INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-10-17
Nr:	414
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6958&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	Biomajanduse tulevik Euroopas
Kirjatüki autor:	Kaidi Kaaret
Organisatsioon:	Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=6949&page=3671&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti üheks töövormiks on temaatilised töögrupid, mis koosnevad liikmesriikide ekspertide esindajatest. 2018. aasta oktoobris käivitas Euroopa Komisjon biomajanduse teemalise algatuse. Algatuse raames toimuvad 2018. a sügisest kuni 2019. aasta juulini erinevad töökohtumised ja seminar. Teemagrupp loodi, sest biomajandus on muutunud üha populaarsemaks ning huviliste hulk on aegade jooksul suurenenud. Algatuse üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa jätkusuutliku biomajanduse väärtusahela arengule maapiirkonnas, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet, samal ajal kaitstes ka ökosüsteeme. Töögrupi esimene kohtumine toimus 9. oktoobril 2018 Brüsselis. Eesti esindajana osales töögrupi kokkusaamisel SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse esindaja Kaidi Kaaret. Maailmas on ligi 50 riiki vastu võtnud biomajanduse strateegia või arengukava - seda nii Ameerikas, Aafrikas, Austraalias, Aasias kui Euroopas. Euroopa Liidu ülene biomajanduse strateegia võeti vastu aastal 2012, ning aastast 2017 on toimunud strateegia uuendamine. Lisaks on Euroopas vastu võetud mitmeid makro-tasandi biomajanduse strateegiaid, näiteks Läänemere piirkonna biomajanduse strateegia, ning samuti mitmeid strateegiaid liikmesriigi tasandil, nii Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Biomajandusel on Euroopas juba üsna suur mõju just traditsioonilistes sektorites, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus ning toidutööstus. Lisaks on kasvutrendi märgata bio-tekstiili, puidu- ning puidust toodete, paberi- ja paberimassi ning biomassil põhinevate kemikaalide tööstuses. Euroopas on biomajanduse sektoris tööl 18,6 miljonit inimest ning sektori käive on aastas 2 miljardit eurot. Suurim käive tuleb toidutööstuse sektorist (55%) ning põllumajanduses (19%), millele järgnevad paberi- ning puidutööstus (vastavalt 9% ning 8%). Biomajandusel on oluline potentsiaal tagada ka jätkusuutlik areng ning sellega koos ÜRO poolt seatud kestliku arengu eesmärgid. Samuti on biomajandus tihedalt seotud ringmajanduse kontseptsiooniga. Kahjuks ei ole biomajandus Euroopa maapiirkondades siiski oma täielikku potentsiaali saavutanud, ning kohtumisel arutleti peamiste takistuste üle, mis hetkel biomajanduse arengut pärsivad: Kultuurilised: vaid 6% Euroopa põllumajandusvaldkonna töötajatest on alla 35 aasta vanad. Tegemist on ka vanusegrupiga, mis ei ole nõnda vastuvõtlikud innovatsioonile ning omavahelisele koostööle. Biomajandusele üleminek hõlmab endas täielikku mõtlemise ning tootmisprotsesside muutust - vaid orgaaniline tootmine ei ole võrdväärne biomajandusega. Majanduslikud: madalad sissetulekud, vaesus ning vanus takistavad suurte muutuste läbi viimist. Biorafineerimine ning selleks vajalikud seadmed on väga suur investeering, mida paljudel ei ole võimalik ette võtta. Tehnilised: tehnilised probleemid seisnevad peamiselt teadlikkuses, näiteks külvikorra süsteemiga seonduvad Bürokraatia: protsessid võtavad liigselt aega Sotsiaalsed: hirm tundmatu ees, näiteks biotehnoloogia Jätkusuutlikkus: kas biomajanduseks vajalikud põllukultuurid aitavad vett ja väetisi pigem kokku hoida, või tuleks neid rohkem kasutada? Töögrupi kohtumise lõpus korraldati osalejate seas küsitlus uurimaks, millised teemad peaksid olema töögrupi fookuses, ning vastused laekusid osalejatelt üsnagi võrdväärselt kõikidele pakutud teemadele. Lõplik valik on välja selgitamisel. Pingejärjekorras said enim hääli järgnevad teemad: sünergiad erinevate poliitika instrumentide vahel riiklikud versus kohalikud algatused haridus, kaasamine ja kommunikatsioon kuidas viia läbi piloot-uuringuid ning innovatsiooni ärivõimalused maapiirkonnas, mis ei piirne vaid primaarse biomassi tootmisega investeeringud maapiirkondades tarneahelate ning klastrite vahelised kooskõlad keskkonnahoidlikud ärimudelid, mis tooksid reaalselt mõõdetavat kasu biomassi tootjate integreerimine tarneahelatesse vajalik infrastruktuur ja logistika. Kohtumise raames pandi paika ka edaspidine tööplaan, mille kohaselt teemagrupi tegevused kuni 2019. a juulini jaotati. Peamisteks väljunditeks on faktilehed Euroopa parimate algatustega, biomajanduse veebiportaal info jagamiseks ning lõppraport. Kaidi Kaareti arvates, oli tegemist väga huvitava kohtumisega, kus arutleti biomajanduse erinevate tahkude üle: food versus non-food, põllumajanduse biomass versus metsa biomass ning kasutusvõimaluste konkurents & kaskaadkasutus. Lisaks saadi kohtumise raames vajalikke kontakte - näiteks planeerib Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus koostöös Nordeniga (Põhjamaade Ministrete Nõukogu esindus Eestis) korraldada Tallinnas järgmise aasta veebruari lõpus biomajanduse konverentsi ning töögrupi kohtumisel oli saadud häid ideid, keda esinema kutsuda – näiteks andsid esmase nõusoleku JRC ja IEEP esindajad.

« Tagasi