VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2018-10-03
Nr:	413
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6939&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Leader
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa maaelu arendajad said kokku Lätimaal
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=6935&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?b=974&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Valmieras toimus 12.-13. septembril 2018 lõunanaabrite rahvusvaheline LEADER/CLLD konverents, mis tõi kokku ligi sadakond osalejat Lätist ja üle paarikümne väliskülalise Austriast, Horvaatiast, Rumeeniast, Saksamaalt, Soomest ja Euroopa maaelu arengu võrgustikust (ENRD). Eestist osalesid üritusel Mulgimaa Arenduskoja, Ida-Harju Koostöökoja, LEADER Liidu ja maaeluvõrgustiku esindajad. Ürituse korraldas Läti maaeluvõrgustik. Valmiera on Vidzeme piirkonna keskus ja suuruselt kaheksas linn Lätis, samuti koduks LEADER kohaliku tegevusgrupi "From Salaca to Ruja" büroole. Õppereisid kolmel suunal Esimesel päeval korraldati osalejatele kolm õppereisi: Limbaži, Smiltene ja Valmiera piirkonnas. Mõne sõnaga lähemalt Smiltene suunal nähtust. Esimene peatuspunkt oli suure ja kaasaegse "Kalejiņi 1" piimafarmi juurde. Farmis on üle 500 lüpsilehma ja ollakse Lätis ühed edukaimad. Piim müüakse kohalikule piimakombinaadile. Edu taga on nii hoolikas tõuaretus, kvaliteetne sööt kui ka töötajatele makstav hea palk. Läti maaelu arengukavast on saadud erinevaid toetusi. Töötajate leidmine on tuttav probleem ka siin. Ringkäiku juhtinud piimafarmi tegevjuht, kes on noor ja tarmukas naisterahvas, räägib, et töötajate motiveerimiseks tuleb lisaks palgale osata pakkuda ka head töö-õhkkonda, korraldades töötajatele ühiseid väljasõiduüritusi. Järgmine peatus oli väiketootjast õunakasvatus- ja mahlatootmistalu "Veccepli". Piirkonnas ollakse ainus omataoline. Prooviti erinevaid tegevusalasid, kuni jäädi selle valdkonna juurde püsima. Lisaks oma õuntele pressitakse mahla ka teistele. LEADER toetusega on ostetud vajalikke seadmeid, hetkel on teise toetuse abil käimas laohoone ehitus. Tööjõud on peamiselt oma pere. Läti käsitööõlu on heal tasemel ja ühte väikest pruulikoda "Talavas kenina alus" külastati ka õppereisi käigus. Tehakse nii kraadiga kui ka alkoholivabu jooke. LEADER projektiga on soetatud villimisvahendid. Õllega tegeletakse, sest see ala meeldib ja annab võimaluse maal ära elada. Kõik algas sellest, et vanaisa oskas teha nii head õlut, mis teistelegi maitses. Viimane külastuskoht on suur puidutöötlemise tehas Smiltene Impex. Toetust on saadud Regionaalfondist. Väärindatakse üle 80 tuhande tihumeetri puitu aastas, mis läheb nii kohalikule kui välisturule. Piirkonnas ollakse olulised tööandjad. Kokkuvõtteks on Läti piirkondades suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid, olles Lätit külastanud nii 2018. aasta mais kui ka septembris võib tõdeda, et tegusad inimesed on alati inspireerivad. On neid, kes soovivad maal elada ja olla seal aktiivsed! Nad on kõvasti vaeva näinud ning võetakse ette ka uusi projekte. Ent laienemist segab tihti töökäte puudus. Teine aspekt on see, et ükskõik kellega ei räägiks, siis mingi kontakt või ärisuhe on neil alati ka Eestiga. Koostöölaat ja kohalik toit Õppereisid lõppesid maaturismi ettevõttes "Brūtes pļavu būtes", mis üllatas kvaliteetse, hea ja huvitava kohaliku toidu menüüga. Enne söökide juurde jõudmist pandi inimesed omavahel suhtlema ja võimalikke rahvusvaheliste koostööprojektide kontakte leidma. Fotol: Magustoidud kümnes erinevas pokaalis LEADER rahvusvahelised koostööprojektid Lätiga Lätis on LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide süsteem Eesti omast erinev – eraldi eelarve ja eraldi taotlusvoor – seega tähendab rahvusvaheliste koostööprojektidega tegemine lisaeelarvet. Igal Eesti kohalikul tegevusgrupil võiks olla vähemalt üks koostööprojekt Läti tegevusgrupiga ja hea oleks vähemalt korra aastas oma piirkonna rahvaga kuskil Lätis kontakti- ja ideereisil käia. Kui ametlikku rahvusvahelist koostööprojekti ei soovita, aga on huvi korraldada kogemusreise piirkonna arendajatele või ettevõtjatele, siis Läti Maaeluvõrgustik on lahkesti valmis abiks olema! Ühendust võib võtta kas otse või Eesti maaeluvõrgustiku kaudu. Konverentsi kõrge tase Konverentsi toimumise ajal oli tunda, et ka Lätis lähenevad valimised. Sellest andis tunnistust kõrge tase nii algussõnavõttude kui arutluspaneeli koosseisu osas. Kohal olid ja oma sõnumiga esinesid: Valmiera linnavolikogu esimees Janis Baiks, Läti peaminister Maris Kucinskis, Läti põllumajandusminister Janis Duklavs ja teisigi tähtsaid. Rõhutati töökohtade loomise vajadust maapiirkonnas, milleks tuleb eelkõige leida võimalusi tooraine väärindamiseks kohapeal. Oluline on maal arendada ka mitte-põllumajandussektorit ja siin saab LEADER abiks olla. ärgnenud arutluspaneelis oli üheks võtme-teemaks inimeste lahkumine maapiirkonnast ja Lätist. Kui lahkuvad inimesed, suletakse koolid ja vajalikud teenused liiguvad kaugemale. Kui neid aga ei ole, siis on keeruline ka uusi elanikke maale meelitada. Räägiti valitsuse plaanidest toetada 2-korruseliste kolhoosiaegsete korrusmajade renoveerimist. Oli tunda, et need teemad on Lätis pidevalt jutuks. Temaatilised ettekanded Austriast ja Soomest Kogemusi Euroopa Liidu teistest piirkondadest esindasid Austria ja Soome. Austria maapiirkonna arengu kogemusi ja mõtteid jagasid linnakese Neue Stadt Feldbach linnapea Josef Ober ja Syria piirkonna arendusnõunik Michael Fend. Mõned mõtted nende ettekannetest: Maapiirkonnas on probleemiks see, et inimesed ei usalda ennast. See, mida tegelikult oodatakse, ei ole ainult materiaalne heaolu, vaid pigem immateriaalne, et inimesed saaks olla õnnelikud! Inimesed ongi erinevad, osad soovivad liikuda linna, osa soovivad just neid maaelu väärtusi. Maaelu ei ole ainult massitootmise piirkond, see on maastik ja keskkond. EL oma programmidega annab võimaluse inimesi maal toetada ja nad saavad ennast väärtuslikuna tunda. Mida Austrias lahenduste leidmiseks ette võtetakse? Korraldatakse seminare, et arutada ja leida tulevikuvisioone; Visioone tuleb luua pikemaks ajaks kui 5 aastat, vähemalt 15ks ja neid aeg-ajalt endale meelde tuletada; Tuleb olla tegevustes järjepidev, muudatused ei tule kiiresti. Näiteks kohaliku toidu teemaga tegeleti viis aasta enne kui hakati täheldama tulemusi; Ei tohi end lasta heidutada sellest, et alati on neid, kes pole mõnest arengukavast kuulnudki; Koostöö erinevate sektorite vahel piirkonna arengu nimel – omavalitsused, talupidajad, ettevõtjad, … - kõigi osalemine on oluline; Üksteise kogemustest õppimine; Sama sektori kohalik väikeettevõtja ei ole teisele konkurent, vaid pigem partner. Konkurent on hoopis Ladina-Ameerikast tulev soodsam kaup; Tunnustamine - kohalike tunnusmärkide ja kohalike märgiste loomine. Näiteks on kohaliku nisu kaubamärk omistatud 70le väiketootjale. See on juba märkimisväärne jõud; Kohalike laatade ja ürituste korraldamine; Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Arukas Küla - SMART VILLAGE ruka küla teemadel esines samuti kaks sõnavõtjat: Enrique Nieto, ENRD-st andis ülevaate teema käsitlemist ENRD kontaktpunkti teemarühmas. Lauri Hyttinen, Soome maaeluvõrgustikust andis ülevaate Soomes toimuvast. Kuna Soomes on teemaga tegeletud juba kauem, oli Läti maaeluvõrgustik korraldanud Soome aruka küla ideereisi. Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Arukas küla - mis küla see on? Aruka küla (Smart Village) jaoks ei ole ühte mudelit. Kõik külad saavad olla omamoodi, olla arukad või nutikad, ei saa ju väita, et osad on rumalad. Oluline on tuua esile häid näiteid, mis innustaks teisi järgima. Näiteks Lapimaa küla soovis olla arukas ja võttis eesmärgiks tugevdada end energia ja kohaliku toidu valdkonnas. Oluline eesmärk on olla efektne ja nutikas haja-asustusega piirkonnas. Saksamaal soovis grupp külasid arendada bio-energia tootmise piirkonda. Alustasid arenguseminaridega, arutasid läbi strateegia kuidas kasutada piirkonnas bio-energiat. Sarnaseid näiteid leiab üle Euroopa. Selliste näidete kogumisega tegeleb ka Euroopa maaelu võrgustik. Kodulehel on vastav teema väljaarendamisel: enrd.ec.europa.eu... ENRD kontaktpunkt on tellinud Aruka küla teemalise video, mida näidati ka konverentsil. Video on saadaval ka eestikeelsete subtiitritega, kestab mõne minuti, aga annab hea ülevaate mõiste ARUKAS KÜLA tähendusest. Vaata videot ja tutvu Aruka küla temaatikaga: www.maainfo.ee/smartvillages LEADER tegevusgrupi roll. LEADER saab olla abiks, kogukonda kokku tuua, anda vahendeid investeeringuteks, inspireerida ja toetada arutelude, koolituste korraldamist, piloottegevusi, turundust, seega väga palju kaasa aidata. Soome arukad külad Soomes on palju arukaid külasid, kogu arvu ei oska öelda, sest seda ei teagi keegi. Kuna ühest definitsiooni ei olegi, siis mõnigi tegevus ei ole üldse uus, seda on tehtud ja arendatud seal aastaid. Teemad on samuti väga laiaulatuslikud: koolid, ettevõtete arendus, eakad kodanikud, uute elanike meelitamine, teenused, noored, immigratsioon, kohalik toit, logistika, … Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Kuidas olla arukas küla? Selle aluseks on see, et külas/piirkonnas on mingi valdkonna arendamiseks plaan. Soov midagi ise ära teha. Samas, tuleb olla tähelepanelik kui mingi plaan ei tööta, peab olema valmis seda ka muutma. Pole oluline, mitme teemaga tegeletakse, oluline on seda targalt ja kõiki ressursse säästes teha. Kuidas arukust mõõta? Millised on siin mõõdikud. Hea meel on tõdeda, et Euroopa Komisjoni materjalides ei ole antud ette indikaatoreid. Kas digitaliseerimine on küla arukuse alus? Lühike vastust oleks, et ei ole! Samas on kindlasti head digitaalsed arendused igasugusele arukale lahendusele abiks. Vahel piisab ka hästi funktsioneerivast sotsiaalmeedia leheküljest. Soomes on igal külal oma Facebooki lehekülg. Kuidas saab aidata maaeluvõrgustik: Koguda ja jagada informatsiooni võimalikult erinevatest küladest ja tegevuste näidetest; Viia kokku inimesi kodus ja väljaspool; Tuua kohale eksperte. Eskola küla näide Eskola küla Soomes - seal töötab 7 inimest. Aga neil on päevahoid, pakuvad lõunasöögi teenust, avatud on kiosk ja suveteater. Külaselts rendib kortereid, sest piirkonnas jäi majutuskohti väheseks. Kohalik omavalitsus sulges mõni aasta tagasi nende kooli, kuid nad hakkasid seda ise üleval pidama ning 2018. a sügisest on nende kooli omanik 500 km eemal asuv suurem kool. See on kool, mis võttis väikse kooli oma struktuuri. Ostsid koolimaja 1 euroga ja ehitasid üles. Pakuvad suvetööd kõikidele kohalikele noortele. Lähikonna suurema keskuse noored hakkasid nurisema, et miks ainult Eskolas tehakse vahvaid asju, ja mitte regioonikeskuses. … Ning nad arenevad pidevalt edasi. Vaata ettekandeid: maainfo.ee... Töögrupid Päeva teisel poolel toimumu töörühmad keskendusid erinevatele teemadele: maapiirkonna arengud, arukas küla ja maaelu arengu plaanid. Aruka küla töörühmas arutati nii aruka küla, kui võimalike tegevuste ja projektide definitsiooni teemadel. Töörühma liikmed pakkusid välja, et see võib olla: koostöö põllumajandussektoris valdkonna nõuanded isikult isikule (sh mentorlus) erinevad transpordilahendused (sõidujagamine) interneti oskuslik kasutamine multifunktsionaalsed hooned (päästekomando ja raamatukogu jm ühe katuse all) Tegevused peavad olema innovaatilised, säästvad, keskkonnasõbralikud. Aruka küla olulisemaks aspektiks peeti koostööd – vaid selle kaudu jõuab soovitud tulemusteni.

« Tagasi