INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-05-30
Nr:	403
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6757&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Temaatilised töögrupid
Kirjatüki pealkiri:	Kuidas maaelu noortele atraktiivsemaks muuta?
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6755&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=928&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	"Maapiirkonnas on mitmeid demograafilisi probleeme. Üheks neist on noorte lahkumine maapiirkonnast. Mis seda põhjustab ja mida saaksime teha, et seda muuta?" arutles Euroopa Komisjoni esindaja Maria Gafo 3. mail 2018 Brüsselis Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) temaatilise töögrupi "Sotsiaalse kaasatuse" avakõnes. Töögrupp toimub teist korda ja seekordse kohtumise fookuses oli teema "Muudame maapiirkonnad noortele atraktiivsemaks". ENRD korraldatud kohtumise eesmärgiks oli see, et tutvuda ja esitleda olemasolevaid ja inspireerivaid näiteid, mis keskenduvad noorte tööhõivevõimaluste parandamisele ja maapiirkondade noortele atraktiivsemaks muutmisele. Lisaks arutati ka erinevate Euroopa Liidu poliitikavahendite tugevuste ja nõrkuste üle. Peter Toth, ENRD kontaktpunktist, tõi oma ettekandes välja mitmeid statistilisi andmeid, et illustreerida ja tutvustada Euroopa maanoorte hetkeseisu. Ajal kui Euroopa maapiirkondade rahvastik on vaikselt tõusnud (aastatel 2011-2016 1,4% EU-28), siis 18-29 aastaste noorte osakaal selles on vähenenud 1,2%. Samasse vanuseklassi kuuluvate noorte töötuse määr on 18,8% (EU-28 keskmine), see number on perioodil 2014-2016 vähenenud 1,6%. Noorte töötuse tase on eri liikmesriikides väga erinev. Näiteks on sama number Eestis võrdväärne ELi keskmisega, samas kui Lõuna-Euroopas võib see arv olla koguni 30-40%. Euroopa maanoorte toetusvõimalused Euroopa riikide noortepoliitika kuulub riikliku poliitika valdkonda, mistõttu on liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine välistatud. Koostatud on Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik 2010-2018, mille kaks suuremat eesmärki on pakkuda rohkem ja võrdsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi kõigile noortele, ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Peter Toth andis kohtumisel ülevaate ka EL poliitikavahenditest ja lähenemisviisidest maanoorte toetamiseks. Läbi maaelu arengukava (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond - EAFRD) toetatakse noori (kuni 40-aastaseid) alustavaid põllumajandustootjaid, lisaks on neile ette nähtud 25% kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest (otsetoetus). Lisaks võivad noortalunikud toetust taotleda "Nõustamisteenuse, põllumajandusettevõtte juhtimis-ja asendusteenuse meetmest" ja LEADER meetmest. LEADER meetme raames saavad toetust küsida ka need, kes pole põllumajandustootjad, sest noorteteemaliste projektide toetuse taotlemise teemavaldkonnad on laiemad. Noorte teemadest on läbi imbunud ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusskeemid. Lähtutakse neljast eesmärgist: inimeste koolitamine ja töö leidmine, sotsiaalse kaasatuse edendamine, hariduse ja koolituste täiustamine ja riiklike avalike teenuste kvaliteedi parandamine. Toetuste sihtgruppideks on madala haridusega isikud, ebasoodsas olukorras olevad inimesed ja noored. Rakendatakse ka erinevaid tegevusi, et võidelda noorte töötuse vastu. Noorte tööhõive algatusega toetatakse töötuid noori, kes ei omanda parajasti haridust ega osale ühelgi koolitusel. Algatust rakendatakse peamiselt piirkondades, kus noorte töötuse määr on üle 25%. Lisaks on loodud „Noortegarantii“, mille kaudu tagatakse alla 25-aastastele töötutele (olenemata sellest, kas nad on ennast töötuna arvele võtnud või mitte) konkreetne kvaliteetne tööpakkumine nelja kuu jooksul alates ametlike õpingute lõppemisest või töötuks jäämisest. Need kavad on loodud ELi liikmesriikides asuvate korraldusasutuste poolt ning neid toetatakse ELi vahenditest. EL programm Erasmus+eesmärgiks on parandada noorte inimeste oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, edendada nende sotsiaalset kaasatust ja heaolu ning soodustada paremat noorsootööd ja noortepoliitikat kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Läbi INTERREG programmi on kavandatud enam kui 49 000 osalejaga noorsootegevust. INTERREG Euroopa programmi eesmärgiks on toetada heade tavade vahetamist avaliku sektori asutuste vahel, et parandada piirkondliku arengu poliitika ja programmide tõhusust. Seejuures lähtutakse 4 kategooriast: teadus- ja uuendustegevus, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, madala süsinikusisaldusega majandus ning keskkond ja ressursitõhusus. Selge on see, et noorte temaatika toetamiseks on välja arendatud mitmeid erinevaid fonde ja mehhanisme. Kuid töögrupi aruteludes tõdeti, et alati polegi asi rahas, vaid pigem mõttemallides ja väärtushinnangutes. Maanoori tuleb rohkem usaldada ja lubada neil rohkem ise ära teha ja oma piirkonna elu-olu üle otsustada. Maanoore hääl loeb! Noortele peab andma võimaluse otsustada ja lubada neil teha ise - otsast-lõpuni. Nõnda tunnevad nad ennast väärtusliku kogukonna liikmena ning ehk tulevad ka peale õpingud tagasi oma kodukülla, et panustada piirkonna arengusse. Euroopas Maanoorte ühendus (Rural Youth Europe - RYEurope) on Euroopa valitsusväline maanoorte organisatsioon, mis asutati 1957. aastal. Ühendus toimib Euroopa noorteorganisatsioonide katusorganisatsioonina, et elavdada ja aktiviseerida maapiirkondades tegutsevaid noori. Ühest küljest võib võtta seda ka kui hääletoru, mille kaudu saavad maanoored oma mõtteid levitada. "Ma elan tõelises maapiirkonnas ja räägin rohkem loomade, kui inimestega", sõnab Šoti noorte põllumajandustootjate klubide ühenduse (SAYFC) esindaja Sarah Allison. Ta tutvustab oma ühenduse arenemist, misjuures sai ta ka oluliseks maanoorte ja noortalunike sõnumite levitajaks poliitikakujundajatele. Nende organisatsioon on tugev ning nende "hääl" loeb. Kuid kõik see nõuab suurt tööd nii organisatsiooni struktuuri ülesehitamisel, kui ka inimeste kaasamisel. Maanoore rolli ühiskonnas on raske üle hinnata, kuid samamoodi ei tohi unustada vanemat generatsiooni ja nende kogemusi. Bulgaarias on käima lükatud projekt, mis ühendab neid kahte - noori ja eakaid. "Baba Residence - sild Bulgaaria erinevate kultuuride ja põlvkondade saarte vahel" on ettevõtmine, mis seob linnanoori ja eakaid inimesi maapiirkondades. Linnanoored elavad ühe kuu mõnes külas koos eakama inimesega, et tutvuda sealsete traditsioonide ja elukorralduseda. Pärast seda hakkavad noored tööle gruppides või üksikisikuna, et tulla välja potentsiaalsete projektiideedega, mis aitaksid tuua Bulgaaria maapiirkondadesse juurde inimesi, raha ja ressursse, aidates sellega kaasa maapiirkondade arengule. Projekti esitleb Martin Kolev, kes ütleb ettevõtmise iseloomustamiseks toreda mõtte: "Elades üks kuu külas, saad sa ruttu aru, et maal ei ole aega, et tunneks igavust!" Milline on maanoorte "keel"? Üritusel kõlas mitmelt poolt, et noorte vajadused ja probleemid maapiirkonnas on aastaid olnud samad, kuid viimasel ajal on ilmunud pildile uus väärtus. Selleks on digitaalsus, mis tähendab pidevat internetiühendust ja kiire interneti olemasolu igas külas. Noorte jaoks on interneti olemasolu muutunud esmatähtsaks väärtuseks! "Neljas revolutsioon toob kokku digitaalsed, materiaalsed ja bioloogilised süsteemid!“, ütleb Kaspar Haller oma ettekandes. Ta tutvustab töögrupis osalejatele oma mõtteid seoses uute väljavaadetega tavapärase taluküla arukast ümberkujundamisest. Maapiirkonnad muutuksid palju atraktiivsemaks kui me kasutaksime kõiki olemasolevaid digitaalseid võimalusi. Soomes tuntud "vlogger" Joona Hellman on 22-aastane väikelinnas elav noormees, kes edastab oma elus toimuvaid tegevusi Youtube'i vahendusel üle 75 000 jälgijale. Noortele meeldib vaadata ja kuulata kellegi "omasuguse" sõnumeid, keda siis endale eeskujuks seada. Ühest küljest on digimaailm täis ohte ja teadmatust, teisest küljest on see võimalus, mida kasutades saab noori paremini kaasata ja neile oma sõnumeid edastada. Vlogger Joona sõnum kõlab lihtsalt: "Ole alati, alati sina ise! Pole vahet, kust sa tuled või kas elad linnas või maal!". Noorte "keel" on digitaalne - sellise järelduse võib teha pikemalt mõtlemata vaadates tänapäeva ühiskonna arengusuundi ning kuulates üritusel tehtuid esitlusi. Maapiirkonna superkangelane Noored on alati meie tulevik ning andes neile võimaluse ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida, võime oodata positiivseid arenguid. Elada maal, on olla osaline erilisest looduslähedasest keskkonnast, mis tänu tehnikale ja internetile ühendab meid hõlpsasti kogu ülejäänud maailmaga. Iga maanoor võib olla maapiirkonna superkangelane või midagi veelgi enamat. See, et noored lahkuvad oma kodukülast, et minna linna kooliharidust saama ja kogemusi otsima, on normaalne, kuid neid oodatakse sinna pärast pikisilmi tagasi! LISAINFO: Brüsselis toimunud maanoorte teemalisest töögrupist tegi toreda ja siira videoblogi Soome vlogger Joona Hellman Vaata töögrupi "Muudame maapiirkonnad noortele atraktiivsemaks" kohta Maaeluvõrgustiku veebilehelt.

« Tagasi