VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2009-05-19
Nr:	2
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?page=2716
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Töökoosolek
Kirjatüki pealkiri:	Põhja- ja Baltimaade võrgustike üksuste III töökoosolek Rootsis 12.05.2009
Kirjatüki autor:	Meeri Klooren
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustiku üksus
VIDEO:	EI
Lisainfo:	http://www.maainfo.ee/index.php?page=2456
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eesti maaeluvõrgustiku üksus osales 12. mail Rootsis Åhus toimuval Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike üksuste koosolekul. Seekordse, juba kolmandat korda toimuva kokkusaamise korraldas Rootsi maaeluvõrgustiku üksus. Eelmine võrgustike kokkusaamine toimus 2008. a sügisel Eestis Jänedal, korraldaja Eesti maaeluvõrgustiku üksus. Esimese samalaadse ürituse korraldas Soome maaeluvõrgustiku üksus, 2008. a kevadel Soomes Seinäjoel. Koosolekul osalevate maade Taani, Soome, Rootsi, Läti, Poola ja Eesti maaeluvõrgustike üksuste tegevusplaanid ja hetkeolukord oli kõigil veidi erinev, kuid ometi sarnaste joontega. Tegevustega oldi jõutud erinevatele kaugustele, kuid eesmärk kõigil sama - olla toeks Leader tegevusgruppide tegevustele ja tegeleda laiema maaeluvõrgustiku arendamisega. Rootsi maaeluvõrgustik kasutab väga huvitavat lahendust tegevusgruppide ja võrgustike liikmete toetamiseks. Loodud on nii nimetatud tsekkide süsteem. Tsekkideks nimetatakse kindlat rahalist panust võrgustiku liikmetele, näiteks koostööüritusteks, konverentside vm ürituste korraldamiseks, koostöö algatamiseks, osalemiseks rahvusvahelistel üritustel, sh ka teadusarendustegevuse valdkonnas. Tsekkide jagamist otsustab võrgustiku juhtkomitee. Nii on võrgustiku üksusel võimalus soodustada võrgustiku liikmete olulisi tegevusi. Rootsi Leader meetme rakendamine on käesoleval perioodil tunduvalt laiem, kui eelmisel LEADER+ perioodil. Eelmisel perioodil oli Rootsis 12 kohalikku tegevusgruppi, nüüd 63 tegevusgruppi. Pea kogu Rootsi on Leader tegevustega hõlmatud. Rootsis on hetkeseisuga heakskiidetud juba kokku 348 projektitaotlust, neist 1. telje projekte 16, 2. telje projekte 39, kokku 261 projekti 3. telje meetmete raames ja 10 koostööprojekti. Oluline on Rootsi Leader meetme rakendamise osas teada, et väliskoostööprojektideks on tegevusgrupi toetuse eelarvest kuni 5% ja Leader strateegia rakendamisel ei ole abikõlblikud konkreetsele äriettevõttele suunatud projektid. Lubatud on mitme äriettevõtte ja/ või mittetulundussektori koostöös elluviidavad projektid. Läti maaeluvõrgustikul on hetkel põhisuund soodustada põllumajanduse, ettevõtluse mitmekesistamise, maaturismi arengut, erinevate ürituste, koolituste, nõustamise vm kaudu. Tahes tahtmata on meie kõigi praegused tegevused seotud maailma majanduse seisuga, samamoodi on ka meie lõunanaabri Lätiga. Ka Läti Leader tegevusgruppide põhisuunis on seotud ettevõtluse arendamise ja töökohtade hoidmise ning loomisega ja kõike seda eesmärgiga, et elavdada Läti majandust. Need muutused, seoses finantsiliselt raske olukorraga, Läti maaeluvõrgustiku eelnevalt tehtud plaanidega on natuke erinevad esialgselt planeeritust. Läti Leader tegevusgrupid stardivad oma strateegiate rakendamisega planeeritavalt käesoleva aasta sügisel ja rahvusvaheliste koostööprojektide tegemise võimalus avaneb eeldatavasti 2010. aastal. Taani võrgustikus on analoogselt Eesti võrgustiku üksusega koos nii maaeluvõrgustiku, kui ka kalandusvõrgustiku arendamiseks suunatud tegevused. Ja samuti nagu ka Rootsis, on hüppeliselt suurenenud Leader tegevusgruppide arv. Eelmisel perioodil 12 tegevusgruppi, käesoleval perioodil 56 kohalikku tegevusgruppi. Osad tegevusgrupid rakendavad ainult maaelu arengu strateegiaid, osad kalanduspiirkonna strateegiat ning osa tegevusgruppe rakendavad kalandus- ja maaelu valdkonna strateegiat koos. Samuti, nagu ka Eesti, Soome, Taani ja Rootsi, on ka Taani Leader tegevusgrupid on alustanud projektitaotluste vastuvõtmist ja heakskiitmist. Hetkeseisuga on makseasutuse poolt vastuvõetud 1110 projektitaotlust, projektitaotlejad jagunevad: ca 50% mittetulundussektori ja 23% väikeettevõtluse esindajad ning 1% taotlejad on keskmised ettevõtted. Taanis on hetkeseisuga vastuvõetud ka juba 65 kalanduspiirkondade tegevusgruppide heakskiidetud projekti, millest 30% tegevused on suunatud infrastruktuuri ja teenuste arendamiseks ning 25% on keskkonna- ja kultuurivaldkonna projektid. Taani maaeluvõrgustikul on valminud uuring „Taani kohalikud tegevusgrupid maa- ja kalanduspiirkonnas 2008. a". Sellest loe lähemalt allpool "Teiste riikide maaeluvõrgustikelt". Soome maaeluvõrgustik arendab aktiivselt maaeluvõrgustiku teematöögruppide tegevust. Loodud on 5 teemagruppi, näiteks Leader, innovatsiooni, Rootsi keelse elanikkonna teemad jt teematöögrupid. Soome maaeluvõrgustiku töö käigus on kogetud, et maaelu tegijad tunnevad üksteist hästi küll kohalikul ja regionaalsel tasandil, kuid üleriigiliste ja rahvusvaheliste kogemuste vahetamise soodustamiseks tuleb veel tööd teha. Soome maaeluvõrgustik avas kaks kuud tagasi ekspertide andmebaasi, sealt võib leida ca 170 peamiselt maaelu valdkonna eksperdi kontaktid. Koolitustegevuse osas on Soome maaeluvõrgustiku tegevuste põhirõhk suunatud koolitajate koolitamisele, näiteks: mikroettevõtjate foorum, külaliikumise RoadShow (18 üritust). Soome maaeluvõrgustiku üksus on algatanud pikemajalise uuringu, teemal Leader-lähenemise rakendamine. Uuringu käigus jälgitakse aasta jooksul valitud kohalikke tegevusgruppe nende igapäeva töös strateegiate rakendamisel. Soomes on praegu 55 tegevusgruppi ning autonoomne Ahvenamaa moodustab ühe Leader tegevusgrupi. 2008. aasta lõpu seisuga on heakskiidetud 250 Leader arenguprojekti ja 278 ettevõtlusprojekti. Koosoleku töögrupid - igaühe kogemus on lisandväärtus. Koosoleku käigus toimus kaks grupiarutelu. Esimese töögrupi põhiteemad olid: Leader projektide andmebaas, Põhjamaade maaelu arengu teaduskonverentsi korraldamine ning erinevate võrgustike struktuuride võrdlused. Teise töögrupi põhiteemadeks olid: rahvusvahelise (Leader) koostöö reeglid, koostöö kalanduspiirkondadega ja kalandusvõrgustikud ning võrgustiku roll ja koostöö Läänemere tegevuskava täitmisel. Töögruppide arutelude tulemusena leiti mitmeid teemasid, mida koostöös tulevikus arendada. Erilist tähelepanu sai projektide andmebaaside väljaarendamine ja vastastikkune kogemuste vahetamine. Parimate praktikate andmete kogumine on iga võrgustiku üksuse üks tööülesannetest. Kuna võrgustike koosolekul osales ka esindaja Brüsselis asuvast Euroopa maaelu arengu võrgustike kontaktpunktist - Haris Martinos, siis mõeldi koosolekul läbi probleemid, mille osas saaks kontaktpunkt maaeluvõrgustikele abiks ja toeks olla. Kontaktpunktile esitati ettepanekuna Euroopa Liidu liikmesriikide Leader tegevusgruppide andmebaasi arendamine. See hõlbustaks kõikidel Leader tegevusgruppidel paremini koostöösidemeid luua, sest andmebaas sisaldaks rohkem informatsiooni tegevusgruppide spetsiifika kohta. Veel oli maaeluvõrgustike üksuste soov saada lühimaterjale liikmeriikide Leader meetmete ja maaelu arengu programmide kohta. Koosolekul lepiti kokku ka järgmine Põhja- ja Baltiriikide maaeluvõrgustike töökohtumise aeg - 2009. a sügisel, korraldaja Taani maaeluvõrgustiku üksus. Järgmiseks korraks jäi ettepanek maaeluvõrgustike üksustele kaasata ka kalandusvõrgustike esindajad võrgustike kohtumistele, kuna arendatavad teemad on ühised.

« Tagasi