevõrgustik "Sigade tervis" Lähimatel aastatel tuleks kindlasti vähendada antibiootikumide kasutamist. Et seda eesmärki saavutada, peaksid seakasvatajad oma taludes kasutusele võtma erimeetmeid. Et antibiootikumide kasutamine sõltub paljudest erinevatest teguritest, vajavad seakasvatajad lähenemisviisi, mis võtaksid arvesse talu konkreetseid vajadusi ja erinevaid tegureid, mis mõjutavad looma tervist. Masinaehituses kasutatav mõiste "õppimine tehases" tähendab seda, et pidevalt parandatakse tööprotsessi ning seetõttu suurendatakse tootlikkust ja vähendatakse jäätmeid. Tuginedes meetodile "õppimine tehases", tegeleb õppevõrgustik, kuhu kuuluvad seakasvatajad, nõustajad, veterinaarid ja teadlased, protsessi täiustamisega, mis keskendub antibiootikumide kasutamise vähendamisele seakasvatuses. Loe pikemalt Väetamine kasutades kohaliku lägast tekkinud biogaasi ja granuleeritud rohelisi kaunvilju Saksamaa sisenõudlus maherapsiõlile ületab hetkel pakkumise. Pakkumise ja nõudluse vahelise suure lõhe põhjuseks on maherapsi madal saagikus, umbrohi, kahjurid ja põldude ebapiisav lämmastikuga varustamine saagi mahapanemesel. Eelnenud uuringute kohaselt võiksid varakult koristatud ja granuleeritud liblikõielised söödakultuurid, eriti valge ristik, olla heaks lämmastiku-allikaks maherapsi kasvatamisel. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on arendada välja maherapsiseemne tootmiseks uus lämmastikväetiste strateegia. Loe pikemalt ValorInVitis - Bioloogilise mitmekesisuse parandamine, konkurentsivõimelisema ja säästvama viinamarjakasvatuse jaoks Colli Piacentini piirkonnas Itaalias Projekti eesmärgiks on suurendada Colli Piacentini viinamarjakasvatuspiirkonna konkurentsivõimet, pakkudes lahendusi järgmistele olulistele küsimustele: kliimamuutustega kohanemine läbi kohalike biotüüpide kasutuselevõtmise, mis lubab suvisel ajal säilitada kõrget üldist happesust; pestitsiidide kasutamise vähendamine läbi uute resistentsete genotüüpide kasutusele võtmise; IKT tehnoloogiate kasutamine viinapuude kaitsmisel ehk uute abisüsteemi katsetamine (nt vite.net) erinevate genotüüpide puhul. Loe pikemalt Monilinia spp. kontroll luuviljaliste taimede seas: prognoosimudelid ja kultuurilised tavad Hispaanias Pruunmädanik, mida põhjustab Monilinia spp., on üheks levinumaks haiguseks, mis mõjutab luuviljaliste taimede tervist antud piirkonnas. See põhjustab viljade säilitamisel tõsiseid probleeme ja seeläbi tekivad raskused turustamisel. Haiguse üheks omaduseks on see, et sageli pole kasvaval viljal ühtegi silmaga nähtavat sümptomit, ning nakkusele viitavad tunnused tekivad alles siis kui valmis viljad jõuavad lõpptarbijani. Praegu on peamiseks Monilinia spp kontrolli all hoidmise viisiks sünteetiliste fungitsiidide kasutamine, kuid massiline ja pidev sünteetiliste kemikaalide kasutamine on viinud uue probleemi - resistentsete seentüvede - tekkimiseni. Projekti eesmärgiks on kontrollida pruunmädaniku levikut, kasutades selleks prognoosimudeleid, mis aitavad kohaldada ravi vastavalt vajadusele. Loe pikemalt Uute tehnoloogiate arendamine Rootsi põhjapõdrakasvatuses Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada tehnika, mis aitaks arendada põhjapõdrakasvatust kahel viisil: Muuta riiklik põhjapõdrakasvatajate andmebaas (RBP) ligipääsetavaks ka põllul kohapeal ja isegi äärealadel, kus puudub Interneti-ühendus. Võimaldada uute ja olemasolevate karja jälgimise lahenduste kasutamist reaal-ajas, ning salvestada ja jagada karjatamise kohta käivat asjakohast teavet teiste põhjapõdrakasvatamisega tegelevatega organisatsioonidega.

« Tagasi