Konsulentide infokiri

Ilmumise kuupäev:	2019-09-19
Nr:	15/2019 (22)
Võrgukirja veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=7509&page=3671&action=article&
Teemad:	AKIS õppereis Iirimaale Lihatootmisest - Kuidas on see liha toodetud? Innovatsiooniprojektide tulemused - Liivimaa Lihaveis ja Maheklaster Liitu Maaeluvõrgustiku uudiskirjadega Loe infokirja https://maainfo.ee/index.php?article_id=7509&page=3671&action=article&;" target="_blank">SIIT
Kirjatükk:	AKIS õppereis Iirimaale Milline on mõistlik AKIS süsteem Eesti jaoks? Kuna AKIS arutelud järjest hoogustuvad nii Euroopa kui Eesti kontekstis, korraldas Maaeluvõrgustik 6.-10. augustil 2019 õppereisi, tutvumaks Iirimaa suurima teadmussiirde ja nõuandeorganisatsiooniga Teagasc. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas (2014 avaldatud uuringu PROAKIS alusel). Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni - Teagasc - laiaulatuslikul tegevusel. Hinnatakse, et Teagasc-i kaudu toimub 85% kogu Iiri põllumajanduslikust teadustööst, 50% nõustamisest (on ka eranõustajad) ning 90% kutsealasest õppest. Maainfo.ee veebis avaldame järjest artikleid õppereisist Iirimaale. Loe lühikokkuvõtet reisil nähtust Loe koolitustegevusest Kildaton College'i näitel Kuidas on see liha toodetud? OÜ Anu Ait pidas 11. septembril juubelikonverentsi, küsides avasõnades: "Kas meie toidu tootmisel on kõige olulisem lüli teadlane, tootja, töötleja või turustaja?" Konverentsil vaatles Franz Waxenecker ettevõttest BIOMIN innovatsiooni läbi küsimuse: "May I ask you, how you produced my meat?" Kuidas on liha toodetud - seda tarbijad 20 aastat tagasi ei küsinud. Suures plaanis on maailmas kõrgem elatustase olnud otseses seoses rohkema loomse proteiini tarbimisega. Kuid nüüd on taimetoidu populaarsusega see seos hakanud kaduma. Wikipedia andmetel on veganluse osakaal Lätis 4%, Soomes 2% ja Indias 40%. Inimesi, kes söövad lihatooteid vaid paaril päeval aastas, on saanud eraldi nimetuse: flexitarian. Inimeste arusaamad seoses liha söömise ja loomakasvatusega on omapärased. Näiteks võib tarbija arvata, et loomade heaolu on tagatud kanade pidamisega õues. OIE, World Organisation for Animal Health koodeksi järgi on heaolu looma füüsiline ja vaimne seisund seoses tingimustega, milles ta elab ja sureb, ning heaolu sõnastatakse viie vabaduse kaudu: nälja, alatoitluse ja janu puudumine; vabadus hirmust ja ahastusest; kuumusstressi või füüsilise ebamugavuse puudumine; valu, vigastuste ja haiguste puudumine; vabadus väljendada normaalseid käitumisharjumusi. Mida aga arvab tarbija? Loe ka Mahepõllumajanduse Lehe 2/2019 (pdf) artiklit "Mahetoidu puhul on oluline rääkida selle lugu: inimene tahab teada, kust toit tuleb". Innovatsiooniprojektide tulemused Artikkel innovatsiooniklastrist Liivimaa Lihaveis ilmus Mahepõllumajanduse Lehes 2/2019 (pdf), juuli 2019. Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi seisukohalt. Teisalt ei leidnud tootjad Eesti rohumaateaduse ajaloost suurt midagi meie tingimustesse sobivate karjatamisviiside ja -koormuste kohta. Samuti pole uuritud pool-looduslike rohumaade karjatamissüsteemide pikaajalist mõju muldadele ja taimestikule. Maheklaster MTÜ avaldas samuti Mahepõllumajanduse Lehes 2/2019 (pdf), juuli 2019 artikli klastri ühe tegevuse tulemustest. Nimelt leheväetiste kasutamisest maheviljeluses. Leheväetamine omab tähtsust eelkõige täiendväetamisena ehk taime põhitoitained peaksid olema vajalikult hulgal ja sobival ajal kättesaadavad mullast juurte kaudu. Katsed, kus taimedel oli puudus põhielementidest ning lisaks sellele kannatasid põuastressi, ei ilmnenud leheväetiste kasutamisel erilist positiivset mõju ei saagi suurusele ega kvaliteedile. Liitu uudiskirjadega Maaeluvõrgustik annab välja teisigi uudiskirju: Infokiri Võrgukiri - Ilmub üle nädala kolmapäeviti. Kajastab põnevaid uudiseid ja üritusi Eesti ja Euroopa maapiirkondadest ja valdkonnast. Vaata juba ilmunud Võrgukirju SIIT Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - helene.koiv@pmk.agri.ee LEADER infokiri - Ilmub 1-2 korda kuus. Kajastab LEADER tegevusgruppide ja teemaga seotud uudiseid ja sündmuseid. Vaata viimati ilmunud LEADER uudiskirja SIIT Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - meeri.maastik@pmk.agri.ee Toiduvõrgustike infokiri - Ilmub vastavalt vajadusele 1-2 korda kuus. Kajastab kohaliku toidu ja –võrgustikega seotud uudiseid ja üritusi. Vaata juba ilmunud infokirju SIIT Kui soovid infokirja oma postkasti, siis kirjuta - reve.lambur@pmk.agri.ee Innovatsiooni infokirjast leiad nii eestikeelse EIP-AGRI Innovatsiooni infokirja kui Eesti uudiseid kord kuus. Kui soovid Innovatsiooni infokirja oma e-postkasti, siis kirjuta - konstantin.mihhejev@pmk.agri.ee Loe juba ilmunud innovatsiooni uudiskirju siit --->

« Tagasi