Projekt: | Mahetooraine Põhja-Eesti toidukultuuris |
---|---|
Meede: | LEADER |
Valdkond: | Piirkonna areng |
Märksõnad: | kohalik toit |
Projekti algus: | 2017 |
Projekti lõpp: | 2020 |
Kohalik tegevusgrupp: | Partnerid |
Toetuse saaja: | MTÜ Partnerid |
Veebileht: | www.mtupartnerid.eu |
Toetuse summa: | 10000 |
Projekti kirjeldus: | Kultuuride erinevused väljenduvad rituaalides (tervitamine), väärtustes (ilus, kole), iidolites (kuningas, buddha), sümbolites (lipud, brändid). Kuid mitte ainult, omavaheline sobimus võib sõltuda lisaks väärtushinnangutele ka näiteks küüslaugust. Peaaegu kõikides kultuurides tähistatakse elu tähtsündmusi söömaajaga. Söömine on nii ilmalike kui religioossete rituaalide põhiosa ja ka igapäevase elu alustala. Söök hoiab ihu ja hinge koos. Söömine seostub naudingu ja heaoluga, aja sisuka veetmisega, enese eest hoolitsemisega ja lähedastega või sõpradega koos olemisega. Selle rahulolutunde juurde ei käi liialdamine ega piiramine. Toidu kogus on palju väiksema tähtsusega kui söömise protsess ise. Oma nina alt kaugemale vaadates näeme, et söömine on saanud ohtliku ja pahelise tegevuse sildi. See nagu polekski enam lihtne nauding vaid keeldude ja käskude keeruline kombinatsioon. Seepärast on vaja mõelda, kuidas saaks tuua rahu isude ja dieetide võitlusväljale. Söömine on ühiskonnas muutunud teemaks, mille ümber käib pidev hindamine ja ümberhindamine, hirmutamine ja manipuleerimine. Ühel päeval on teatud toiduained häbimärgistatud, mõne aja pärast need rehabiliteeritakse, aga inertsist liigub vana info ka veel hoogsalt edasi ja mõne aja pärast leitakse uued süüdlased. Näiteks kartul, vaeseke, on saanud süüdistuse inimeste paksuks ajamises, kuigi teisalt on teada, et üks kartul annab sama palju kaloreid kui poolteist õuna. Rasvased toidud, mis said vahepeal risti löödud kui südamehaiguste põhjustajad, on viimastel aastatel taas õigeks mõistetud. Kanamunad ei ole ka enam kolesterooli sünonüüm nagu kümmekond aastat tagasi. Töötubades katsetasime erinevaid maitseainete ja toorainete kombinatsioone ning just nende oskuslik ja uudne kasutamine köögis avas uusi seni varjatuid maitseid, isegi meile väga tuttaval roal. Kokkamisel on toorainete kvaliteet väga tähtis ja põhimõtteline küsimus. Sellesse tuleb väga tõsiselt, vastutustundlikult ning suure austusega suhtuda ning toitu tuleb teha suure armastusega. Kvaliteetsest toorainest saab väärtuslik söök, mis omakorda tagab ainulaadse naudingu. Toidu valmistamine on tohutu mängumaa ja mida sügavamale selle peensustesse süveneda, seda kindlamalt tõded, kui palju on veel avastada. MTÜ Partnerid ja MTÜ Virumaa Mahetootjate ühisprojekti raames viidi ajavahemikus november 2017 kuni detsember 2019 läbi erinevaid töötubasid Põhja-Eestile omase kohaliku tooraine kasutamise tutvustamiseks, sihtgruppide teadlikkuse tõstmiseks ning uute maitsete katsetamiseks. Koolitustel saadud teadmistest ning katsetatud retseptidest koostasime 2020.a. Algul väiksese retseptivihiku. |
Projekti tegevused: | 8.nov.2017 - Töötuba- Rituaalsed toidud ja kombestik mardi-ja kadripäeval Põhja-Eestis. Linnud köögis - Linnurümba tükeldamine ja kasutamine Ants Uustaluga Ööbiku Gastronoomiatalus. 7.dets 2017 - Rituaalsed toidud ja kombestik Toomapäeval Põhja-Eestis. õlle ja verivorstide valmistamine, searümba tükeldamine ja kasutamine. Koos Marek Tepperi ja Kamilla Lüdikaineniga Tartu KHK-st Kadila Seltsimajas. Ühiselt valmis MTÜ Partnerid jõuluseminari õhtusöök. 12.veebr 2018 -Töötuba – EV 100. Pidulik Põhja-Eesti toidu suupistelaud. Laua katmine, toitude ja jookide serveerimine, lauakombestik. restoranis Gloria, Chef de cuisine Dimitri Demjanovi juhendamisel ning Erika Kolbakov Etiketisalongist. 9.mai 2018 - Korilase aastaring - Tervislikud toidud kohalikest rohttaimedest. Karepa Ravimtaimeaed KAtrin Luke. 13.juuni 2018 -Kalade fileerimine ning erinevad valmistamise võimalused. Räim – Eesti Nokia. Mahu rannas koos Vladislav Koržetsiga. 26.sept 2018 - mihklipäeva toidud Põhja-Eestis. Lambarümba tükeldamine ja kasutamine Rägavere Mõisa köögis. Töötoa viivad läbi Foodstudio peakokk Indrek Kivisalu ja Kadi Neidek ning Rägavere mõisa perenaine Pille Hammerbeck. 3.jaan 2019 – Sefiiritordi õpituba Rakvere Ametikoolis koos Jaanika Liivakuga. 5.märts 2019 – Veiserümba tükeldamine ning erinevate osade kasutamine, võimalused kasutamiseks vastlapäeva toitudes. Foodstuudios koos Indrek Kivisalu ja Kadi Neidekuga. 23.aprill 2019 – Kevadpühade toidud kohalikust mahetoorainest Roodevälja mõisas, kokkame koos Triinu Toidumaailma toitumisterapeudi ja koolitaja Triin Muistega. 27.sept 2019 – Seened ja seenetoidud koos TTÜ botaaniku ja mükoloogi Tõnu Ploompuuga Kadila Seltsimajas. 28.nov 2019 – Ulukiliha käitlemise nõuded, tükeldamine ning erinevad valmistamise võimalused. Projekti lõpetamine. Lammasmäe Puhkekeskuse Jahimajas kokkame koos Koit Uustaluga GMP Clubhotel Pühajärve restorani peakokaga. 2020.a. I kvartal retseptivihiku koostamine, trükkimine. |
Projekti tulemused: | Projektis osalesid piirkonna hobikokad, majutusasutuste, puhkemajade, külamajade jne kokad. Ühiselt kokates tippkokkade juhendamisel ning külastades erinevaid restorane saadi väga palju uusi oskusi ning katsetamisjulgust. Suurenes omavaheline koostöö nii kokkade kui kohalikku toorainet s.h. mahetoorainet tootvate ettevõtjate vahel. Iga rahvas leiab oma kodumaalt eluks vajalikud toiduained. Nii on ka eesti rahvas endistel aegadel end toitnud oma maa saadustest. Igapäevase toidu koostisosad Põhja-Eestis olid aastaringselt veel 20. sajandi alguses leib, kartul, silk, kala, sealiha, piim, tangud ja jahu. Mitmekesisem oli Lõuna- Eesti toit: kama, kaunviljaroad, kohupiim ja sõir. Tänapäeva eestlaste toidupüramiid on rikkalik ja kirju, kuid keerulisem on sealt leida ehedat, mahedat ja looduslikku toitu. Üha enam areneb aga gastronoomiline turism, kus otsitaksegi kohalikke hõrgutisi, et kogeda midagi uut, ergutada oma maitsemeelt ja kohtuda senitundmatuga. Kuidas köita meie endi ja turistide meeli Põhja-Eesti köögiga? Saavutada, et kõik, mis ujub, lendab, kõnnib ja kasvab Virumaa mullas, metsas, meres, jões, järves, jõuaks õnnelikult ja parimas kvaliteedis meie endi toidulauale ning pakuks üha rohkem huvi ka meie külalistele. Selge on see, et üksnes esiisade toitumistavadega meil edu saavutada ei õnnestuks, aga kasutades ära nende uskumused, lood, legendid ning kaasajastades retsepte, on see võimalik. Kahjuks on meie kulinaarsed baasteadmised üsna kesised, me teame näiteks loomarümba puhul mis on sise-ja välisfilee, ribi, aba. Aga seda, et näiteks veist saab jagada enam kui 30-ks erinevaks lõiguks ning rupskiks teavad vähesed, samuti on veise puhul väga oluline ka liha laagerdusaeg. Et valmistada kohapeal kasvatatud ja mahedalt toodetud toorainest tervislikku ning maitsvat toitu peab teadma, mida, millal ja kuidas kasutada. Projekti tulemusena: 1) on tõusnud projekti sihtgruppide teadlikkus kohaliku toidu tooraine kättesaadavusest ja kasutusvõimalustest, töötubades õppisime väärindama loomi ninast sabani ning projekti tulemusena oskavad osalejad õigesti liha lahti lõigata või müüjalt küsida vajalikku lihatükki, mida õiges retseptis kasutada. 2) on tõusnud projekti sihtgruppide teadlikkus kvaliteetse toidu tarbimise mõjust tervisele ja elukeskkonnale, 3) menüüs eelistatakse kvaliteetsest kohalikust toorainest valmistatud toite, 4) kokku on viidud kohaliku toidu tootjad ja tarbijad. 5) Kogemuste vahetamise tulemusena valmivad uued Põhja-Eesti toiduretseptid, mis on omased just meie piirkonnale. Ühisprojekti laiem mõju tegevuspiirkonnale Vastavalt MTÜ Partnerid piirkonna arengustrateegiale 2015-2020 on tegemist kohalikku ressurssi – toitu ning toidukultuuri väärtustava ning piirkonnas laiemalt tutvustava ja propageeriva projektiga, mille tulemusena mitmekesistub eelkõige MTÜ Partnerid piirkonna elanikkonna toidulaud ja aidatakse kaasa nende tervislike toitumisharjumuste kujundamisele. |
Lisainfo: | *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile Pildid: https://maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_41%20Mahus.JPG https://maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_41%20Lambar%FCmba%20t%FCkeldamine.JPG |
Maakond: | Lääne-Virumaa |
Andmebaasi sisestamise aeg: | 2020-08-07 |