VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2018-05-09
Nr:	400
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6729&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri:	Unistustest saab reaalsus - edukas Eesti põllumajandus!
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik ja Helene Kõiv
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6726&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	10. aprillil Türil toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Põllumajanduse suurkogu 2018 "Unistades suurelt - Eesti põllumajanduse visioon aastani 2030" pani põllumajandussektoris tegutsevaid inimesi unistama ja innustas osalejaid oma eesmärkidele järgnema. EPKK on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid. 2017. aasta alguse seisuga on EPKK-l liikmeid 94. Koja liikmed jagunevad nelja gruppi: põllumajandustootjad, töötlev tööstus (peamiselt toidutööstus), muu maamajandus ja metsandus. Suurkogu annab võimaluse nii EPKK liikmetele, kui ka teistele huvilistele, kuulata ja kaasa rääkida Eesti põllumajandust puudutavatel aktuaalsetel teemadel. Seekordne suurkogu suunas pilgu tulevikku. Kus oleme täna? "Siiralt usun, et Eesti võimalus on põllumajandus ja maaelu! Kahtlemata!,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm suurkogul. Minister tutvustas maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaadet. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aastal 21% suurem kui eelnenud aastal. Kokku teeb see 960 miljonit eurot. Taimekasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 19%, sealhulgas kasvas enim teraviljatoodangu väärtus - 56%. Loomakasvatussaaduste toodangu väärtus suurenes 27%. Piimatoodangu väärtus kasvas 40%. 2017. aasta lõpu seisuga toodeti lehma kohta 9159 kg piima, mis ületab 281 kg rekordit. "Tublimates farmides on aastas 12 000 kg toodangut tavapärane näitaja. Varsti oleme kindlasti EL liidrid piimatootmises!," sõnas minister uhkelt. Numbrid näitavad, et meie põllumajandusel läheb üha paremini. Kuid kindlasti on ka arenguruumi. Minister tõi välja ka kitsaskohti: „Peaksime rohkem väärindama maad. Hollandis ja Taanis on sama suurusega põllumaad, kuid nad kasutavad oma maad paremini. Maa annab seal väärtust. Meil on suur võimalus siit edasi liikuda!“. Eesti põllumajanduse potentsiaal on suur, kuid ometi toome me hetkel liiga palju tooteid sisse, selle asemel, et neid ise toota. Sest tegelikult eelistab Eesti tarbija eelkõige kodumaist toitu, isegi kui selle eest peab rohkem maksma. Lahenduseks sellele on koostöö. "Sektor peab tegema koostööd. Ainult koostööd tehes ja koos tootes on võimalik edukas olla ja vastu seista konkurendile, sest määravaks on ju lõplik hind,“ rääkis minister Tarmo Tamm ürituse avaettekandes. Igaühele kodumets Eestlased on uhked oma looduse üle. Eriti suurt tähelepanu püüavad metsa puudutavad teemad. "Eesti märk võiks olla eesti mets!“, hõiskas kirjanik Valdur Mikita põllumeestele EPKK suurkogul. Mikita mõte kodumetsadest, mis võiksid igal eestlasel olla ja mille väärtus pole pelgalt vaid keskkonna ilu imetlemine, on enamikule maailmale mõistmatu. Keskmisel Lääne-Eurooplasel ei ole "oma metsa" ning see mõiste tundub neile arusaamatu. Samamoodi kõlas hästi kirjaniku ütlemine: "Eestlasele ei meeldi väga see, et ta näeb metsas mõnda inimest, eurooplasele ei meeldi see, et metsas pole ühtegi inimest!" Üritusel rääkis Eesti metsast ja oma unistustest EPKK metsanduse grupi esimees Kalle Põld, kes tõi välja olulised numbrid: "Meil on 2,31 miljonit ha metsamaad. Kusjuures taasiseseisvumise alguses oli sama number 1,9 miljonit ha. Seega tegelikult on Eesti läbi aegade metsa kasvatanud!“ Selles, et Eesti metsad on suure loodusliku ja ökoloogilise väärtusega, ei kahtle keegi. Meie mets on koduks ligi 40 000 looma-, taime- ja seeneliigile ning 70 liiki on võetud kaitse alla. Kalle Põld märkis, et praegu on Eesti metsamaast 25% erineva kaitse-režiimiga kaetud. Kuid, mida rohkem metsi võtta kaitse alla, seda suurem surve langeb majandusmetsadele. Seejuures range kaitse all on 12% metsadest, sama näitaja Lääne-Euroopas on 1,5%. "Eestlane võiks olla metsaomanik, sest maaomanike paljusus tagab riigis demokraatlikud otsustusprotsessid ning maaomand on maal elava inimese sotsiaalse staatuse küsimus,“ võtab Kalle Põld metsajutu kokku. Unistades suuremast koostööst Suurkogul kõlas pea igas sõnavõtus läbi koostöö ja koos töötamise väärtustamine. EPKK põllumajanduse grupi esimees Tõnu Post on veendunud, et Eesti põllumajanduses on koostöö võimalik ja enamus sellest on kasutamata. "Oleme koguaeg kompavas ja tagasihoidlikus järjes ja pole läinud veel faasi, kus unistada ja tegutseda suurelt“, sõnab Post oma ettekandes. Kui tahetakse minna oma toodanguga välisturule on koostöö ehk ühistuline tegevus eriti oluline. Sest nii saab pakkuda suuremaid koguseid, mitte toodangut, mis on Eesti turult üle jäänud. Post sõnas innustavalt: "Põllumehed mõelge suurelt ja positiivselt! Võibolla aastaks 2030 oleme saavutanud selle, et meil on põllumajanduses ühistuline võim." EPKK töötleva tööstuse grupi esimees Valdis Noppel julgeb veelgi suuremalt unistada, mõeldes Eesti piimatööstusele: "Ühistu võiks ju omada ka börisettevõtte osalust!“. Noppel kummutab oma sõnavõtus ka müüdi, et töötleja on siis väga õnnelik, kui tooraine hind on väga madal. Tegelikult on see väga vale, sest tooraine hind peab olema eelkõige selline, et tootja tahaks investeerida ja laieneda. Koostöös peitub võti, aga palju on ka suhtumise taga kinni. "Tuleb teise eestlasesse uskuda, ta ei ole su vaenlane! Ning kui tal läheb halvasti, ei tähenda see seda, et sul läheb paremini!“, ütles Noppel kõlavalt. Eesti põllumajanduse tulevik "Nutikad ja kvaliteetsed eristuvad tooted, turujõu tugevnemine, Eesti toidu positiivne ja eristuv kuvand, kasvatavatele turgudele sisenemine, barjäärideta kaubandus ...,“ loetleb maaeluminister oma ettekandes tuleviku põllumajanduse märksõnu. Tuleviku teemadel rääkis koosviibimisel ka maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes andis ülevaate põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamise hetkeseisust. "See arengukava saab olema üheks aluseks kui hakkame planeerima uut finantsperioodi," lausus Lemetti. PÕKa töö jaguneb 3 töörühma vahel: 1) taime- ja loomatervis, heaolu ja keskkond; 2) põlumajandus ja maaelu; 3) kõik, mis puudutab kalandust. Lisaks on töörühmad horisontaalsete teemade osas, mis puudutavad eksporti, innovatsiooni, keskkonda, aga ka arutelud ühistegevuse arengust jms. Käesoleva aasta veebruari lõpus toimunud PÕKa avaüritusel jäi lauale kaks erinevat märksõna, milleks olid toit ja maaelu: Eesti maa elab ja toidab! Eesti toit on nõutud ja maal on hea elada! Nõutud toit ja mõnus elukeskkond! Maal on hea elada, töötada ja puhata! Toidame väärtuslikku ja puhta toiduga ennast ja jääb ka teistele! Arengukava koostamise juures on väga oluline erinevate sektorite kaasamine. Kuigi esimesed arutelud on juba toimunud, on huvilistel võimalik veel protsessiga liituda! Unistame ikka edasi! Unistused kipuvad täituma. Ning isegi kui kõik ei lähe nii nagu mõtetes mõlgub, muudab unistamine meid positiivsemaks. Nõnda möödus suurkogu seekord rõõmsalt tuleviku poole vaadates, samal ajal tõdedes, et meie põllumajandusel läheb tegelikult päris hästi ning valdkonna tohutu potentsiaal muudab homse helgemaks.

« Tagasi