INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-12-05
Nr:	421
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7059&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Temaatilised töögrupid
Kirjatüki pealkiri:	Eurooplased tahavad rohkem arukaid külasid
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7058&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Kõik me teame probleeme, millega peab tänapäeva ühiskond silmitsi seisma. OECD nimetab neid "megatrendideks" ehk siis sügavatest sotsiaalmajanduslikest, keskkonna‑, tehnoloogia‑ ja poliitilistest suundumustest tulenevad võimsad jõud. Megatrendid puudutavad tugevalt ka maapiirkondi. Kuid muutuv ühiskond, tehnika areng ja uued mõttemallid võivad külaelule just hoogu juurde anda. Maapiirkondade elavdamisele, innovaatilistele lahendustele ja olemasolevate väärtuste ning võimaluste parimale kasutamisele viitab arukate külade kontseptsioon. Arukate külade mõiste kogub populaarsust ja mitte ainult digitaalse arengu seisukohast vaid palju laiemal kõlapinnal. Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) juhtinud arukate külade temaatilise töörühma arutelusid, et uurida ja otsida lahendusi maapiirkondades tekkivate väljakutsetega tegelemiseks. Esimese aasta jooksul analüüsis temaatiline töögrupp ideid ja algatusi maapiirkondade teenuste taaselustamist läbi digitaalse ja sotsiaalse innovatsiooni. Vaadeldi, kuidas maapiirkondade teenuseid - nagu tervishoid, sotsiaalteenused, haridus, energeetika, transport ja kaubandus - saaks muuta jätkusuutlikumaks ja paremaks, kasutades selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning kogukonna juhitud tegevusi ja projekte. Teisel aastal, 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta juulini, tegutseb töögrupp, kui hääletoru, et töötada välja praktilisi suuniseid, kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et aidata kaasa arukate külade kontseptsiooni tekkele ja arengule. Samal ajal jätkatakse ka erinevaid algatusi ühendava platvormi loomist, mis peegeldab suurenevat huvi teema vastu kõigil tasanditel. Töögrupi dokumentidega saab tutvuda: enrd.ec.europa.eu/enrd-thematic-work/smart-and-competitive-rural-areas/smart-villages_en Arukad külad on populaarsed ENRD viis maaeluvõrgustike seas läbi lühiuuringu, et kaardistada hetkeseis liikmesriikides arukate külade temaatikaga seotud poliitikate ja inistatiivide kohta. Ühtlasi on uuringu tulemused sisendiks ENRD edaspidistele tegevustele arukate külade arengu toetamisel. Kokku vastasid küsimustikule 20 riiklikku maaeluvõrgustikku 32-st. Arukate külade kontseptsioon äratab Euroopa erinevates piirkondades suurt huvi ning see huvi on kasvav. 18 maaeluvõrgustikku hindas oma piirkonna huvi antud teema valdkonnas keskmiselt 74 punktiga (maksimaalne on 100 punkti). Oluline on siinkohal rõhutada, et lühiuuringu tulemused on subjektiivsed, sest võib arvata, et riikidelt kellelt vastuseid ei saadud, võib olla madal huvi arukate külade teemaga tegelemisel. Koostöö on alati oluline! Enamus riike on juba varases etapis üritanud kokku panna erinevaid poliitikaid ja algatusi, millest võib olla abi arukate külade temaatika toetamisel. Paljudel juhtudel ei kasutata mõistet "Arukad Külad" vaid sõnastust on kohandatud riiklikele oludele (nt "intelligentsed territooriumid" nii Hispaanias kui ka Prantsusmaal). Arukate külade lähenemisviisi toetamisel osalevad paljud erinevad ministeeriumid, asutused ja maaeluga seotud partnerid. Seega on oluline, et toimiks tõhus koordineerimine ja koostöö. Sest arukate külade arendamine hõlmab endas palju erinevaid valdkondi ja tegevusi. Uuringust selgus, et LEADER tegevusgrupid võivad olla arukate külade arengus võtmeteguriks. Kuid mitmed riigid mainisid ka külaliikumiste, kohalike mittetulundusühingute, sotsiaalsete ettevõttete ja teiste rohujuuretasemel tegutsevate organisatsioonide tähtsust arukate külade käivitajatena. Arukad külad ja digitaalsus - kuid mitte ainult! Arukate küladega seotud poliitikad ja riiklikud algatused on seotud rohkem kui ühe temaatilise valdkonna või prioriteediga. Uuringus tuvastati 24 arukate külade temaatikat puudutavat poliitilist ja strateegilist algatust üle Euroopa. Tihtilugu on need algatused seotud maapiirkondade digitaliseerimisega. Kokku on pandud mitmeid riiklikke ja piirkondlikke strateegiad digitaalse lõhe ületamiseks ja maapiirkondade digitaalse ümberkujundamise toetamiseks. Digitaalsus ja kiire internetiühendus on paljude riikide jaoks keskseks teemaks, kui räägitakse arukatest või nutikatest territooriumitest. Paljud riigid jõuavad järeldusele, et kiire lairibaühenduse loomine maapiirkondades on oluline, kuid mitte piisav. Samas täheldatakse, et digitaalsete oskuste parandamiseks ja digitaaltehnoloogiate täielikuks rakendamiseks oleks vaja täiendavaid tegevusi. Kuigi digitaalsusel on arukate külade arengus oluline roll, tuleks vaadata seda laiemalt, unustamata inimesi, kes on digitaalse ökosüsteemi keskmes.

« Tagasi