EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI Maainfo VÕRGUKIRJA ARHIIV
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

VÕRGUKIRJA ARHIIV

   

Ilmumise kuupäev: 2021-10-13
Nr: 490
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://maainfo.ee/index.php?article_id=8969&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Õppereis
Kirjatüki pealkiri: Säästva turismi arendamine LEADER näitel
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: https://maainfo.ee/index.php?article_id=8960&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kas teadsid, et Eesti on LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide arvukuse osas Soome järel Euroopas teisel kohal?

Eesti tegevusgrupid on seotud või on olnud seotud sel perioodil (2014-2020) ligikaudu 40 rahvusvahelise koostööprojektiga. See on väga märkimisväärne ning näitab meie tegevusgruppide aktiivsust ja avatust. Siinkohal peab kahjuks möönma, et mitmetes riikides on rahvusvaheliste koostööprojektide takistuseks eelkõige bürokraatia.

Saame Eestis olla uhked, et meil on niivõrd tublid ja aktiivsed kohalikud tegevusgrupid, kes mitte lihtsalt ei arenda oma piirkonda, vaid teevad seda jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt.

Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine

Projekti "Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine" juhtpartner on MTÜ Arenduskoda.

Eestist on veel kaasatud Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu. Projekt on säästva turismi arendamise jätkuprojektiks, mille raames sai Lahemaa rahvuspark endale EUROPARC sertifikaadi.

Projekti raames toimus septembri lõpus õppereis Leetu, kus külastati kahe rahvusvahelise projektipartneri piirkonda: Žemaitija rahvusparki ja tegevusgrupi Lamatos žeme piirkonna vaatamisväärsusi.


Mõned mõisted:

NATURA 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Nii Eestis kui ka Leedus on Natura 2000 alasid u 17% territooriumist.
EDEN ehk European Tourist Destinations of Excellence. Alguse sai see 2007. aastal, kui Euroopa Komisjon algatas konkursi "Euroopa turismi tippsihtkohad". Infoks, et Eestist on selle sihtkoha märgise saanud vaid Soomaa, lisaks Leedus Žemaitija rahvuspargi piirkonnas asuv Plateliai järv ja selle ümbrus.
EUROPARC - jätkusuutlik turism Euroopa kaitsealade. Hüüdlause on "Good for parks! Good for People!" (eesti keeles "Hea parkidele ja hea inimestele!"). Vaata kaarti EUROPARC sihtkohtadega SIIT

Avastamist väärt Leedu: Žemaitija rahvuspark

Žemaitija rahvuspark on NATURA 2000 ala ja EDEN sihtkoht ning omab EURPARC sertifikaati (alates 2013, mida uuendati 2019. a).

Leedus on kokku viis rahvusparki, Eestis kuus – Lahemaa rahvuspark (asutatud 1971), Karula, Matsalu, Vilsandi ja Soomaa (asutatud 1993) ning Alutaguse (2018).

Žemaitija rahvuspark rajati siis, kui ka kõik teisedki rahvuspargid Leedus, ehk 1991. aastal. Siin asub Leedu vanim järv - Plateliai. Legend räägib, et järv tekkis väga tugeva vihma tõttu ning järve nimi tõlkes tähendabki väga tugevat vihma.


Ümber Plateliai järve kulgeb 24-kilomeetri pikkune rattatee, mille äärde jäävad:

Külma sõja muuseum - peaaegu kaks aastakümmet (1963-1978) olid seal valmis pandud neli 30-meetrist tuumapeaga raketti, mille lennukaugus oli 2200 km. Nüüd on võimalus ühte neist maa-alustest tornidest ja kogu kompleksi oma silmaga näha.



Kaks Leedu kõige vanemat puidust kirikut (Plateliai külas asuv kirik on ehitatud 1744 ning Beržoras ehitati kirik 1746. a).



Vastlapäevafestivali muuseum - kus leiab üle 300 põneva puidust maski ning vastlapäeva karnevali traditsiooni hoitakse siiamaani elavana.



Rahvuspargi külastuskeskus, kus asub näitus "Secrets of Samogitian land".
Mitmed matkarajad, pikkusega 1-17 km.

Rahvuspargis külastasime ka ühte mesindustalu - Medaus kletele, mis on külaliste vastuvõtu väga põnevalt läbi mõelnud:

Peremees tutvustab mesilaste elu ja apiteraapia tuba.
Perenaine viib läbi mee degusteerimise (pärnaõie-, rapsi-, köömnemesi, õietolm, suir, mesi+suir ning meesegud: kurkumiga, ingveriga, kaneeliga, kibuvitsaga ja mustsõstraga), misjärel on kõiki tooteid võimalik väikesest poekesest endale soetada.



Kas teadsid mesilaste elust seda, et:

Igas peres on üks mesilasema, kes paaritub oma lennul 15-20 lesega, kes pärast paaritumist surevad. Kui mesilasema sureb, siis tuleb kindlasti leida uus mesilasema. Keskmiselt elab üks mesilasema u 1,5-aastaseks. Kõige rohkem on töömesilasi, kes on ka tegelikult emased, kuid nemad jäävadki töömesilasteks.
Kõige kahjustavamalt mõjuvad mesilastele lühike suvi (ei jõua piisavalt mett toota) ja soe talv (mesilased ärkavad liiga vara ja söövad ise mee ära).

Kas teadsid, et mesilasvahast tehtud küünal puhastab õhku?

Kas teadsid, et apiteraapia toas mõjuvad tervistavalt: lõhn, sumin ja elektromagneetilised lained?


Kui sinna piirkonda sattuda, siis kindlasti tasub külastada Plunge linnas asuvat Hertsog M. Oginski mõisa ja mõisaparki, kus mh asub Leedu suurim ja vanim tammepuu, millel nimeks Perkunas (Perun). Väga imetlusväärne oli noor giid, kes oli riietunud vastavalt ajastusele ning kelle kogu olemus vastas mõisas valitsevale olustikule. On, millest õppida!

Kas teadsid, et põnevaid ristipuid, mis justkui ei olegi ristid, kutsutakse elupuudeks (ladina keeles arbor vitae). Leedus nimetatakse neid tõlkes päikesekesteks.

Avastamist väärt Väike-Leedu: Nemunase jõe delta, Šilute ja Rusne saar ja linn, Vente tuletorn, linnuvaatlus

Nemunase jõe delta on Euroopas haruldane, võrreldav on see vaid Doonau deltaga. Kogu piirkond on jagatud poldriteks ning on üleujutuste eest kaitstud vallide ja kraavidega, kuid sellegipoolest on igal kevadel pea kogu piirkond üle ujutatud.
Hea teada! Kurenas on kunagine selle piirkonna eripärane siledapõhjaline purjekas, mida kasutasid Kura lahe kalamehed.

Lamatos Zeme tegevusgrupi piirkond asub endisel Ida-Preisimaal ehk Väike-Leedus. Piirkond oli üle 500 aasta sakslaste käes. Oli koloniaalmaa, kuid pärast teist maailmasõda sinna kohalikke peaaegu alles ei jäänudki. Piirkond asustati leedukatega, kellel puudusid piirkonnaga ajaloolised sidemed. Enne II maailmasõda elas seal 5000 inimest, pärast sõda vaid 7 inimest. Praeguseks on sinna jäänud umbes 1500 elanikku. Kui see piirkond poleks Leeduga ühinenud, oleks seal suure tõenäosusega praegu Kaliningradi oblast.

Nemunase jõe delta piirkonnas asub ka ülestõstetud Aukštumala raba, kus LEADER toetuse abil on rajatud laudtee ja vaatetorn. Raba veesüsteeme mõjutavad väga palju kunagi kaevatud kuivenduskraavid. Tegemist on suurima Lääne-Leedu märgalaga. Üle 100 aasta on seal piirkonnas kaevandatud turvast.


Rusne saar asub Kaliningradi oblasti piiril ning on maismaast eraldatud Atmatu ja Skirvyte jõeharudega. 1974 taastati sild Rusne saare ja Leedu vahel, kuid see oli iga kevadel üleujutatud ning korraliku silla said saareelanikud alles 2019. aastal.
HEA IDEE! Šilute linnas on aastast 2019 sillutiste sisse ehitatud väikesed minitoad, mis näitavad linna ajalugu 19. saj lõpust ja 20 saj algusest, nt vana postkontor, raudteejaam, trükikoda jne. Projekti nimi on "Šilute saladused". Turismiinfost leiab ka trükise, kus kõikide tubade pildid ja kirjeldused. Eriti põnevad on need pimedas, sest on seest valgustatud.

Nemunase jõe delta ala on hea piirkond linnuvaatluseks, sest tegemist on märgalaga - on nii vett kui ka maismaad. Kevadised üleujutused võimaldavad lindudel seal peatuda. Näiteks elutseb selles piirkonnas lind (lad. k aquatic warbler, eesti k tarna-roolind), mida on vaid neljas riigis maailmas.

Vente neeme tuletorn rajati esmalt 1837, kuid see oli puidust ja põles maja. Uus punastest kividest rajati 1860. Tuletorn ei ole enam kasutuses. Vente tuletorni juurde rajati 1929 esimene leedu linnuvaatlusjaam koos lindude rõngastamise võrkudega.


Meid vastu võtnud giid-ornitoloog Vytautas Jusys on töötanud seal 40 aastat ning on inimene, kes on maailmas kõige rohkem linde rõngastanud - kokku 859 tuhat lindu. Linnuvaatlusjaamas on ühes päevas kõige enam rõngastatud kokku 7500 lindu. Kõige rohkem on loetud ühel päeval sealt üle lendamas 3 miljonit lindu. Siin leidub nii mere- kui ka maismaa linde.


Kas teadsid, et Eesti linnurõngad kannavad märgistust - ESTONIA MATSALU.

Vaata väikest pildialbumit õppereisist SIIT (Fotod: Reve Lambur)

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo