INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2022-03-30
Nr:	502
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9376&page=3671&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Vill - emotsionaalne hobi või tulu allikas
Kirjatüki autor:	Karmen Ibus
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9372&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Veebruaris ja märtsis 2022 aastal viidi läbi veebiseminaride sari "Villaveebruar". Seminaride sari korraldati kodanikualgatusel, et kokku kutsuda villavaldkonnas tegutsevad ettevõtjad andmaks ülevaadet valdkonna huvilistele ning kaardistada head ja vead. Selle tulemusena loodetakse saada villa ja lambakasvatus nö "kivi tagant lahti". Ettevõtmise algidee autor oli lambakasvataja Mats Meriste. Lambad rohumaal. Foto: Karmen Ibus Vill on väga emotsionaalne teema, olenevalt vaatajast võib näha kas armast lambakest või hoopis viltunud villakaga lammast, keda pügada võib olla paras peavalu. Emotsionaalne silmailu ja reaalne arvutuslik tulu ei pruugi omavahel klappida. Mats Meriste, kes on ise ka lambakasvataja, avas veebiseminaride sarja "Villaveebruar" esimeses osas arvutuslikult villast saadavat tulu ning arutles villa investeerimise üle. Kas vill on lambapidajate jaoks tulu või pigem emotsionaalne hobi? Eesti lambakarjad PRIA andmetel oli 2021 aasta lõpuga Eestis 1700 lambapidajat ning kokku 63860 lammast (Tabel 1). Koguseliselt on väga keerukas täpselt paika panna, kui palju võiks Eestis villa aasta kogutoodang olla. Iga lammas annab villa erinevalt, mis omakorda on mõjutatud mitmest faktorist nagu looma tõug, ilmastik, pidamistingimused, toitumine(sööt), pügamise ajast, looma vanusest ja kaalust. Oletuslikult võib keskeltläbi arvata, et ühelt lambalt saab umbes 2kg villa. Sellisel juhul saame umbkaudseks aastaseks kogutoodanguks ca 130 000 kg villa. Tabel 1. Karjade suurused ning esinemine Kuvatõmmis slaidist: Karja suuruste järgi esinemine graafikul Graafikult näeme, et lammaste arv jaotub enamvähem võrdselt nii suurtesse kui ka väikestesse karjadesse. Nii suurematest kui ka väiksematest karjadest on võimalik saada ca 65 tonni villa. Umbes pool saadavast lamba villast toodetakse 100 pealistest väiksemas karjas ja veerand või natukene vähem on toodetud 10-50 pealistes karjades. Korrutades selle kahega (ühelt lambalt saadud villa kogus), saame 200-500kg villa ühe üksuse kohta. Lambavilla teke Väga palju arvatakse, et lambavill tekib justkui pügamisekäigus. Sellest tulenevalt on arusaam, et lambavilla hind peaks katma ära pügamise hinna, kuna vill „tekib justkui pügamisel“. Villa teke on siiski osa lambakasvatusest, ehk vill kasvab lambale selga, mitte ei muutu villaks siis, kui hakatakse lammast pügama. Pügamist võib vaadata kui lambakasvatuse ühte osa, kuna lambaid peab pügama olenemata sellest, mis villaga edasi tehakse. Eestis võetakse kasutusele kõigest 10% lambavilla ja 90% hävitatakse: põletatakse või maetakse maha. Üksikud tublimad kasutavad seda multšiks. Müües villa edasi oleneb hind paljudest asjaoludest nagu kogus, puhtus, transport jne. Villa hind Villa müügihind ja kulud olenevad väga palju erinevatest asjaoludest, alustades lambalt saadud villa hulgast kuni villa otstarbeni välja. Eestis tänasel päeval ei määra villa hinda turg. Lihtsalt ei ole, midagi mille alusel seda teha. Näiteks Norras on villale konkreetsed standardid, mille alusel vill sorteeritakse ja müüakse. Eesti lambakasvatajad sorteerivad ja pakendavad villa vaatamata sellele, kas nõudlust üldse on. Sorteerimine käib ka igaühe enda normatiivi järgi. Erinevad pestud villad. Tagaplaanil jääkvill. Foto: Kadri Erlenheim Villa müügihind ja kulud olenevad väga palju erinevatest asjaoludest, alustades lambalt saadud villa hulgast kuni villa otstarbeni välja. Eestis tänasel päeval ei määra villa hinda turg. Lihtsalt ei ole, midagi mille alusel seda teha. Näiteks Norras on villale konkreetsed standardid, mille alusel vill sorteeritakse ja müüakse. Eesti lambakasvatajad sorteerivad ja pakendavad villa vaatamata sellele, kas nõudlust üldse on. Sorteerimine käib ka igaühe enda normatiivi järgi. Villa müügihinna arvutamisel, jättes välja pügamise kulu, võetakse arvesse sorteerimise ja pakendamisega tekkiv kulu. Pügamise hinda ei arvestata, kuna lambakasvataja maksab pügajale teenuse eest olenemata sellest, kas vill müüakse või mitte. Töötasu töötaja kohta on ca 5.2€/h. Oletades, et üks töötaja suudab tunnis sorteerida ja pakendada ca 15ne lamba villa, siis tunnis töötaja kohta sorteeritakse ja pakendatakse ca 30 kg villa. Lisaks sellele peaks arvestama talunik pakendi kulu, mis oleneb pakendi valikust. Kasutades võrkkotte, mille mahutavus on 5kg tuleb kilogrammi villa pakendamise hinnaks 0.07€/kg, prügikoti hinnaks 0.04€/kg ja „big bag“ koti hinnaks 0.08€/kg. (Tabel 2) Kilogrammi villa hinnaks tuleb ca 0-0.4€/kg, kus on sees töötaja kulu kilogrammi villa kohta (ca 0.17€/kg) ning pakkematerjalist sõltuvalt vastav kulu (0.04-0.08€/kg). Tabel 2. Pakend Mahutavus (kg) tk hind (€/tk) 1kg villa kohta kulu (€/kg) Võrkkott 5 0.34 0.07 Prügikott 10 0.35 0.04 Big bag 80 6.5 0.08 Transpordi hind Villa hinnale lisandub veel transport, kui müügi kohta tuleb näiteks ise sõita. Oletame, et on olemas villa kokkuost, mis asub talust ca 100km kaugusel. Viidavaks koguseks on 50 lamba vill, ning sõidetud kilomeetri maksumus on ca 0.5€. Kilogrammi villa hinnaks teeb see 1€/kg. Transpordi kulude katmiseks või null hinna saavutamiseks, arvestades, et kilomeetri hind on 0.5€/km ja villa hind 0.5€/kg, võib kokkuostu punkt olla nii mitme kilomeetri kaugusel laudast, kui on pügatavaid lambaid. Kaugemale viies maksab talunik villa ära viimise eest peale. Kõrgema kilomeetri hinna puhul väheneb vahemaa laudast kokkuostu. On ka võimalus, et kokkuost tuleb ise ning võtab villa peale, kuid see tähendab pakke materjali puhul suuremat kulu. Tahetakse korraga võtta suuremat kogust, mis tähendab suuremat pakkematerjali kogust. Investeering toodangusse Lambakasvatuses jagunevad toodangud suures pildis kaheks: lihatootmine (A ja O) ning villatootmine. Vaatame, kuidas investeering ühte või teise tootmisse mõjutab saadavat aastast tulu. Aasta peale toob üks utt ca 1.5 talle. Müügiks lähevad umbes 35kg/tk eluskaaluna ning hinnaks on keskelt läbi 2€/kg. Aastas tooks üks põhikarja utt, keda peetakse üle talve ning pügatakse, tulu 105€. Saadavast tulust lähevad maha veel kaasnevad kulud, kuid summa on palju lubav. Lammas heinasöötjas. Foto: Karmen Ibus Aasta peale toodab üks utt ca 2 kg villa, mis müüakse ca 0.5€/kg. Aastane tulu oleks ühe utte pealt 1€. 100 pealise karja pealt saaks 100 eurot. Vaadates antud näidet võime öelda, et tegemist on peaaegu 100 kordse vahega liha ja villa müügi osas. Emotsionaalne või tegelik tulu? Villatootmisega seotud osapooled, kes villa ise ei kasvata on kergekäelised ütlema, et „tehke midagi oma villaga“. Antud umbkaudsed arvutused näitavad, et päris nii lihtne pole villaga „midagi“ teha. Peab tõdema, et pannes rõhku näiteks villa tootmisele, võib liha toodang kannatada ja kaotada oma tulusust ja/või kvaliteeti. Tänasel päeval ei kata villa kokkuostu hind villa käitlemisega seotud kulusid. Talus ise villa väärindades on suurem tõenäosus kasu teenida. Pügamise ajal ettenägelikult planeerides, jätta alles see vill, mis kõlbab tegelikult ka kasutamiseks on võimalik tulu teenida villa toodete müügiga. Tuletades meelde, et lambaid tuleb pügada olenemata sellest, mis on villa edasine otstarve. Ehk villa, mis võiks sobida toote tegemiseks, tuleks koguda eraldi ning ülejäänud villa kasutada näiteks taluõues allapanuks, sõnniku väärindamiseks jms. Villa tootmine on suuresti emotsionaalne teema. Lambakasvatusega seotud talupidajad suhtuvad villa teemasse väga kirglikult, mistõttu ollakse valmis villa majandamisse panustama nii rahaliselt kui ajaliselt. Kui teha läbimõelduid otsuseid villa majandamisel on võimalik lõigata ka kasu. Toimetajad: Liina Ulm, Meeri Maastik

« Tagasi