EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo KONKURSID Maainfo MÄRKA LEADERit 2.0 Maainfo MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020

   

Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektid andmebaas:

Projekt: Mahetooraine Põhja-Eesti toidukultuuris
Meede: LEADER
Valdkond: Piirkonna areng
Märksõnad: kohalik toit
Projekti algus: 2017
Projekti lõpp: 2020
Kohalik tegevusgrupp: Partnerid
Toetuse saaja: MTÜ Partnerid
Veebileht: www.mtupartnerid.eu
Toetuse summa: 10000
Projekti kirjeldus: Kultuuride erinevused väljenduvad rituaalides (tervitamine), väärtustes (ilus, kole), iidolites
(kuningas, buddha), sümbolites (lipud, brändid). Kuid mitte ainult, omavaheline sobimus võib
sõltuda lisaks väärtushinnangutele ka näiteks küüslaugust. Peaaegu kõikides kultuurides
tähistatakse elu tähtsündmusi söömaajaga. Söömine on nii ilmalike kui religioossete rituaalide
põhiosa ja ka igapäevase elu alustala. Söök hoiab ihu ja hinge koos.
Söömine seostub naudingu ja heaoluga, aja sisuka veetmisega, enese eest hoolitsemisega ja
lähedastega või sõpradega koos olemisega. Selle rahulolutunde juurde ei käi liialdamine ega
piiramine. Toidu kogus on palju väiksema tähtsusega kui söömise protsess ise. Oma nina alt
kaugemale vaadates näeme, et söömine on saanud ohtliku ja pahelise tegevuse sildi. See nagu
polekski enam lihtne nauding vaid keeldude ja käskude keeruline kombinatsioon. Seepärast on
vaja mõelda, kuidas saaks tuua rahu isude ja dieetide võitlusväljale.
Söömine on ühiskonnas muutunud teemaks, mille ümber käib pidev hindamine ja
ümberhindamine, hirmutamine ja manipuleerimine. Ühel päeval on teatud toiduained
häbimärgistatud, mõne aja pärast need rehabiliteeritakse, aga inertsist liigub vana info ka veel
hoogsalt edasi ja mõne aja pärast leitakse uued süüdlased. Näiteks kartul, vaeseke, on saanud
süüdistuse inimeste paksuks ajamises, kuigi teisalt on teada, et üks kartul annab sama palju
kaloreid kui poolteist õuna. Rasvased toidud, mis said vahepeal risti löödud kui südamehaiguste
põhjustajad, on viimastel aastatel taas õigeks mõistetud. Kanamunad ei ole ka enam kolesterooli
sünonüüm nagu kümmekond aastat tagasi.
Töötubades katsetasime erinevaid maitseainete ja toorainete kombinatsioone ning just nende

oskuslik ja uudne kasutamine köögis avas uusi seni varjatuid maitseid, isegi meile väga tuttaval
roal. Kokkamisel on toorainete kvaliteet väga tähtis ja põhimõtteline küsimus. Sellesse tuleb väga
tõsiselt, vastutustundlikult ning suure austusega suhtuda ning toitu tuleb teha suure armastusega.
Kvaliteetsest toorainest saab väärtuslik söök, mis omakorda tagab ainulaadse naudingu. Toidu
valmistamine on tohutu mängumaa ja mida sügavamale selle peensustesse süveneda, seda
kindlamalt tõded, kui palju on veel avastada.
MTÜ Partnerid ja MTÜ Virumaa Mahetootjate ühisprojekti raames viidi ajavahemikus november
2017 kuni detsember 2019 läbi erinevaid töötubasid Põhja-Eestile omase kohaliku tooraine
kasutamise tutvustamiseks, sihtgruppide teadlikkuse tõstmiseks ning uute maitsete
katsetamiseks. Koolitustel saadud teadmistest ning katsetatud retseptidest koostasime 2020.a.
Algul väiksese retseptivihiku.
Projekti tegevused: 8.nov.2017 - Töötuba- Rituaalsed toidud ja kombestik mardi-ja kadripäeval Põhja-Eestis. Linnud
köögis - Linnurümba tükeldamine ja kasutamine Ants Uustaluga Ööbiku Gastronoomiatalus.
7.dets 2017 - Rituaalsed toidud ja kombestik Toomapäeval Põhja-Eestis. õlle ja verivorstide
valmistamine, searümba tükeldamine ja kasutamine. Koos Marek Tepperi ja Kamilla Lüdikaineniga
Tartu KHK-st Kadila Seltsimajas. Ühiselt valmis MTÜ Partnerid jõuluseminari õhtusöök.
12.veebr 2018 -Töötuba – EV 100. Pidulik Põhja-Eesti toidu suupistelaud. Laua katmine, toitude ja
jookide serveerimine, lauakombestik. restoranis Gloria, Chef de cuisine Dimitri Demjanovi
juhendamisel ning Erika Kolbakov Etiketisalongist.
9.mai 2018 - Korilase aastaring - Tervislikud toidud kohalikest rohttaimedest. Karepa
Ravimtaimeaed KAtrin Luke.
13.juuni 2018 -Kalade fileerimine ning erinevad valmistamise võimalused. Räim – Eesti Nokia.
Mahu rannas koos Vladislav Kor˛etsiga.
26.sept 2018 - mihklipäeva toidud Põhja-Eestis. Lambarümba tükeldamine ja kasutamine
Rägavere Mõisa köögis. Töötoa viivad läbi Foodstudio peakokk Indrek Kivisalu ja Kadi Neidek ning
Rägavere mõisa perenaine Pille Hammerbeck.
3.jaan 2019 – Sefiiritordi õpituba Rakvere Ametikoolis koos Jaanika Liivakuga.
5.märts 2019 – Veiserümba tükeldamine ning erinevate osade kasutamine, võimalused
kasutamiseks vastlapäeva toitudes. Foodstuudios koos Indrek Kivisalu ja Kadi Neidekuga.
23.aprill 2019 – Kevadpühade toidud kohalikust mahetoorainest Roodevälja mõisas, kokkame koos
Triinu Toidumaailma toitumisterapeudi ja koolitaja Triin Muistega.
27.sept 2019 – Seened ja seenetoidud koos TTÜ botaaniku ja mükoloogi Tõnu Ploompuuga Kadila
Seltsimajas.
28.nov 2019 – Ulukiliha käitlemise nõuded, tükeldamine ning erinevad valmistamise võimalused.
Projekti lõpetamine. Lammasmäe Puhkekeskuse Jahimajas kokkame koos Koit Uustaluga GMP
Clubhotel Pühajärve restorani peakokaga.
2020.a. I kvartal retseptivihiku koostamine, trükkimine.
Projekti tulemused: Projektis osalesid piirkonna hobikokad, majutusasutuste, puhkemajade, külamajade jne kokad.
Ühiselt kokates tippkokkade juhendamisel ning külastades erinevaid restorane saadi väga palju
uusi oskusi ning katsetamisjulgust. Suurenes omavaheline koostöö nii kokkade kui kohalikku
toorainet s.h. mahetoorainet tootvate ettevõtjate vahel.

Iga rahvas leiab oma kodumaalt eluks vajalikud toiduained. Nii on ka eesti rahvas endistel aegadel
end toitnud oma maa saadustest. Igapäevase toidu koostisosad Põhja-Eestis olid aastaringselt veel
20. sajandi alguses leib, kartul, silk, kala, sealiha, piim, tangud ja jahu. Mitmekesisem oli Lõuna-
Eesti toit: kama, kaunviljaroad, kohupiim ja sõir. Tänapäeva eestlaste toidupüramiid on rikkalik ja
kirju, kuid keerulisem on sealt leida ehedat, mahedat ja looduslikku toitu. Üha enam areneb aga
gastronoomiline turism, kus otsitaksegi kohalikke hõrgutisi, et kogeda midagi uut, ergutada oma
maitsemeelt ja kohtuda senitundmatuga. Kuidas köita meie endi ja turistide meeli Põhja-Eesti
köögiga? Saavutada, et kõik, mis ujub, lendab, kõnnib ja kasvab Virumaa mullas, metsas, meres,
jões, järves, jõuaks õnnelikult ja parimas kvaliteedis meie endi toidulauale ning pakuks üha rohkem
huvi ka meie külalistele. Selge on see, et üksnes esiisade toitumistavadega meil edu saavutada ei
õnnestuks, aga kasutades ära nende uskumused, lood, legendid ning kaasajastades retsepte, on
see võimalik. Kahjuks on meie kulinaarsed baasteadmised üsna kesised, me teame näiteks
loomarümba puhul mis on sise-ja välisfilee, ribi, aba. Aga seda, et näiteks veist saab jagada enam
kui 30-ks erinevaks lõiguks ning rupskiks teavad vähesed, samuti on veise puhul väga oluline ka
liha laagerdusaeg. Et valmistada kohapeal kasvatatud ja mahedalt toodetud toorainest tervislikku
ning maitsvat toitu peab teadma, mida, millal ja kuidas kasutada.

Projekti tulemusena:
1) on tõusnud projekti sihtgruppide teadlikkus kohaliku toidu tooraine kättesaadavusest ja
kasutusvõimalustest, töötubades õppisime väärindama loomi ninast sabani ning projekti
tulemusena oskavad osalejad õigesti liha lahti lõigata või müüjalt küsida vajalikku lihatükki, mida
õiges retseptis kasutada.
2) on tõusnud projekti sihtgruppide teadlikkus kvaliteetse toidu tarbimise mõjust tervisele ja
elukeskkonnale,
3) menüüs eelistatakse kvaliteetsest kohalikust toorainest valmistatud toite,
4) kokku on viidud kohaliku toidu tootjad ja tarbijad.

5) Kogemuste vahetamise tulemusena valmivad uued Põhja-Eesti toiduretseptid, mis on
omased just meie piirkonnale.
Ühisprojekti laiem mõju tegevuspiirkonnale
Vastavalt MTÜ Partnerid piirkonna arengustrateegiale 2015-2020 on tegemist kohalikku ressurssi –
toitu ning toidukultuuri väärtustava ning piirkonnas laiemalt tutvustava ja propageeriva projektiga,
mille tulemusena mitmekesistub eelkõige MTÜ Partnerid piirkonna elanikkonna toidulaud ja
aidatakse kaasa nende tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.
Lisainfo: *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile

Pildid:
https://maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_41%20Mahus.JPG
https://maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_41%20Lambar%FCmba%20t%FCkeldamine.JPG
Maakond: Lääne-Virumaa
Andmebaasi sisestamise aeg: 2020-08-07

« Tagasi

Viimati muudetud: 14.07.2020

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo