EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2009-06-09
Nr: 5
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?page=2773
Teema: Eesti Leader
Alateema: Leader
Kirjatüki pealkiri: Kuidas läheb Leader`il?
Kirjatüki autor: Maaeluvõrgustiku üksus
Organisatsioon: Maamajanduse Infokeskus
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?page=2782
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: http://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/VIDEOD/2009-05-20/
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Hetkel on Leader maastikul palju toimumas - esimesed taotlusvoorud on suuremal osal tegevusgruppidest lõppenud ning saab juba väikeseid vahekokkuvõtteid teha. Seetõttu on väga huvitav teada saada Leader tegijate endi suust, kui kaugel ollakse projekti-taotlusvoorudega ja kas ootused on täide läinud.

Sellest, mis on Leader´is Eestis hetkel saanud, saab teada Ave Bremse intervjuudest Mulgimaa Arendusseltsi, Piiriveere Liideri, Võrumaa Partnerluskogu ja Valgamaa Partnerluskogu esindajatega. Intervjuud on tehtud 20. ja 21. mail Tartumaal toimunud rahvusvahelise kohaturunduse konverentsi ajal.

* Intervjuu Mulgimaa Arenduskoja juhatuse liikme Kaupo Välbaga.

Oleme siin Mulgimaa Arenduskojast Kaupo Välbaga, lõpetamas ühte huvitavat seminari. Tahaks küsida hoopis, et kuidas Mulgimaa Arenduskojal läheb, mis tuleb positiivset meelde Leader´iga?

Leader´iga meenub ainult hea. Muidugi kõige meeldivam on kõige selle juures see, et kõik toimib alt ülesse, et ei ole käsu korras, vaid iga inimene saab ise oma mõtte ja oskustega kaasa lüüa. Ja parasjagu need võimalused meetmete kaudu piirkonda arendada on ka väga sobilikud.

Olete just lõpetamas esimest taotlusvooru. Võibolla mõned üldised hinnangud mida te tegelikult oma meetmetega ja nende eesmärkidega loodate saavutada. Kas see, mis sealt tuleb see alles tuleb küsimuse alla?

Ega selles mõttes täpselt tänasel kuupäeval ei oskagi öelda, mis meil sealt tuleb, sest hindamiskomisjon on meil nüüd eraldi juhatusest. 30. maiks peavad nad üle vaatama taotlused ja siis selgub täpselt konkreetsemalt, aga kindlasti külakeskkonna areng, turismi toetavad ettevõtmised ja ettevõtlust soosivad paketid, need olid meil avatud kolm põhilisemat meedet.

Kas teil noortele on ka suunatud eraldi ?

Noortele meil eraldi pole, need on seotud teistega.

Nii, et Leader`ist ja kogu selle Mulgimaa Arenduskoja tegevusest loodate edu. Küsin veel niimoodi, et praegust on palju muret olnud majanduslangusega. Laekunud taotluste arv oli oodatust suurem või väiksem või oli just parasjagu?

Kui arvestada seda summat, siis oli parasjagu. Kui arvestada, et tavaliselt laekub nendest teistest struktuurifondidest. Seal on tavaliselt kas topelt või siis kolmekordselt täis kirjutatud, siis praegu seda õnneks ei olnud. Et saame täiesti rahulikult vaadata ja paremaid välja sõeluda.

* Intervjuu Piiriveere Liidri liikme Tiit Niiloga.

Tiit Niilo , oled ärimees, ühiskonnategelane ja kogu aeg olnud seotud Leader`iga. Nüüd oled Piiriveere Liidri liige. Kuidas teie piirkonnas on Leader arenenud ja missuguseid ootuseid see piirkonda on toonud?

Piiriveere Liidri liikmena saan kinnitada, et tänu sellele meetmele on koostöö endasuguste hulgas aktiviseerunud. Tänu sellele arutletakse kuidas kasutada ka neid rahasid efektiivselt, kuna hetkel teisi abivahendeid mitmekesistamise ja maaelu valdkonnas on vähe. Samas on rahade lagi küllaltki madal suurema taotluste mõttes. Nii, et arutelu käib väga tõsine. Piiriveere Liidris esimene voor küll ei toonud isegi rahasummat täis, aga prognoosida võib julgelt et teine taotlusvoor taotletakse üle. Et meie meelest on Piiriveere Liider ja Leader`i teolooga üldse see, mis koostööle sunnib. Koostöö mikroettevõtluse, küla ja kogukonna tasandil on primaarsemaid tegevusi üldse.

Nii, et kindlasti on probleeme, aga kindlasti lähevad asjad edasi ja Leader programmiga on võimalik palju asju ära teha?

Iga uus asi võtab ju konservatiivses küla inimeses harjumiseks aega. Nii ka see, nii nagu on kõigi meetmetega olnud, et esimesed taotlusvoorud on adra seadmise aeg . Edaspidi on kordades ületaotlused.

* Intervjuu Võrumaa Partnerluskogu juhatuse esimehe Anneli Viitkiniga.

Minu kõrval on Anneli Viitkin, Võru Partnerluskogust. Anneli, Leader on nüüd Võrus juba käivitunud, esimesed taotlusvoorud läbi, hinnangud tehtud. Kuidas on läinud? Missugused meetmed olid avatud? Palju tuli taotlusi?

Aitäh küsimast! Tõesti, Võrumaa Partnerluskogu on siis maikuu lõpuks jõudnud nii kaugele, et esimesed taotlusvoorud on lõppenud ja projektid heaks kiidetud. Meie strateegias on ette nähtud kolm erinevat meedet. On ettevõtjatele kaks, küladele kaks ja üks eraldi meede, siis noortele. Kõik viis meedet olid ka natuke erinevate aegadega avatud. Ja rõõm on nagu see, et kõikides meetmetes oli küsijaid rohkem kui meil raha oli. Positiivne on just see, et oli nagu valikut, et ei pidanud andma raha nendele, kes võibolla peaksid oma projektiga natuke rohkem tööd tegema. Laekumised olid täpselt niimoodi, et 50% rohkem küsiti kui me raha anda saime. Hindamiskomisjonid käisid ka kõik koha peal. Meil on siis selline süsteem, et kõigepealt siis komisjon hindab ja seejärel juhatus kinnitab. Kõik ringreisid, mis taotlejate juurde tehti on komisjoni ja ka juhatuse poolt väga positiivse tagasiside saanud. Just kohtumised, siis ettevõtjatega ja külaarendajatega kohapeal on olnud väga informatiivsed ja adekvaatse pildi loonud, mis tegelikult siin kohapeal toimub.

Meil on võibolla natuke selline erinevus võrreldes teiste partnerluskogudega - on see, et me oleme üsna kitsa valdkonna ettevõtluses valinud toetama. Toetame siis põhiliselt tootmisettevõtteid, just nende toote arendus, hoonete vastavusse viimist Euroopa Liidust tulenevatele nõuetele. Ja teine meede, mis meil ettevõtjatele on, see on suunatud ettevõtluse katuseorganisatsioonidele ja selle meetme abil me siis soovime toetada just ettevõtlus keskkonna arendamist. Ja ka siia taotlusvooru tulid hästi huvitavad taotlused, kus soovitakse arendada koostööd erinevate toidutootjatega koha peal. Novembris on tulemas suur kahe päevane mess ja konverents, kus tutvustame just Lõuna-Eesti toidu tootjaid ja proovime nendel aidata luua kontakte nii turismi ettevõtjatega, kui ka teiste klientidega.

Nii, et lühidalt võib öelda, et esimene taotlusvoor on kindlasti õnnestunud ja majandus olukorrast hoolimata on siiski taotlejaid leidunud. On sul mõni projekt, mille üle sul endal oleks hea meel, et just see valdkond sai nii palju taotlusi?

Valdkonna põhiselt saab öelda nii, et tegelikult väga huvitavad ja head projektid on olnud kõik. Kuna meil on eraldi kaks meetmespetsialisti tööl - üks, kes nõustab ettevõtjaid ja teine külasid ja noori. Siis kvaliteet oli üsna hea. Mida nagu võiks rõhutada on see, et üks vald on küll selline, see on Rõuge vald, kus on nii noorte projekte, kui ettevõtlusprojekte. Kui me käisime ettevõtluskomisjoniga ringreisil, siis kolm projekti olid ühest külast. Kõik olid ettevõtlusprojektid. Selline naljakas lugu, kui taotlusi vastu võtsime, siis vastuvõtja tuli teisest kabinetist, et kuulge, mis seal külas toimub. Juba kolmas projekt ühest külast, see näitab et huvi on ja meid on nii öelda üles leitud. Oleme hästi positiivselt praegu meelestatud.

* Intervjuu Valgamaa Partnerluskogu tegevjuhi Tiina Ivaskiga.

Tiina Ivask, Valgamaa partnerluskogus on lõppenud osad taotlusvoorud, osad tulevad veel. Missugused taotlusvoorud teil olid avatud?

Praeguse hetkega on meil lahti lastud kõik voorud ja esimesed on ka lõppenud. Nii, et praeguse hetkega on meil Partnerluskogu juhatuse poolt heakskiidetud 29 taotlust.

Mis teemal teil oli avatud, millised meetmed need on?

Esimene , mis meil oli - on noorte meede. Ehk siis noorte tegevusvõimaluste laiendamine. Seal oli nii investeeringuid kui ka tegevusi. Oleme heakskiidu andnud ka kahele sellisele suurele koostööprojektile, kus siis kolme valla noored üheskoos teevad midagi. Teine suurem meede on väärt elukeskkond. Kus siis jällegi kohalikud inimesed parandavad heakorda ja siis ka täiskasvanud inimeste tegevusvõimalusi.

Mis teeb rõõmu nende taotlusvoorude juures, kas oodatust oli neid vähem, majandus olukord ei ole väga kiita. Kas jäite rahule?

Ma arvan, et praeguse hetke seisuga me peame rahule jääma. Loomulikult on olnud üpris mitmeid probleeme. Mis kõigil on sarnane on see, et seda finantsilist suutlikkust ei ole, et meil, ma ei tea kuidas mujal, on ka üpris palju taotlusi valdade poolt esitatud. Samas võibolla oleksime oodanud rohkem taotlusi uutelt tegijatelt. Enamus, kes taotlusi on esitanud on meile tuttavad. Päris selliseid uusi ja värskeid mõtteid on natuke vähe. Samas väga positiivne viimane elamus oli meil, kui ühe konkurssi raames palusime idee esitajal ka seda Partnerluskogu juhatusel tutvustada. Ja see oli selline tõeliselt positiivne elamus, sest üks asi on lugeda seda paberi pealt, teine asi on see kui sa kuuled inimest ennast seda tutvustamas.

Mis teemal oli projekt?

See nüüd oli siis Valgamaa maine tõstmine.

Nii, et noortetöö ja Valgamaa maine tõstmine on kahtlemata üks prioriteete teil?

Jah. Ja võibolla ma unustasin alguses ütlemast, et on ka kogukonna ettevõtluse teema, kus on samamoodi praeguselt viis projekti juba heaks kiidetud.

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo