INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2020-01-29
Nr:	451
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=7722&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa IV Maapäev ja selle järellainetus
Kirjatüki autor:	Anneli Kana; Triin Kallas
Organisatsioon:	Eesti Külaliikumine Kodukant; Eesti LEADER Liit
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=7720&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	4. Euroopa Maapäev toimus 6.-9. novembril 2019 Candáses Hispaanias. Sündmuse taustast, muljetest ja tulemustest annavad ülevaate üritusel osalenud Eesti Külaliikumise Kodukant rahvusvaheliste suhete vabatahtlik kontaktisik Anneli Kana, ja Eesti LEADER Liidu tegevjuht Triin Kallas. Eesti keeli Külade Maapäev, inglise keeles Rural Parliament on maapiirkondade elanike suurkogu, mis on oma tänasel kujul alguse saanud Rootsist juba varastel 1980-ndatel. 1990-ndate alguses taasloodud kontaktid rootslastega viisid õige pea I Eesti Külade Maapäevani, mis toimus 1996. aastal Ida-Virumaal. See oli tõukejõuks Eesti Külaliikumine Kodukant organisatsiooni loomisele 1997. aastal. Külade Maapäevad jätkusid Rootsi mudeli järgi ja tänaseks oleme Euroopas selle sündmuse korraldajatena kuulsust kogunud juba 24 aastat ja 13 korda. Külade parlamendiks ehk Maapäevaks nimetatu tundus ka ülejäänud Euroopale väärt ettevõtmisena ja nii sündiski rahvusvahelises koostöös mõte sellist sündmust ka üle-euroopalisena korraldada. I Euroopa Maapäev sai teoks 2013. aasta sügisel, 1,5 päevase konverentsina Brüsselis. Sealt edasi kujunes see aga traditsiooniks, järgides Rootsi-Eesti mudelit: 3-päevane maarahva kokkusaamine, eesmärgiga jagada kogemusi ja teadmisi ning tutvuda Maapäeva toimumiskoha maaeluga, arutada murekohti ja pakkuda lahendusi. Väljapakutud lahendused on vormunud ühiseks dokumendiks, millel nimeks Euroopa Maaelu Manifest. See võeti vastu 4.-6. novembril 2015. a Schärdingis, Austrias toimunud II Euroopa Maapäeva lõppistungil, kus osales 240 delegaati 40 Euroopa riigist. Siiamaani on toimunud 4 Euroopa Maapäeva. Lisaks eelpool mainitud daatumitele ka 2017. aastal Hollandis, Venhorstis ja nüüd 2019. a lõpus Hispaanias, Candases. Foto: Triin Kallas Euroopa Maapäevade korraldajateks on 3 üle-euroopalist organisatsiooni - The European Rural Community Alliance, PREPARE Partnership for Rural Europe ja European LEADER Association for Rural Development (ELARD). Kõik need kolm liidavad ühel või teisel moel erinevates maades maaelu arenguga tegelevaid ühendusi. Peamiseks eestvedajaks on juhtkomitee ning tegemist on seni puhtalt õhinapõhise ja vabatahtliku tööga. Teatud kulud on seni kaetud Euroopa Liidu Kodanike Euroopa programmi projektitoetusest, kuid sellest kõigiks kuludeks ei piisa. Entusiasmi najal on senine tegevus aga siiski püsinud. Eesti Külaliikumine Kodukant on aastatel 2015, 2017 ja 2019 olnud ka projekti partner. Möödunud sügisesel Hispaanias toimunud Maapäeval osalesid 2 liiget Kodukandi juhatusest - Krista Habakukk ja Ivika Nõgel ning 2 liiget allorganisatsiooni Kodukant Harjumaa juhatusest - Anneli Kana ja Kristina Nurmetalu. Seda ka põhjusel, et koguda ideid ja häid näiteid järgmiseks Eesti Külade Maapäevaks, mis 2021. aastal toimub 14. korda ja seekord just Harjumaal. Foto: kodukant.ee Veel osalesid Hispaanias toimunud Maapäeval ka Eesti Leader Liidu esindaja Triin Kallas ja ELARDi esindaja Kristiina Tammets. Triin Kallase muljeid 4. Euroopa Maapäevalt: „Mulle avaldas kõige rohkem muljet see, et Euroopa Maapäevaga oli teist korda ühendatud ka noorteüritus, Euroopa noorteparlament, mis võttis vastu oma deklaratsiooni. Sarnaselt meie LINC üritusele Pärnus, oli noorte kohalolu Astuurias väga selgelt tunda, nende hääl oli nõudlik ja energiline - minu jaoks selge märk, et põlvkondade vahetus on toimumas ja maal toimetulekuks leitakse uusi ja hoopis teistsuguseid viise. Oli mitmeid ökokogukondade esindajaid, väikseid toidutootjaid, muidugi ka palju muret seoses muutuva kliima ja keskkonnaprobleemidega. Toimumispaik Astuuria ise pakkus ses mõttes palju kõneainet, sest varasem tööstuspiirkond on kiirelt arenenud aktiivse turismi ja rahvusparkide piirkonnaks. Nagu ikka, olid kõige inspireerivamad otsekontaktide käigus ja töötubades kuuldud näited eri piirkondade projektidest, mina uurisin eriti näiteid võimalustest mitmete toetusfondide kombineerimiseks Itaalias ja Tšehhis. Poliitikadokumentide arutelul andsime edasi soovitused arendada Arukate külade meedet koos LEADERiga, sest seal on palju ühist ja mõistlik oleks hoiduda dubleerivate programmide loomisest eri direktoraatide alla. LEADER töögrupis vahetati kogemusi elektroonse asjaajamise käivitamisest ja võimalustest dokumentatsiooni ja toimingute lihtsustamiseks ehk bürokraatia vähendamiseks.“ Foto: Triin Kallas Viimasel Euroopa Maaelu Parlamendil osales kokku 355 inimest 38 riigist ning nende mõtetest, aruteludest ja ettepanekutest sündisid täiendused Euroopa Maaelu Manifestile. Lisaks koostati ka Candase deklaratsioon ja poliitika dokument. Kõik dokumendid on tõlgitud ka eesti keelde! Koostatud dokumentide edasine käekäik sõltub osalejatest ja teistest maapiirkonnas elevatest inimestest ja nende esindusorganisatsioonidest. Sest just meie ise, alt üles põhimõttel saame seista parema elujärje eest maapiirkondades, häälekamalt oma õiguste ja võimaluste eest kõneledes ja poliitikuid mõjutades. Viimati mainitud tegevus on sageli aeganõudev, kuid esimesed edusammud selles siiski on. Nimelt viibis Euroopa Maapäeva juhtkomitee 21.-23. jaanuaril Brüsselis, et tutvustada 4. Euroopa Maapäeva tulemusi. Toimusid kohtumised EL eesistujariikide Soome ja Horvaatia esindajatega, põllumajanduse peadirektoraadi, regionaalarengu peadirektoraadi, regioonide komitee esindajate ja mitmete parlamendiliikmetega, kes vastutavad maapiirkondade eest. Juhtkomitee kinnitusel on Euroopa Maapäev kui aktiivne rohujuuretasandi võrgustik nüüd olulise partnerina tunnustatud ja austatud. Ka Eesti külaliikumise esindajad jätkavad koostööd rahvusvahelisel tasandil, kuigi vahel tuleb tunnistada, et oma kodukülas, maakonnas, Eestimaal, on tegemist küll ja veel! LISAINFO: Euroopa Maapäeva infovoog on nähtav ürituse kodulehel. 2019. a toimunud Euroopa Maapäeva info ja ingliskeelsed dokumendid on leitavad SIIN. Eestikeelse üldinfo ja maakeelde tõlgitud dokumendid leiab Kodukandi kodulehelt.

« Tagasi