EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2019-02-06
Nr: 426
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7157&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Temaatilised töögrupid
Kirjatüki pealkiri: Biomajandus eeldab loovust ja hoolivust
Kirjatüki autor: Kaja Peterson
Organisatsioon: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert
Kirjatüki veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7153&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Biomajandus on midagi enamat, kui põllumajandus ja metsandus

Sellest, millega tegeleb biomajandus ja mis on selle riiklik ja piirkondlik potentsiaal, on räägitud juba ammu.

Orgaanilistel loodusvaradel ehk taimedel ja loomadel põhinevatel majandusvaldkondadel nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus on pikaajalised traditsioonid.

Mille poolest erineb nendest biomajandus, miks on käibele tulnud uus mõiste ja miks me peaks sellega tegelema? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.

Biomajanduse mõiste algust on keeruline täpselt dateerida, kuid seda saab seostada eelkõige vajadusega arvestada erinevate viisidega, mis on seotud bioloogiliste loodusvarade kasutamisega. Eelkõige iseloomustab biomajandust loodushoidlik lähenemine.



Esmalt tuleb bioloogilisi ressursse kasutada säästlikult ja nii, et ei suurendataks mõju kliimale ega elurikkusele.

Esikohal on eelkõige bioressursside kasutamine nende taastumise piires, vähene süsinikuheide õhku ja vette, materjalide taaskasutamisele suunatud jäätmemajandus, taastuvenergia kasutamine ja selle tootmine ning palju muud, mis kasutavad bioressursse uuel ja innovatiivsel moel keskkonda kahjustamata.

Eelpool mainitud näitajate tõttu on biomajandusel palju ühist ringmajandusega, mille eesmärk on loodusest kasutusele võetud materjalide ja nende tarvitamise käigus tekkinud jäätmete pruukimine uute materjalide ja toodete tootmisel. Ka ringmajandus eeldab loovust – mis võiks olla tarbijale kasulik, aga samas keskkonnale ohutu.

Eestiski on loovalt mõtlevaid inimesi ja ettevõtteid.

Võtame või pilliroost tehtud ja korduvkasutatavad joogikõrred, mis asendavad suurepäraselt plastikust joogikõrsi, mille tootmiseks kuulub fossiilkütust ja mille lagunemine looduses on pikaldane protsess.

Selliseid ja teisi näiteid biomajandusest on küllaga.

Eestil on head eeldused biomajanduse edendamiseks

Arengufond, Tallinn ülikool, aga ka maaeluministeerium on uurinud Eesti väljavaateid biomajanduse edendamiseks. Viimane ülevaade valmis 2018. aastal, kui Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid kasutasid koostöös viie Põhjamaa ja Läänemere riigiga biomajanduse valmisoleku kaardistamise tööriista BERST.

Eesti kohta valmis ülevaade bioressurssidest, ettevõtluse ja töötajate ning teadus-arendustegevuse valmisolekust biomajanduseks viies regioonis. Analüüsid näitasid, et Eesti on head eeldused biomajanduseks: igal regioonil on omad eripärad, mida saab biomajanduse edendamiseks ära kasutada. Samas näitas uuring, et majandusvaldkondade klassifikaator EMTAK vajab täiendamist, et paremini eristada biomajandust muust majandusvaldkondadest. Vastavad ülevaated on kättesaadavad projekti kodulehelt.

Biomajanduse poliitika vajab sektoriteülest juhtimist

Et ärgitada ettevõtjaid biomajandusega tegelema on Euroopa Liidus vastu võetud vastav poliitikadokument, mida eelmise aasta oktoobris uuendati ja avalikustati. Biomajanduse strateegia annab üldised põhimõtted ja suunad, kuid iga liikmesriik peaks ise välja töötama oma poliitika, lähtudes oma biomajanduse potentsiaalist ja vajadustest.

Eestis on tehtud katset kaardistada biomajanduse potentsiaali juba 5-6 aastat tagasi, isegi strateegia koostamine oli kohe-kohe algamas. Kuid kulus mitu aastat enne kui tookordsest õhinast arenes välja konkreetne väljund.

Biomajandus on horisontaalne teema, see tähendab, et ta hõlmab mitmeid sektoreid ja ministeeriume. Biomajandus eeldab sektorite ülest vaadet ja juhtimist.

Suuremad lootused biomajanduse edendamisega on hetkel seotud põllumajanduse- ja kalanduse arengukavaga ning metsanduse arengukavaga, kuivõrd mõlemad poliitikadokumendid käsitlevad biomajanduse aluseks olevaid primaarsektoreid. Nüüd oleks vaja anda ettevõtjatele selge signaal ka biomajanduse edendamiseks. Ehk, milliseid tegevusvaldkondi ja millistel tingimustel peab riik oluliseks. Siingi tulevad mängu nii keskkonnahoid kui loov mõtlemine.

Kolmik-heeliks koostöö

Üheks oluliseks teguriks biomajanduse valdkonnas on koostöö erinevate osapoolte vahel ühise eesmärgi nimel. Meie naaberriikide Soome ja Rootsi biomajanduse aluseks on sektori- või tootepõhised klastrid: puiduklaster, või täpsemalt puidupõhine klaster, toiduklaster, kalaklaster jne. Klastreid iseloomustab nn kolmik-heeliks, ehk ettevõtja, ülikooli ja avaliku sektori koostöö nii toote arendamisel kui turustamisel.

Tähtsal kohal on kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kuivõrd bioressursside kasutamine toimub eelkõige kohalikul tasandil ja maapiirkondades. Tähtis on ka tarbija teadlikkus ja selle suurendamine, et tarbija oskaks nõuda selliseid biotooteid, millel on kõrge lisandväärtus, kuid madal keskkonnamõju. Kuidas väärindada bioressursse nii, et see oleks tarbijale kasulik ja atraktiivne, keskkonnale ohutu ja tootmisest saadav tulu abistaks eelkõige kohalikku tootjat ja kogukonda.

Nendel teemadel arutati 2019. a jaanuarikuus Brüsselis, kuhu olid kogunenud Euroopa Maaeluvõrgustiku (European Network for Rural Development - ENRD) liikmed. Arutelude keskmes olid head näited biomajanduse praktikatest.

Kuid jutuks olid ka ettepanekud, kuidas saaks Euroopa Liit uuel eelarveperioodil suunata rohkem finantse biomajanduse edendamiseks läbi maaelu poliitika ja LEADER tegevusgruppide.

Teemaks oli seegi, et kas oleks mõttekas toetada eraldi neid tegevusgruppe, kes tahavad teha koostööd teadus-arendusasutuste ja ettevõtetega. ENRD on ellu kutsunud biomajanduse teemarühma, mille raames jätkatakse tegevust seminaride ja sotsiaalmeedia vahendusel. Teemarühma tegevusest saab lugeda nende kodulehelt.

Biomajandus on horisontaalne teema, mis kõnetab nii ettevõtjaid, tarbijaid kui poliitikuid

Kuivõrd biomajandus põhineb bioressurssidel, siis on tähtis, et neid ressursse kasutatakse targalt ja loovalt.

Et biomajanduse rolli ja võimalusi paremini mõista, korraldab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Esinduse, Maaülikooli ja Erametsakeskusega rahvusvahelise konverentsi 28. veebruaril 2019 Tallinnas.

Esinejate hulgas on rida nimekaid biomajanduse eksperte, aga ka ettevõtjaid, tarbijate esindajaid ja poliitikuid. Konverentsil toimub ka biomajanduse toodete ja teadusaavutuste poster-näitus. Lisainfot saab konverentsi kodulehelt.

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo