MAAELUVÕRGUSTIK: 21. - 24. aprilli Leader konverentsi meediakajastused ja veel Leaderist meedias

Tere,

reedel LEADER FOORUMI üritusel lubasime Teile saata meediakajastusi 21.-24.04.2010 viie tegevusgrupi poolt korraldatud rahvusvahelise Leader konverentsi kohta. Kuna mitmeid artikleid ei ole võimalik lugeda maakonnalehtede veebilehekülgedelt, siis leiate terviktekstid siitsamast.

Teatatege meile oma suurematest üritustest, sündmustest mida koostöös teete meie veebi kaudu "Teated tegevusgruppidele" >> ÜRITUSED >> www.maainfo.ee/ Saate kohe vaadata ka, milliseid üritusi teised on teatanud! www.maainfo.ee/index.php

Kui ürituste sisestamistega veidi hätta jääte olen rõõmuga abiks. Samuti on endiselt oodatud e-posti teel saadetud ürituste teated.

Tervitades,

Meeri Klooren
Maamajanduse Infokeskuse
maaeluvõrgustiku büroo
teabe juhtivspetsialist
E-post: meeri@maainfo.ee
Telefon: +372 384 9718

LEADER KONVERENTSI KAJASTUSED:

28. aprill 2010 - Sõnumitooja - LEADERi konverentsil esinesid Tiina Sergo ja Artur Talvik

28. aprill 2010 - Virumaa Teataja - Juhtkiri: Projektide ajastu

28. aprill 2010 - Virumaa Teataja - Kogukonna heaks saab arenguraha

VEEL LEADER MEEDIAKAJASTUSI:

29. APRILL 2010 - Põhjarannik - Kõrtsialuse külastuskeskuse uus hoone saab nurgakivi

28. aprilll 2010 - Sõnumitooja, autor Ülle Tamm www.sonumitooja.ee/index.php NB! Käesolevat artiklit saate internetis lugeda 5. mail 2010!

LEADERi konverentsil esinesid Tiina Sergo ja Artur Talvik

Rahvusvahelisel konverentsil Jänedal osalesid ka Arenduskoja ja Ida-Harju Koostöökoja esindajad.

Neljapäeval ja reedel, 23. - 24. aprillini toimus Jäneda mõisa turismikeskuses viie LEADER-tegevuspiirkonna ühine konverents „Tulemused ja kogemused LEADER prog­rammi rakendamisel Eestis".

Korraldajate seas olid MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad ka Kuusalu vald ja Loksa linn, ning MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, mille liikmed on Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose vald. Kaks piirkonda olid Järvamaalt MTÜ Järva Arengu Partnerid ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Viies korralda­ja - MTÜ Raplamaa Partnerluskogu - hõlmab tervet Rap­la maakonda.

Osalema oli kutsutud koos­tööpartnereid teistest Euroopa riikidest - Soomest, Tšehhist, Leedust, Hispaaniast.

Kuusalu vallast käisid kon­verentsil abivallavanem Tõnu Ammussaar, Leesi Külaseltsist Lea Ruus ja Tiina Viirna. Tapurla Külaseltsist oli reedel Jänedal Artur Talvik, kes kõneles kohaliku identi­teedi ja mainekujunduse tee­mal arutlenud töögrupis oma külakinost ja Leaderi toel käi­ma pandud rändkinost. Ida-Harju Koostöökoda tutvustas avaistungil tegev­juht Tiina Sergo. Kohal oli ka Lilli Küla Arendamise Seltsist Kätlin Jäger.

Konverentsisaalis tutvusta­sid kohalikud käsitöömeistrid enda valmistatut, nende seas ka Anija vallast ehtekunstnik Karnaaks ehk Külli Kroon ja Anija mõisas tegutsev Margit Kuusik.

Arenduskoda - üks esimesi Eestis

Maamajanduse Infokesku­se osakonnajuhataja Krista Kõiv teatas, et praeguseks on LEADER-tegevusega haara­tud 99,9 protsenti Eesti oma­valitsustest. Ta kiitis MTÜd Arendus­koda, kus hakati 2009. aastal ühena esimestest piirkonda­dest Eestis vastu võtma projektitaotlusi.

Arenduskoja ettevõtmisi tutvustanud Alari Kirt, MTÜ juhatuse esimees ja Tapa val­lavanem, arvas, et alustada jõuti kiiresti tänu tublile te­gevjuhile Heiki Vuntusele. Algul olid meeskonnakoolitused, see õpetas kolme eri maakonna omavalitsuste ini­mesi üksteist tundma. Selts­konda on liitnud mitmed õp­pereisid Eesti, Soome, Unga­ri, Taani, Iiri jt LEADER-piirkondadesse. Arenduskoja eelarve on aastateks 2009-2010 kokku 27 miljonit krooni. Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallast ning Loksa lin­nast esitatud projektidele jao­tatakse selle ajaga 21 miljonit krooni.

Ida-Harju Koostöökoda on üks uuemaid.

Hiljuti kuulutati välja esimene taotlusvoor. Projekte on esitatud 44, neist Anija vallast 8 ja Raasiku val­last 6. Tegevjuht Tiina Sergo rää­kis, et Ida-Harju tegevuspiir­kond on oma tegemistega teistest rohkem kui aasta taga, on käivitamise ja õppimise aeg. Käib esimese projektivooru hindamine, komisjonid töötavad, infot vahetatakse elektrooniliselt. Paljudel taot­lejatel on palutud projekte täiendada. „Olen vist iga päev saatnud PRIAsse küsimusi, küsime nõu. Jalgratast pole vaja leiu­tada, õppida saab paljude tegevusgruppide kogemustest," ütles Tiina Sergo ja avaldas lootust, et tuleval nädalal kin­nitatakse projektide hinda­mistulemused ning selgub, mida ja kui suures ulatuses ra­hastatakse.

Tapurla uus identiteet – rändkino

Artur Talvik rääkis Tapurla külaseltsi tegemistest. Ta kir­jeldas oma koju keldrisse külakino rajamist ning seda, kui­das sai Arenduskoja kaudu LEADER programmist ränd­kino jaoks toetusraha. Veel te­gi ta ülevaate Tapurlas korral­datavast muinastulede ööst ja teistest ühisettevõtmistest. Arutelu käigus leiti, et ena­masti peetakse ühe koha iden­titeediks rahvakultuuriga seonduvat, kuid selleks võib kujuneda ka midagi uut ja ise­gi veidrat, näiteks küla- ja rändkino.

Õppereis Anija mõisa ja Lilli külasse

Päeva teises pooles olid õppereisid. Mindi kolme suunda - Järva-Jaani ja Koerusse, Palmsesse ja Käsmu ning marsruudil Raudoja kõrts-Anija mõis-Lilli küla Toominga talu. Anija valda tehtud sõit oli sedavõrd populaarne, et kõik soovijad ei mahtunud bussi, järgneti ka autodega. Reisi­juht oli ja sõidu korraldas Kätlin Jäger. Anijal tutvuti mõisakomp­leksi ja seal tegutsevate MTÜde ning raamatukoguga. Vastu võtsid Pille Kulla ja SA Anija Mõis juht Tiit Laur.

Lilli külas Toominga ratsa-tallis jagas selgitusi selle omanik, külavanem ja MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige Bruno Engel. Ratsatall on esitanud LEA­DER programmi esimesse taotlusvooru mitu projekti. Lilli seltsimaja ja spordihoo­ne ehitamiseks taotletakse toetusraha PRIAst.

28. aprill 2010 - Virumaa Teataja www.virumaateataja.ee/

Juhtkiri: Projektide ajastu

Suur osa Eesti ühiskonna tegemistest on projektipõhine. Et tegutseda, on vaja raha ning Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on kaasnenud võimalused seda fondidest ja meetmetest taotleda.

Pea paarkümmend aastat on Euroopa Liidus saadud maaelu toetuseks raha LEADER-meetmest, see võimalus on viimastel aastatel olnud kasutada ka Eestil. Kusjuures tegemist on "Eesti maaelu arengukava 2007-2010" kohustusliku toetusmeetmega, mille eelarvesse pidid uued liikmesriigid panustama vähemal 2,5% maaelu arengukava kogu eelarvest.

Eesti riik on aga usalda­nud kohalikku algatust ja otsustanud LEADER-meet­me kaudu jagada laiali ligi 10% arengukava eelarvest ehk 1,34 miljardit kroo­ni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni krooni kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi.

Kõrge osakaalu protsent maaelu arengu programmist seab meid Euroopa Liidus Hispaania, Hollandi ja Iirimaa järel neljandaks.

Lääne-Virumaal ollakse taotlusi esitama väga usinad: mullu tuligi siit kõige rohkem LEADER-meetmesse projekti­taotlusi. Kuigi ra­haline kogumaht oli suhteliselt väike, näi­tab see, et ka väikese raha eest saab midagi ära teha. Olgu siis külapäeva korraldamine, lastele õppepäeva organiseerimine, rattalaagri ettevõtmine või telgi ostmine.

Projektide esimesel tasandil läbivaata­jad on nimetanud, et üks viga mitterahastatud projektidel on vähene suhtlemine külaelanike vahel, ja nõnda on soo­vitud rajada külaplatsi näiteks vanadekodu kõrvale või spordiväljakut kalmistule, ning samuti tuleb ette, et mõni seltskond üritab n-ö rehepappi teha. Reeglina kavalad rahaküsijad siiski tuvastatakse eos.

28. aprill 2010 - Virumaa Teataja, autor Katrin Kuljus www.virumaateataja.ee/

Kogukonna heaks saab arenguraha

Eelmisel nädalal toimus Jänedal konverents, kus vähendati maapiirkonna elu toetava maaelu arengukava LEADER-meetme tulemusi ja ko­gemusi.

LEADER-meede on üks edu­kamaid Euroopa Komisjoni al­gatusi aastast 1991, Eestis alus­tati selle rakendamisega laie­mas ulatuses 2006. aastal. Te­gemist on algatusprogrammiga, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas. Maamajanduse infokesku­se maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv märkis, et praeguse seisu­ga on PRIA kiitnud Eestis heaks 1166 projekti-taotlust ning LEADERi tegevusgrupid ka­tavad 99,99% Eesti maapiir­kondadest – liitumata on vaid Kohtla-Nõmme ja Tootsi. Eestis on 26 LEADERi tegevusgruppi, Lääne-Virumaal te­gutseb neist neli ning 2009. aastal sai rahastuse 147 maa­konnaga seotud projekti.

Usinad MTÜd

Eelmisel aastal olid esialg­sete kokkuvõtete põhjal kõige usinamad projektitoetuste taot­lejad MTÜd (68%), neile järg­nesid ettevõtjad (15%) ning omavalitsused (10%). "On hea meel, et ettevõtja­te huvi sellise arendustegevu­se vastu, nagu LEADER pakub, on suurenenud," märkis Krista Kõiv.

2009. aastal oli Eestis kesk­mine projektitoetuse summa umbes 260 000 krooni toetuse saaja kohta. Lääne-Virumaa suurimad rahastuse saanud projektid olid seotud rekonst­rueerimisega: raha saadi Kun­da klubi keldriruumide, Ubja vaba aja keskuse, Vinni valla erivajadustega inimeste kesku­se ning Viru-Nigula hariduse seltsi ruumide kordategemi­seks. Kõigil objektidel on töö­de maksumus ligi 1,6 miljonit krooni ning need on veel val­mimisel.

Koolitustest talguteni

LEADER-meetmest on või­malik saada projektitoetust nii investeeringutele kui ka üritus­te, koolituste, võistluste, näi­tuste, talgute, heakorratöö­de, õppereisi­de korraldami­seks, messidel osalemiseks, trükiste ja in­fomaterjalide väljaandmi­seks ning muu­de aredus- ja maapiirkonna inimeste aktiiv­suse tõstmiseks suunatud tege­vuste elluviimiseks.

Näiteks turismitalusid koon­dav MTÜ Ehedad Elamused La­hemaal kirjutas oma esimese ühise projekti ning sai 105 000 kroonise rahastuse koostööprojektile LEADER meetmest. "Projekt algas veebruari al­guses turismimessile mineku­ga ja lõpeb mais meie ühise ko­dulehe esitlusega Palmses. Vahepeale jääb logo, tunnuslau­se, trükise, kodulehe loomine," rääkis Kuusiku loodustalu pe­renaine Sirje Kuusik. "Meil kõi­gil on väikesed eluviisitalud, kus kogu aeg on vaja midagi in­vesteerida ning sada krooni ei seisa ka niisama rahakotis. Il­ma LEADERi toetuseta ei oleks suutnud me kõike seda korra­ga ette võtta."

MTÜ Sõmeru Start juhatu­se liige Piret Laidroo ütles, et LEADERi raha toel said hiljuti teoks nii memmede käelise tegevuse töötoad kui õpilasfir­mad. Aastasest õpilasfirmade projektist sündis kolm minifirmat. "Logode, põhikirja, reklaa­mi tegemine, aktsiate müük, raamatupidamine - kõige selle­ga on vaja kokku puutuda ning juhendaja abil saavad noored aimu, mida tähendab ühe fir­ma loomine ning tegutsemine. See käib mängu kaudu, kuid noor saab kogemuse ning os­kab päris elus vigadest õppi­da," rääkis Laidroo.

Projekti käigus tekkinud probleemid, mis olid õpilasfirmas seotud omavahelise suht­lemise ja töö jaotamisega, and­sid põhjuse kirjutada uus pro­jekt, et puudujääke lihvida ja noori arendada.

• LEADER - tähendab seoseid maamajanduse arengu tegevuste vahel ja on tuletatud prantsuskeelsest terminist Liaison Entre Action de Developpement de l'Economie Rurale.

29. aprill 2010 - Põhjarannik www.pohjarannik.ee/modules.php ja www.maainfo.ee/index.php

Kõrtsialuse külastuskeskuse uus hoone saab nurgakivi

Kõrtsialuse külastuskeskuse juurdeehitis, kuhu tuleb 16kohaline majutusasutus, sai tä­na nurgakivi.

MTÜ Kõrtsialuse Külastusselts, kes sai Leader-programmist üle kolme miljoni krooni toetust oma olemas­oleva maja laiendamiseks ning juurdeehitise tegemi­seks, tahab uue hoone ehita­da valmis kuu aega kiiremini kui planeeritud. Laiendatud hoonesse ning selle juurdeehitisse on ka­vandatud toitlustuskoht, 16kohaline majutusasutus ja töötoad.

"Praeguseks on meil juurdeehitise keldriosa juba valatud - sinna on planeeritud töötoad, abiruumid ja katel," ütles MTÜ Kõrtsialuse Külastusselts juht Ott Penek. Peneku sõnul planeerisid nad ehitusel kasutada seinu, kus puitkonstruktsioonide vahel on pilliroog. Kuna aga tänavune talv roogu lõigata ei lubanud ning näitas, et sel­lised seinad ei pea piisavalt sooja, otsustati need asenda­da kergsaviseintega, mis on kergesti tehtavad ja peavad hästi sooja. "Sellise seina headus on läbi proovitud - üks Ase­ri maja on seda kasutanud ning on väga rahul," kinni­tas Penek. Kergsaviseina ehitamisel kasutatakse ainult loodus­likke materjale: puiduhaket, höövellaastu ja savi. "Kuna savi on ka hea niiskusregulaator, siis on hoone sisekliima väga tervislik," kiitis ta.

Milline saab olema küla­listemaja sisustus, ei osanud Penek veel öelda. Samuti ei ole selge, kust saadakse sel­leks raha. Ainsana on praegu olemas köögi sisustus - see tuuakse üle praegu sama keskuse kõrval vanas keldris asuvast Jäägri Grillist, kes samuti uuenenud külaseltsi hoones­se kolib. "Kuidas hakatakse korral­dama majutuse pakkumist, ei ole praegu lõpuni selge," tunnistas Penek, kelle sõ­nul on võimalik, et külaselts hakkab seda korraldama ise või antakse see üle operaa­torile, kes maksab seltsile renti. "Külainimeste huvi on sel­les, et Kõrtsialuse jõuaks kaardile, siin hakkaks käima palju külalisi ning tänu selle­le leiaksid kohalikud inime­sed tööd," rääkis ta.

MTÜ Kõrtsialuse Külastuskeskus on teinud taotlu­se ka keskkonnainvesteerin­gute keskusele (KIK) ning juhul kui taotlusele antak­se jaatav vastus, saab korda kogu külastuskeskuse komp­leks. Praegu renoveerimata vanasse koolihoonesse ta­hetakse KIKi toel teha looduskeskus, kus tutvusta­takse savi ning alternatiivenergiat. Viimaste ekspo­neerimiseks on plaanis soe­tada ka katel, kus inimene saab ise vaadata, kui tõhu­sad taastuvenergia allikad olla võivad.

MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Leader tegevusgrupi MTÜ VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU Leader meetme projekt: MTÜ KÕRTSIALUSE KÜLA SELTS, toetatavad tegevused: Kõrtsialuse külastuskeskuse külalistemaja projekteerimistööd, ehitamine, omanikujärelevalve ja EL toetusest teavitamise infosildid. Objekti valmimiseks kasutatakse ka kogukonna vabatahtlik talgutööd. Toetuse summa: 3 126 077 krooni. Allikas: PRIA veebileht: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/