VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2020-11-11
Nr:	468
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=8351&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	Taimne toit kui tuleviku valik!?
Kirjatüki autor:	Helene Kõiv
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=8347&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Meid on kasvatatud sööma ühel viisil, st tarbima looma- ja linnuliha, lehmapiima ja muid loomseid toiduaineid. Loomne toit on paljude perede toidulaua A ja O. Kui inimkond kunagi liha ja piimatoodete tarbimisega alustas, ei osatud arvata, et selle tootmine keskkonna ja looduse nii kiiresti "ära trööpab". Tuleb ajaga kaasas käia ja hakata märkama ka taimseid valikuid! Eksperdid ja ettevõtjad nii Eestist ja kaugemalt rääkisid oktoobri algul Toiduinnovatsiooni tippkohtumisel sellest, mida nad teevad selleks, et järjest rohkem inimesi eelistaks loomsele toidule taimset. Konverents toimus juba 3. korda ning iga aastaga on ürituse vastu olnud suurem huvi. Milline on hetkeolukord? 2020. aasta augustis avaldas Stanfordi ülikool uurimuse, et liha vähendamine aitab kaasa veresoonkonna haiguste ennetamisele. Paar korda nädalas ainult taimsel toorainel põhineva eine söömine aitab sellele kindlasti kaasa. Tervise arengu instituudi andmetel tarbivad eestlased liha 3x rohkem kui riiklikud toitumisnõustajad soovitavad. Kantar Emori uuringu kohaselt 40% elanikest on vähendamas söödavaid lihakoguseid, 34% elanikest plaanivad vähendada ning 5% on seda juba teinud. 2% eestlastest ei söö üldse liha. Kui rääkida kohalikust jaemüügist, siis ka siin on viimasel dekaadil toimunud muutusi. Aastate eest pidi taimse toidu alternatiivi soetamiseks viskama pilgu piiri taha. Nüüd on poodides suhteliselt lai valik vegan tooteid. Ka restoranimenüüdes on järjest rohkem just taimsel toorainel põhinevaid roogasid. Viimase 12 kuuga on Rimi ja Maxima klientuuri põhjal 45% suurenenud liha-alternatiivide tarbimine ning lausa 90% taimse piima tarbimine. Kõige populaarsemaks lihaasendajaks on töödeldud ubadel põhinevad "lihatooted". Prognooside kohaselt on 10 aasta pärast mitte-loomse liha turg väga mitmekesine - see on jaemüüjatele suur võimalus! Ka kohalikud piimatööstused hakkavad muutusega kaasa minema - nimelt tervitas Eesti suurim piimatoodete tootja "Tere" oma sortimendis esmakordselt kaerajooki. Piimatööstuse juhi sõnul pole kahtlust, et 20 aasta pärast ei ole sellisel kujul piimatööstust, vaid ongi lihtsalt "toidutööstus". Millised on taimetoidu kasuks rääkivad tegurid? Taimse toidu maitse on parem. Näiteks ei meeldi mõnele loomse toidu maitse – taimedest valmistatud alternatiivsed tooted on nii maitsvaks ja meeldivaks tehtud. Toiduharjumuste muutmine on kergeim viis ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Näiteks kui vahetada üks loomalihast valmistatud eine nädalas "rebitud kaerast" valmistatud alternatiivi vastu, siis säästetakse 7 vannitäit vett! Tarbijate tervis paraneb! Eestlaste seas väga oluline faktor. Loomade heaolu tõuseb! Toetab häid väärtusi - loomade heaolust hoolimine, tervisliku eluviisi väärtustamine, maaelu, keskkonna ja puhta looduse esile tõstmine! Toetab üldist maailma parandamise visiooni, mis on hetkel globaalselt väga moes! Rohkem taimseid teisipäevi Eestis Kampaania "Taimne Teisipäev" reklaamib, propageerib ja aitab tõsta taimse toidu osakaalu inimeste toidulaual. Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult paljude sihtrühmadeni, tehakse koostööd eri asutustega - restoranide, toidutootjate, koolide, lasteaedade ja riigiasutustega. Lisaks tõstavad need ka üldsuse teadlikkust sotsiaalmeedias - jagatakse maitsvate taimsete toitude retsepte, soovitatakse põnevaid taimseid toite pakkuvaid söögikohti ja paljastavad kohti, kust saab taimseid alternatiive ja põnevaid tooteid osta. Kellele on taimetoit praegu veel võõras, siis käivitati kampaania raames ka taimetoidu väljakutse, millest igaüks saab osa võtta. Tegemist on 22 päeva kestva kiirkursusega praktiliste taimetoidu valmistamise oskuste omandamiseks. Taimetoidu propageerimisel on oluline mitte kaasata niivõrd juba olemasolevaid veganeid/taimetoitlasi, sest nemad leiavad sobilikud ja neile vajalikud tooted ise üles. Huvi on vaja tekitada just nendes, kes praegu veel igapäevaselt liha- ja lehmapiima tooteid tarbivad. Hetkel kõigesööjad ei märkagi poelettidel ja kohvikutes vegan-valikuid. Aga kuidas seda siis teha? Nagu näha, siis ei piisa ainult inimeste moraalsetele väärtustele rõhumisest, et taimse toidu eelistamine päästab armsate loomade elusid. Toode peab tõesti maitsev ja mõnusa tekstuuriga olema. Kui taimsed liha- ja piimaalternatiivid oleksid maitsvamad kui loomsed alternatiivid, siis oleks palju rohkem taimse toidu eelistajaid! Lisaks ei tule kasuks sõna "vegan" kasutamine tootel/toidul. Rõhuge parem toote maitseomadustele. Näiteks, ärge kasutage kohviku menüüs lihtsalt nimetust "Vegan pitsa", vaid ligitõmbavam oleks "Krõbe seenepitsa, mahlase pesto, värskete ürtide ja tomatitega". Mõnikord võib sõna "vegan" põlised lihaarmastajad taimsest valikust eelarvamuste tõttu eemale tõugata. Taimepõhise toidu tootjad ja propageerijad maailmas Proveg on maailma esimene rahvusvaheline inkubaator, kus saavad stardi ainult taimetoiduga seotud idufirmad. Inkubaator on tegutsenud vaid 2 aastat, kuid tänu nendele on valminud 40+ erinevat toodet 20-st erinevast riigist. Üheks silmapaistvamaks näiteks peavad nad rahvusvahelisel koostööl põhineva Uus-Meremaa ja Ungari idufirma Plantcraft, mis valmistab erinevaid lihatooteid rohelistest banaanidest. Inkubaator töötab 4-kuuliste tsüklite kaupa. Viiakse läbi töögruppe, luuakse ekspertide võrgustik - muuhulgas, kui meeskonnal puudub mingiks ülesandeks sobiv liige, siis leitakse oma meeskonnast sobiv. Lisaks aidatakse leida sobivaid investoreid ning toote valmimisel aidatakse ka turundustegevustega. Millised start-up'id nende poole pöörduda võivad? Tegemist peab olema alles alustava idufirmaga, kelle missiooniks on vähendada loomse toidu tarbimist, lisaks peab olema tegu mõne uuendusliku idee või toote arendamise sooviga. Ameerikas tegutseva idufirma Memphis Meats tegeleb kultiveeritud liha tootmisega - toodetakse nii kana-, looma- kui ka pardilihal põhinevaid alternatiivseid "lihatooteid". Alustati 2015. aastal küll ainult 4 töötajaga, aga nende missioon on algusest peale olnud ambitsioonikas. Alustades olid nad ainukesed, kes tehisliha tootsid, aga nüüdseks on sarnaseid ettevõtteid USAs juba üle 50. Nende tegutsemise aluseks on üha suurenev toidunõudlus. 50 aasta pärast peab tootma sama palju toitu, kui kogu inimkonna ajaloo jooksul kokku on toidetud. Tänu taolistele ettevõtetele hoitakse kokku vett, maa intensiivne kasutamine väheneb ja tekib vähem kasvuhoonegaase. Lisaks on nende suureks eesmärgiks tarbitavate kalorite vähendamine. Unistatakse sellest, et 65% ameerika elanikkonnast tarbiks tehislikku just liha. Seepärast tegelevad nad ka tehisliha ja selle hüvede reklaamimisega. USA, Iirimaa ja Prantsusmaa on võtnud tehisliha tootmise ka riikliku rahastuse alla. Oatly on kindlasti ka eesti veganite seas tuntud firma. Tegemist on juba 25. aastat tagasi Rootsis asutatud ettevõttega, mis mõtleb välja, toodab ja turundab kaerast tehtud jooke ja jäätist. Nad on koostöös Lundi ülikooliga teinud mitmeid teaduslikke uuringuid laktoositalumatusest ja selle põhjustest. Seejärel otsiti lehmapiimale häid alternatiive. Leiti, et magusa maitsega kaera töötlemine on väga hea viis, kuidas toota kõigile sobivat ja maitsvat piima, mis täidab samu funktsioone kui loomne alternatiiv. Lisaks pole kaer allergeen (nagu nt soja). Oatly on võtnud missiooniks muuta maailma! Näiteks panevad nad piimapakenditele kirja täpselt, mida teevad selleks, et keskkonna hoida. See ongi nende sõnul tuleviku toodete puhul oluline! Tänu oma jätkusuutlikkuse propageerimisega on nende tootlikkus aastatega suurenenud lausa 300%. Hollandis tegutsev tehisliha tootja "The Vegetarian Butcher" soovib saada maailma suurimaks tehisliha tootjaks ja pakkuda maitsvat alternatiivi loomsele lihale. Nende peamiseks sihtrühmaks ongi just need, kes on loomse liha andunud fännid ja need, kes tahavad tunda liha maitset, aga ei soovi selleks loomi tappa. Sellel eesmärgil arendavad nad välja pärislihast parema maitse ja tekstuuriga loomasõbralikke lihatooteid! Oma tegevusega soovitakse lisaboonusena saavutada ka "liha" mõiste muutumist. Hetkel on suure hulga elanikkonna arvamus see, et liha peab just looma "küljest" tulema. Selleks kasutavad nad oma toodete nimetustes tavapäraseid lihatoodete nimetusi – nt NoChicken Nuggits, NotHotDog, NoMince, NoBeef Burger jne. Nad püüavad jõuda nii paljude restoranideni kui võimalik ja pakuvad neile võimalust asendada nö pärisliha taimsete variantidega. Tehisliha jõuab kokkadeni samamoodi nagu traditsiooniline liha - nt külmutatult, 2 kg pakkides. Siis ei pea kokad mõtlema sellele, kuidas seda kasutada ja töödelda, sest toidu tegemine toimub täpselt nii nagu tavalise liha kasutamisel. Neil on õnnestunud kaasata ka suuri firmasid - näiteks pakub kohalik Burger King just nende valmistatud lihast tehtud kananagitsaid. Olulisel kohal on nende reklaamid, mis toovad naeratuse näole ja püüavad tähelepanu. Foto: "Peta oma partnerit vähemalt kord nädalas (loomulikult ainult meie taimse liha kasutamisega)."

« Tagasi