EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo KONSULENTIDELE Maainfo Konsulentide infokiri
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

Konsulentide infokiri

   

Ilmumise kuupäev: 2019-02-03
Nr: 3/2019 (10)
Võrgukirja veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7145&page=3671&action=article&
Teemad:

  • Biotsiid

  • ADAPTERi koostööplatvorm

  • Innovatsioonipartnerluse lahendused - lühidalt Soome ja Rootsi projektinäidetest


Loe infokirja https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7145&page=3671&action=article&;" target="_blank">SIIT

Kirjatükk: Biotsiid – tuttav asi, värske sõna

Biotsiid on mis tahes aine või segu, mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine.

Biotsiididega tegelevad kutselised kasutajad (nn kahjuritõrje), aga ka puhastustöötaja. Samas biotsiide kasutatakse olmekahjurite tõrjeks, vastav seadus ei laiene taimekaitsevaldkonnas ega toidu töötlemisel. Nt kui ladu on tühi, siis ruumi või pindade desinfitseerimine teostatakse biotsiidiga ehk rakendub biotsiidiseadus, kui laos on tooraine või toit, siis kas taimekaitse- või toiduseadus. Toiduettevõttes pindade ja seadmete desinfitseerimisvahendid on biotsiidid (tooteliik 4) ning rakendub biotsiidiseadus.

Vt ettekanne konsulentide teabepäeval jaanuar 2019 (Terviseamet, Riina Lahne)
Vt toiduteave.ee – toidutööstuse seadmete pesemise ja desinfitseerimise juhend
Osale: 14. veebruar infopäev – ohtlike kemikaalide käitlemine

ADAPTERi koostööplatvorm

Koostööplatvorm ADAPTER ühendab suurt osa Eesti ülikoole, aga ka teisi teadusasutusi. Kord aastas toimub festival, kus näidatakse valmis saanud või väljatöötamisel olevaid innovaatilisi lahendusi.

1. novembril 2018 toimunud festivali üks väidetest oli, et kõik lahendused, mis ei tööta on prügi. Ka esitlus, mis õigel ajal ja õiges kohas tööle ei lähe, muutus sellel hetkel prügiks. Igapäevaselt liikuva 3 miljardi spämmi-kirjade energiatarbimine on sama suur kui 3 miljoni auto tekitatud kasvuhoonegaaside kogus. Iga Facebooki like kulutab energiat ning viib teenistuse platvormi omanikule.

Igal ettevõttel on ettekujutus oma organisatsiooni eesmärkidest. Kuidas seda kujutlust viia töötajate ja klientideni, on teine teema. Üks tige teeb rohkem kahju kui 10 suudavad selgitada - ilus slaid petab ära vaid lühikeseks ajaks. Nii mõnigi ülikool ja ettevõte korraldab oma maine loomiseks ja hoidmiseks üldsusele suunatud „tasuta“ tegevusi (nt avalikke loenguid tuntud inimeste poolt).

Pärisprobleemidest tekkinud ettevõtted kestavad teistest kauem. Näiteks StartUp on edukas pigem siis, kui selles on nii noori kui töötajaid vanuses 45+. Kuidas nimetada vanust 45+? Kas oleme nõus, et „eakate armee käib tööl“.

Näited festivaliprogrammist:

Allan Lahi, TalTec: teekatend (teekattematerjal), mis võimaldab toota päikeseenergiat, aga mis sisaldab ka elektroonikakomponente, mis peavad vastu põhjamaises kliimas
Martin Möllits, start-up Timey OÜ: Targad „parim enne“ indikaatorid toiduainetetööstusele – plastikust kleebis toidupakenditele, aga ka külmutatud kaladele. Kleebise andurid registreerivad säilitamistingimuste muutused (sh temperatuurikõikumised), mis mõjutavad kvaliteeti.

Vt koostööfestivali kõik esitlused https://festival.adapter.ee/koostoofestivali-liftikoned-2018/



Innovatsioonipartnerluse lahendused

17. jaanuaril 2019 toimus Soomes Soome ja Rootsi innovatsiooniprojektide (EIP operational group) kokkusaamine. Projekte hakkame tutvustama ükshaaval järgmistes võrgukirjades. Seniks lühidalt Soome ja Rootsi näidetest:

Bakterikultuuride kasutamine sõnniku kääritamisel. Katsetakse bakterkultuuri, mis vähendaks lõhnahäiringut, käärimisaega, suurendaks toitainete omastatavust jne.
Give peas a chance – külmutatavatest hernestest väärindatud toodete arendamine.
Ekobot – autonoomsete robotite arendamine umbrohtudega võitlemiseks.
eSTRUS - infrapuna-kaamera veiste tervise hindamiseks, suuremahulise pildimaterjali asemel vektorjoonistena.
Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel taimekaitset (fusarium) vajavat piirkonda ja anda info kaardirakendusel.
Droonilahendus, mis suudaks tuvastada põldudel kasvavate tuulekaera taimede asukohti ja anda info kaardirakendusel.
Älyrehu SMART FEED – kariloomade nutikas jälgimine nende toitumuse ja tervise jälgimiseks.
DigiPale - iga silorull saab unikaalse märgise kvaliteedi infoga ning on eraldi jälgitav (võimalus täppis-söötmiseks)
Quality Oats – kaera tootmise jääkide töötlemisviiside arendus, et nt töödeldud põhuga toiteelemente efektiivsemalt mulda tagasi viia
Kuvaa Nautaa – kaasaskantavad termokaamerad veiste tervisliku seisundi hindamiseks.
Arendatakse teraviljakuivati elevaatori külge integreeritavat seadet vilja temperatuuri ja niiskuse automaatseks mõõtmiseks
Mikä-DATA – tarkvara arendus põllumajanduse suurandmete ühildamiseks.

Vt ka Eesti innovatsiooniklastrite ja arendusprojektide temaatikaid
2019 sügisel on tulemas viimane selle programmperioodi taotlusvoor

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo