| Ilmumise kuupäev: |
2018-11-12 |
| Nr: |
4/2018 |
| Võrgukirja veebiaadress: |
https://maainfo.ee/index.php?article_id=7015&page=3671&action=article& |
| Teemad: |
- Sqapp - Mulla kvaliteedi äpp
- Räägime lihast - Lihafoorum ja seakasvatuse aastakonverents
Loe infokirja https://maainfo.ee/index.php?article_id=7015&page=3671&action=article&;" target="_blank">SIIT |
| Kirjatükk: |
Sqapp - Mulla kvaliteedi hindamine on äpistatud
Euroopa ja Hiina koostööprojekti iSQAPER raames on valminud mulla kvaliteedi hindamise äpp – Sqapp – mis on saadaval androididele ja iphone´dele GooglePlay’s või AppleStore’s.
Äpi pressiteate kohaselt kuvatakse maailmakaardil valitud punkti kohta kogu kättesaadav mulla info. Mulla kvaliteedile hinnete andmise asemel võrreldakse valitud punkti mulla omadusi sarnaste muldade ja sarnaste kliimatingimuste keskmiste andmetega. Äpi esimene versioon on valmis alla laadimiseks ning katsetamiseks. Äpp on tasuta, kuid kasutamise alustamiseks tuleb registreeruda. Koostajad ootavad tagasisidet hiljemalt 17. novembriks 2018: SIIN
Nii äpp kui ka küsimustik on inglise keeles. Kahjuks ei ole äpp saadaval Windowsi telefonidele. Info ja vastused küsimustele: Endla Reintam, Eesti Maaülikool, endla.reintam[@]emu.ee, 5170121
Räägime lihast
6.-7. novembril toimusid Rakveres Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja korraldatud Lihafoorum ja seakasvatuse aastakonverents. Mõlemal üritusel räägiti palju konkurentsivõimest ja sektori majanduslikust seisust ning võimalikust tulevikust.
Väikeriikidel on väga raske kui mitte võimatu saavutada konkurentsivõimet nn masstoodanguga. Meie võimalus on eristumine ja nutikas ning sihipärane müügioskus. Lihasektori väliskaubandusbilanss on endiselt negatiivne ja import üha suureneb. Ekspordime põhiliselt naaberriikidesse vorstitooteid, konserve, veidi värsket liha ka Rootsi. Elusloomi viime Poola ja Türki. EL-i välistest riikidest on meil sealiha eksport Uus-Meremaale ja linnuliha Hongkongi.
Bakterite antibiootikumide resistentsus – uue ajastu katk. Laialdase antibiootikumide kasutamise tõttu on bakterid muutunud resistentseteks ja harvad pole juhtumid, kus erinevad haigused ei allu enam tavapärasele ravile. Resistentsed bakterid aga liiguvad ja levivad nii inimeste kui ka loomade kaudu. Inimesed reisivad tänapäeval väga palju ja seega on ka väga palju võimalusi bakterite, sh resistentsete, levikuks. Päris mitmes ettekandes rõhutati, et õiged võtted farmide majandamisel ja loomade heaolu ning regulaarsed terviseauditid tagavad loomade hea tervise ja mingit täiendavat ravi vaja ei olegi.
Oma kogemusi seafarmide majandamisel jagas AS Rakvere Farmid juhataja Daniel Frydendal, kes rõhutas just hea tootmistava tähtsust, vastutustundlikku antibiootikumide kasutamist ja uute tehnoloogiate ning tootmispraktikate olulisust. „Have you asked yourself and investigated in, why you need to give medicine? What is the reason? Is there alternatives?“ ja „There are no medicaments against bad management“.
Eesti seakasvatussektori valupunktid tõi lühidalt välja Einar Jakobi, kes ütles järgmist: peame hakkama tegutsema ja leidma üles oma võimalused Eesti sealiha paremal esitlemisel. Tuleks eeskuju võtta Põhjamaadest, kus erinevaid kvaliteedikavasid ja muid võtteid kasutades on saavutatud tarbija usaldus kodumaise vastu. Jutt, et Eesti tarbija on vaene ja saab osta ainult kõige odavamat, ei vasta tõele. Tarbijaga peab sektor rohkem suhtlema ja tegelema. Tarneahela põhisus seakasvatuses on nõrk. Räägitakse palju ühistulisest tegevusest, kuid tegusid ei ole järgnenud. Noored sisenevad meelsasti lamba- ja kitse- ning lihaveisekasvatussektorisse, kuid seakasvatus pole atraktiivne. Samuti soovitas kõneleja vähem halada ja rohkem tegutseda.
(refereeritud EPKK koostatud kokkuvõtte abiga. Ettekanded on avaldatud EPKK kodulehel ja pikk.ee). |
« Tagasi
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles