INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-03-28
Nr:	395
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6673&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Turistid rappa, kas lihtsalt sõnakõlks?!
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6663&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eesti pealinna kirev õhkkond meelitab edukalt ligi turiste, seejuures pole enamikel neist aimugi väljaspool Tallinna laiuvatest rabadest, lõpututest metsatukkadest, maalilistest rannikutest ja kutsuvatest metsajärvedest. Eesti territooriumist moodustavad 22,3% kuivendatud ja looduslikud turbaalad (sh sood) ning ligi pool meie maa-alast on metsade võimuses. See on ühtviisi nii rikkus kui ka vastutus. Kuidas tutvustada turistidele oma ehedat loodust nii, et ei kahjustaks keskkonda? See teema on eestlastele oluline, sest 13. märtsil Tartus toimunud konverentsil "Loodusturismi võimalused ja väljakutsed Eestis" oli Maaülikooli aula rahvast täis. Inimeste rohkus oli üllatav, sest samaaegselt toimus Tallinnas ka teine sihtgrupile oluline sündmus, nimelt Metsanduse arengukava 2021-2030 koostamise avaüritus, mida saab järgi vaadata ka YouTube´st. Mis on loodusturism? Hea oleks siinkohal panna paika ühine loodusturismi mõiste definitsioon, et kõik saaksid valdkonnast ühtemoodi aru. Konverentsil andis loodusturismist põneva ülevaate Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhtivprofessor Tiiu Kulli, kelle ettekanne kandis ühesõnalist pealkirja "Loodusturismiteadus". UNWTO (World Tourism Organization - Maailma Turismiorganisatsioon) määratluse järgi on loodusturism turismi vorm, mis põhineb looduse vaatlemisel ja väärtustamisel. Sõna laiemas tähenduses hõlmab see kogu turismi, mille ressursiks ja elamuse saamise keskkonnaks on loodus. Ning kitsamas tähenduses on see turismi liik, mille põhiliseks objektiks ja motivaatoriks on loodus. Loodusturismiga käib kaasas veel terve rida mõisteid, näiteks keskkonnateadlikkus, säästev areng ja looduse vahendamine. See kõik näitab kui keeruline võib olla loodusturismiga tegeleval ettevõttjal, kes peab panema ühele pulgale nii looduskeskkonna väärtustamise, kui ka turistide soovid ja eelistused. Kõige kaugem punkt maailmas on minu tagaõu Juba tuntud vanasõnagi ütleb "Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul". Meie kaunis loodus ei peaks olema vaid müügiartikliks välismaalasele, vaid kohalik rahvas võiks ka ise rohkem nautida kohalikku metsa ilu. Nõnda sõnab ka looduse-, rännu- ja kirjamees Hendrik Relve konverentsil: "Kõige kaugem punkt maailmas on minu tagaõu." Tihti kipub olema nii, et me ei oska hinnata Eestimaa loodurikkust, võibolla oleme sellele kõigele liiga lähedal, et märgata. Hendrik Relve avas üritusel osalejate silmad, tutvustas ja tuletas meelde Eestimaa looduse kullavaramut. Linnuvaatlejate jaoks oleme paradiis, sest asume mitmete linnuliikide rändeteel ja meie maad kasutatakse tankimispaigana. Samas laiub Põhja-Eestis imetabane pankrannik. Paljud ei teagi, et kümnest Euroopa suurimast hiidrahnust asub kaheksa Eestis. Seega on Eesti rändrahnude poolest rikkaim maa Euroopas. Eesti on Euroopas rabarikkuselt kolmas - Eesti (V)Rabariik! Saame olla uhked, sest üks Eesti suurimaid loodusimesid on neli aastaaega. Enamik maakera seitsmest miljardist inimesest peab loomulikuks, et on vaid kaks eristuvat aastaaega. Loodusturismi ettevõtja Mati Kose andis konverentsil ülevaate välismaa süvahuvilistest loodusturistidest, ning sellest mida nad hindavad ja miks soovitakse Eestit külastada. Keskmine loodusturist on enamasti hästi või väga hästi linde tundev pensionieas harrastaja Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist või Soomest. Sageli reisitakse koos abikaasaga. Kuid üha enam soovitakse ka iseseisvalt reisida ja ringi vaadata. Kõige suurema potentsiaali ja kasvutrendiga turismi alaliik on fototurism. Sotsiaalvõrgustikud aitavad sellele üha rohkem kaasa. Eriti hea on kui sügaval metsas on internetilevi ning kaunid postitused jõuavad sekunditega virtuaalmaailma, kus hakkavad iseennast reklaamima. Samas tuleks meeles pidada, et veelgi parem oleks loodust nautides nutitelefon sootuks unustada, andes endale võimaluse viibida tervenisti ja segamatult värske õhu rüpes. Eesti on palju rohkem kui Tallinna vanalinn Kuidas siis saada turist Tallinna vanalinnast Viru rabasse? Konverentsi lõpuosa paneeldiskusioonis püüti leida sellele vastuseid. EAS´i (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) sihtkohtade kliendisuhete juht Kristiina Jors ütles arutelus: "EAS-i põhifookuses on Eestisse saabuva turisti puhul see, et ta ei vaataks ainult Tallinna, vaid läheks ka seal välja." Lisaks tõi ta välja ka olulised punktid, kuidas siis turiste nö "välja meelitada": Korraldada konverentsituristile õppereisid maapiirkonda, loodusesse; Kõik tuleb teha võimalikult lihtsaks (bussid hotellist sihtpunkti jne); Võiks pakkuda kombinatsiooni erinevatest tegevustest, inimene tuleb panna intensiivsete ja kvaliteetsete valikute ette; Luua ja kasutada head interneti põhist süsteemi, kus saaks ise objektiivset tagasisidet kirjutada ja lugeda; Tuleks oma klienti tunda ja õppida tundma, mis talle meeldib; Ilmselge on, et kõige selle saavutamiseks on vaja koostööd. Koostööd erievate turismiettevõtete vahel ning koostööd riigi ja omavalitsustega. Nõnda kõlasid ka paneelarutelus tuttavad mõtted: "Liiga vähe turismiettevõtjaid on omavahel koondunud. Need, kes on aktiivsemad saavad ka rohkem toetust!". Või siis: "Kui riik suhtleb kellegagi, siis ei saa ta suhelda ühe inimesega. Vaja on partnerid - oleks vaja koostegemise kultuuri." RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) pakub kõigile võimalust kasutada puhkealasid erinevates Eestimaa looduskaunitest paikades. Aruteludest kõlas ka mõte - kas "tasuta" võimaluste pakkumine võib rikkuda konkurentsi? Kuid kiirelt jõuti järelduseni, et sellised puhkealad võiksid ettevõtja jaoks olla pigem eeliseks, kui takistuseks. Saab ju oma ärimudeli just olemasolevate võimaluste najal üles ehitada. Jälle ei saa me kaugemale mõistetest "koostöö" ja "koos töötamine". Mets on Tallinnale lähemal, kui me arvatagi oskame! Kõik on veel hästi! Tegelikult on kõik veel hästi. Meie rabad ei ole muutunud massiüritusteks, kuid külalised välismaalt on Eestimaa loodust üha enam avastamas. Võime olla õnnelikud oma puhta õhu, liigirohke puisniidu ja linnulaulu üle. "Loodusturism on, kui kõndimine noateral", ütles Hendrik Relve. Ja nii see tegelikult ongi, sest loodus hoiab meid - kui meie hoiame loodust. Tahame ju loota, et kõik on hästi ka 10, 50 või 100 aasta pärast. Loodusturismi teemaline konverents läks edukalt, sest ürituse lõppedes oli saal inimestest pea sama pungil kui hommikul alustades. Aga kui sina ei olnud samal ajal samas kohas, saab uudistada ettekandeid ja ürituse videot ka veebilehelt tagant järgi (veebilehekülg avaneb vaid Explorer veebibrauseris): http://pk.emu.ee/teadusinfo/loodusturismivaljakutsed/

« Tagasi