EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo KONKURSID Maainfo MÄRKA LEADERit 2.0 Maainfo MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020

   

Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektid andmebaas:

Projekt: Peipsi Toidu Tänav 175 km
Meede: LEADER
Valdkond: Piirkonna areng
Märksõnad: koostöö; maaturism
Projekti algus: 2017
Projekti lõpp: 2019
Kohalik tegevusgrupp: Tartumaa Arendusselts
Toetuse saaja: MTÜ PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK
Veebileht: FB: PEIPSI TOIDU TÄNAV 175 KM
Toetuse summa: 18025
Projekti kirjeldus: MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök on tegutsenud aastast 2011, olles kohaliku toidu temaatika
eestvedaja ja viies läbi koolitusi, õpitubasid. Kogukonnaköögi koolituste ja õpitubade
kaubamärgiks on lisaks olnud "Maitseelamuse Koda" . Tegutsemisaja jooksul on saavutatud
koostöösuhted piirkondlike katusorganisatsioonidega (nt Eesti Maaturism, Hiiumaa Turismiliit,
Eesti Kulinaaria Instituut jt), tippkokkadega, toidublogijatega, toidutehnoloogidega. Peipsimaa
turundamise eesmärgil on osaletud nii Eestis toimunud kui ka välismaistel messidel ja toiduüritustel (Grüne Woche, Matkamess, Pihkva hansapäevad, Göteborg, Riia, Minsk). Peipsi
Toidu võrgustiku eestvedaja ollakse alates 2015. a. Peipsimaa turundamist on ellu viidud läbi toidu
kogu tegutsemise aja.
Peipsi Toidu eestvedajatena saavutati tunnustus Maaeluministeeriumi toidupiirkonna konkursil,
millega oli 2017. a Peipsimaa maitsete aasta. Kogu aasta jooksul pöörati suurt tähelepanu
Peipsimaa piirkonna toidule, väärtustele, kultuurile ja traditsioonidele.
Projekt Peipsi Toidu Tänav 175 km oli vajalik kogu Peipsimaa piirkonnale oma toidukultuuri
säilitamiseks, edasikandmiseks, tutvustamiseks.
Säilitada piirkonna traditsioonid, hoida elus vanad kultuuriloolised toidud, retseptid, toetada
kohalikku toorainet kasvatavat kogukonda, väärtustada Peipsimaa toitu. Aktiivsete inimeste
koondamine võrgustikuks annab neile motivatsiooni, tuge, arengut viia oma piirkonna lugu edasi,
säilitada traditsioonid, jätta maapiirkonda elu ning olla jätkusuutlik kogukond. Projekt aitas kõigele sellele kaasa ning tõi laiema avalikkuse huvi Peipsimaa toidukultuuri ja -tarbimise vastu.
Projekti mõju piirkonnale:
suurenenud on Peipsi Toidu võrgustiku liikmete arv (Hetkel 40 liiget üle Peipsimaa); võrgustik on
jätkusuutlik ning arenev;
hästi toiminud suured turunduslikud sündmused, kooskäimine ja koolitused on kasvatanud
võrgustiku liikmete rahulolu, mis omakorda suurendab aktiivsust ühistegevustes. Rahulolu
mõõdikuks on perioodi jooksul läbi viidav küsitlus, osalemise aktiivsus võrgustiku töös, kaasatus;
traditsiooniliste ürituste kasv. Peipsi Toidu Tänav 175 km on tänu kahel aastal toimumisele
kujunenud piirkonda iseloomustavaks turundussündmuseks, mille külastatavus kasvab (2018. a
festivalil ca 20 000 külastajat, 2019. a festivalil ca 25 000 külastajat; populaarsemates kohtades
1500-2000 külastajat festivali kahe päeva jooksul). Samas hoitakse kindlat kvaliteeti nii ürituses
endas kui ka Peipsimaa tootjates, toidupakkujates, kes eksponeeritud on;
kaasa on aidatud teadlikkuse kasvule ja kohalike toodete tarbimisele Peipsi toidukultuuri osas;
kaasa on aidatud Peipsimaa toodete osakaalu kasvule, tootearendusele ja uute toodete loomisele
kohalike toidutootjate- ja pakkujate poolt;
kaasa on aidatud ettevõtlusaktiivsuse kasvule, kogukonna elujõulisusele ning aktiivsusele
maapiirkonnas;
kaasa on aidatud Peipsimaa piirkonna külastatavuse kasvule kvaliteetse toidupiirkonna tunnustuse
(Eesti Maitsete aasta tiitel) kaudu; läbi arenenud toidukohtade ja koolitunud ettevõtjate;
kaasa on aidatud kohaliku loodusressursi väärindamisele, selle olulisusele ja teadlikkusele. Kõik
koolitused ja toidufestival seavad keskmesse Peipsi ja Ürg-Peipsi piirkonnast tuleva loodusressursi
ning selle hoidja, kasvataja. Nii suureneb üldine teadlikkus Peipsimaa loodusressurssidest, nende
kasulikkusest ja kasutamisest.
Kasusaajad ja seos projekti tulemustega:
Peipsimaa ettevõtjad: koostöö, kogemused, koolitused, õppimine, piirkonna ja teenuste tuntuse
kasv, külastajate arvu kasv, tulude kasv;
Peipsi Toidu võrgustiku liikmed (40), lisaks potentsiaalsed uued liitujad ja Peipsimaa piirkonna
ettevõtted, kelle toodete tarbimine kasvab (70-100 ettevõtjat);
Peipsimaa piirkonnas elavad inimesed (32 000): piirkonna elanikud saavad kvaliteetsema
toitlustusteenuse; esivanemate kultuuripärand toidu osas säilib; suureneb piirkonda külastavate
turistide arv, kes kasutavad kõiki muid lisateenuseid (poed, müügikohad, majutus, aktiivne puhkus,
kultuur); luuakse uusi üritusi, milles nii tööhõives kui ka teenuste müügis saab kohalik elanik
võimaluse tulusid kasvatada. Samuti kasvab piirkonnas koolituste, õpitubade, seminaride hulk, kus
on aktiivsetel soovijatel end võimalus täiendada ja ettevõtlusega tegelema hakata;
omavalitsused Peipsimaa piirkonnas (8 valda, 5 maakonda): piirkond muutub elujõulisemaks tänu
ettevõtlusaktiivsusele, uutele pere-ja väikeettevõtetele; inimesed jäävad piirkonda; turismi
osakaal suureneb, mis toob ka üldiseid tulusid juurde; taastatakse ja renoveeritakse maju, et luua
teenuseid kasvavale külastatavusele; suureneb piirkonna identiteet, tuntus; luuakse uusi
sündmusi, üritusi; kaasatakse piirkonna noori;
piirkonda külastavad turistid (hinnanguliselt 80 000 siseturisti ja 17 000 välisturisti; 2015): saavad kasutada kvaliteetseid teenused, täiuslikum reisielamus. Meeldejääv toidukultuur on esimene asi, millest turist kodus räägib ning mille pärast soovitatakse ka oma tuttavatele külastuskogemust.

Projekti tegevused on jätkuvad, Peipsi Toidu Tänavat planeeritakse regulaarse üritusena.
Koolituste, õppe- ja arendustegevustega tegeletakse igal aastal. Korraldatakse erinevaid temaatilisi süvendatud koolitusi, käiakse õppereisidel; korraldatakse mitmeid Peipsimaa toitu esitlevaid üritusi. Kaasatakse juurde uusi huvilisi, tegeletakse tootearendusega nii individuaalselt kui ka võrgustikuüleselt. Hoitakse häid partnerlussuhteid (nt Eesti Kulinaaria Instituut, Maaturism, Hiiumaa Turismiliit) ja laiendatakse oma teadmisi nende kogemustel, luuakse uusi koostöösuhteid. Peipsi Toidu võrgustik toimib, areneb ja jääb toimima pikaajalises plaanis, kuna ta koondab endas Peipsimaa piirkonna inimesi, kes hoolivad ja soovivad panustada oma piirkonda ning kogu Peipsimaa piirkonda tervikuna. Ühiseks aluseks ja väärtuste kogumiks on Peipsi Toidu Manifest, mis väärtustab oma piirkonna kultuurilist eripära, tootjad, puhast loodust, Ürg-Peipsi pärandit. Üks võrgustiku tugevus on pidev arenemise soov ja arusaam, et ka ise tuleb võrgustiku toimimisse panustada nii ajaliselt, mõtteliselt kui ka rahaliselt. Praeguse kooskäimise toel on liikmetes tekkinud ühtsustunne, soovitakse kaasata huvilisi oma piirkonnast, huvi pakuvad koolitused, kohtumised oma ala tegijatega. Võrgustiku pikaajalise toimimise kasuks räägib ka see, et kõik liitujad on ise Peipsimaa piirkonnas aktiivsed toimetajad ning soovivad oma tegemisi jätkata pikaajalises tulevikus. Koos võrgustikuna tegutsedes annab see neile n-ö tugisüsteemi ja toe. Kogu võrgustikule on ka huvipakkuv Peipsimaa kui terviku kokkusidumine, kuid samas väärtustades ning säilitades paikkondade eripära. Toidu ja toidukultuuri temaatika on lai ning pakub tegutsemist, ideid ja arenemist aastateks.
Projekti tegevused: Projekti eesmärgiks oli Peipsi Toidu võrgustiku ühistegevuse tugevdamine piirkonna toidukultuuri
tutvustamises, selle tootearendusliku kvaliteedi tõstmises ja piirkonna ühisturunduse
suurendamises.
Projektiga viidi läbi arendustegevusi ja koolitusi, mille tulemina korraldati 2018. a ja 2019. a kogu Peipsimaad hõlmav, tema loodusressursse, pärandit ja kultuuri tutvustav Peipsi Toidu Tänav 175
km – festival, mis lookles kahel aastal mööda Peipsimaad ja sidus kokku kogukonnad, kultuuri,
piirkonna loodusressursid ning toidupärandi.
Projekti raames toimus 3 tootearenduskoolitust Peipsi toidu võrgustiku liikmetele kohaliku
tooraine baasil, et leida uusi kasutusvõimalusi loodusest saadavale toorainele ja näidata, kuidas
seda rakendada toidukultuuri tasandil. Koolitaja on edukalt turule toonud ja turustanud kaubamärke Hiiu Gourmet ja hiiumaine toodetesari leedrist; on kohaliku tooraine baasil läbi viinud
koolitusi ning õpitubasid.
Projekti raames toimus 4 kogemusseminari, mille eesmärgiks oli Peipsimaa kogukonna teadmiste
suurendamine jätkusuutliku kvaliteetse festivali korraldamises, anda kogemuste põhjal nõuandeid,
mida vältida ja mida kindlasti teha. Teisel aastal oli kogemusseminaridel võimalik analüüsida juba
toimunud festivali Peipsi Toidu Pidu 175 km tulemeid ning rakendada koolitajate kogemuste
põhjal uusi meetodeid festivali paremaks muutmisel. Koolitaja keskendus toidupakkumise
tootearenduslikule eripärale suurürituse puhul ning erinevate osapoolte ladusa koostöö
kujundamisele, mis kaasaks kogukonna liikmeid, kultuuritraditsioone ja kohalikku toitu.

Leader-projekti kuludeks olid veel fototeenus, videod, paberkaardid, projektijuhtimine.
Projekti tulemused: Piirkonna areng: projekt oli vajalik kogu Peipsimaa piirkonnale oma toidukultuuri säilitamiseks,
edasikandmiseks, tutvustamiseks. Projekt aitas säilitada piirkonna traditsioonid, hoida elus vanad
kultuuriloolised toidud, retseptid, toetada kohalikku toorainet kasvatavat kogukonda, väärtustada
Peipsimaa toitu. Projektiga toodi esile ja turundati oskuslikult piirkonda ja selle eripära ning kaasati ja aktiveeriti kohalikke kogukondi.
Koostöö ja kaasamine: projekti teostamisel toimus laiaulatuslik ja mitmetasandiline sünergiline
koostöö ning kaasamine.
Projekt oli uudne, kuna Peipsimaal ega ka kogu Eestis pole viidud läbi sellises mastaabis
piirkondliku toidukultuuri tutvustamist ning ühist koostegemist – 8 valda, 5 maakonda, rannajoon
175 km. Läbi pop-up toidukohtade avamise pöörati tähelepanu kogu piirkonna väärtustele ja
toidukultuurile ning anti kohalikele võimalus saada kogemusi ettevõtluses. Festivali toimumise
kahe päeva jooksul oli neil võimalus tutvustada oma piirkonna toidukultuuri ning läbi eelnevate
koolituste, arenduste saada juurde teadmisi, oskusi.
projekt oli vajalik kogu Peipsimaa piirkonnale oma toidukultuuri säilitamiseks, edasikandmiseks,
tutvustamiseks. Projekt aitas säilitada piirkonna traditsioonid, hoida elus vanad kultuuriloolised
toidud, retseptid, toetada kohalikku toorainet kasvatavat kogukonda, väärtustada Peipsimaa toitu.
Projektiga toodi esile ja turundati oskuslikult piirkonda ja selle eripära ning kaasati ja aktiveeriti kohalikke kogukondi. projekti teostamisel toimus laiaulatuslik ja mitmetasandiline sünergiline koostöö ning kaasamine.

Peipsi Toidu tänav 175 km festivalide meediaplaan oli hästi läbi mõeldud, festivalid (2018. a ja 2019. a) said laialdast üle-eestilist kõlapinda. see omakorda tõi piirkonda külastajaid ning aitas piirkonda turundada. Projekti läbiviimine andis arengutõuke ka peipsi toidu võrgustiku liikmetele kogukondade siseselt. Keskkonnahoidlikkus ja säästlikkus toetuse kasutamisel:
- Üks suurim tingimus peipsi toidu tänaval on, et võimalikult palju kasutada piirkondlikku toorainet ja naabruses olevate tootjate, kasvatajate tooteid, tooret. Samuti palju metsadest, järvest, põllult;
- Tööjõu abikäed piirkonnast ja kogukonnast või siis perekonnast, suguvõsast;
- Serveerimisel kasutati võimalusel pestavaid nõusid. kui ei olnud võimalik, siis keskkonnasäästlikke lahendusi – puitlaastud ja alused, bambus ning ökomärgisega ühekordsed nõud;
- Pop-up kohtdade viidastamisel ja märgistamisel kasutati kodus olevaid taaskasutusmaterjale
- Puitsildid, olemasolevad tahvlid jms lahendused;
- Kokkusaamised ja infovahetus efektiivselt – ei tekitanud asjatuid kokkusaamisi info vahetamiseks, vaid pigem korraldati suhtlemine telefoni ja arvuti teel. Projekti kogemused on kindlasti ülekantavad ka teistesse piirkondadesse. projektist saab nii mõndagi õppida ja eeskujuks võtta:
- Piirkonna eripära esiletoomist;
- Piirkonna ühisturundamist;
- Võrgustiku ühistegevuste suurendamist;
- Piirkonna toidukultuuri tutvustamist;
- Koostööd ja kaasamist;
- Julgust suurelt mõelda.
Projekti teostamisel toimus laiaulatuslik ja mitmetasandiline sünergiline koostöö ning kaasamine:
Eestvedamine – projekti partneriks oli MTÜ Kastan taskus, kes aitas kaasa projekti ja tegevuste. Eesmärkide saavutamisele, oli toeks oma teadmiste ja kogemuste ning kokkusaamistega mõtete vahetamiseks. lisaks viis MTÜ Kastan taskus läbi 4 kogemusseminari. Seminaride eesmärgiks oli: Peipsimaa kogukonna teadmiste suurendamine jätkusuutliku kvaliteetse festivali korraldamises. Anda kogemuste põhjal nõuandeid, mida vältida või mida kindlasti teha. Teisel aastal oli kogemusseminaridel võimalik analüüsida juba toimunud festivali tulemeid ning rakendada koolitajate kogemuste põhjal uusi meetodeid festivali paremaks muutmisel. MTÜ Kastan taskus põhitegevuseks on pärnu suurima tänavafestivali „augustiunetus – kunstide töö“ korraldamine (alates 2010, koduleht www.augustiunetus.ee), mis on kinnistunud linna kuvandis pärnakate suvist hooaega kokkuvõtva pidustusena. augustiunetuse olulisemaks
Märksõnaks on kohaliku kogukonna kaasamine, seda nii festivali korraldamises kui sündmuses osalemisel. festivalil osalejate arv on kaheksa aastaga kasvanud 1000st hinnanguliselt üle 10 000 inimeseni ühe õhtu jooksul. Pärnu linn on mitmel aastal pärjanud üritust kultuuri- ning rahva lemmiku preemiaga. Festival on inimestele tasuta, seda on esile tõstetud eeskujuliku koostööplatvormina avalike organisatsioonide, erasektori, linnakodanike ja –külaliste vahel, samuti eri sihtrühmade ja põlvkondade liitmisel. Festivali kontseptsiooni oluliseks osaks on olnud kohaliku toidukultuuri edendamine, iga aastaga kasvab üheõhtukohvikute arv (74 kohvikut aastal 2016), kes peamiselt mahedat ja kohalikku toorainet kasutades kvaliteetset suupoolist pakuvad ja sõpruskondadega koos suhtlusvõimalust naudivad. Viie viimase aasta jooksul on augustiunetuse korraldajad süstemaatiliselt panustatud hea toitlustamistraditsiooni väljatöötamisse suurürituse jaoks ning toidupakkujate ja külastajate koolitamisel. näiteks on läbi viidud eriprojekt „kellaviietee pärnus“, koostöös briti saatkonnaga, mille eesmärk oli taaselustada kellaviietee traditsioon pärnu kohvikutes ja ühepäevakohvikutes; Koolitused toidukäitlemisega seotud hügieeninõuetest, seadusandlusest ning üldisest teeninduskultuurist; Koolitused kohaliku ning maheda tooraine kasutamise võimalustest ning retseptidest, koolitused kohviku atraktiivseks ja eristuvaks esitlemiseks; kohaliku tooraine kasutamise tutvustamine spetsiaalselt tänavatoiduks tippkokkade juhtimisel; külastajatele avatud töötubade korraldamine kasutades uusi retsepte kohalikust toorainest;
Kogukonnad ja pop-up kohad (2018. a festivalil osales 48 pop-up restorani, 2019. a festivalil 54 pop up restorani) (kodurestoranid, väiketootjad, kogukonnad, sõpruskonnad, perekonnad, noored ja lapsed);
- võrgustikud ja katusorganisatsioonid (peipsi toit, kääpa ott, jõgevamaa maitsed);
- vallad (info, rahastus projekti omafinantseeringu katteks);
- sotsiaalmeedia, meedia;
- külastajad (facebook, meedia).
Kaasamise sünergia peipsi toidu tänav 175 km festivalidel:
- maanteeäärne kaubandus elavneb;
- väiketootjad ja toidukasvatajad ühinevad pop-up kohtadesse;
- mitte ainult toit vaid ka turism (majutus, muuseumid, loss, laadad);
- kogukonnaliikmed kaasavad teisi ühinema;
- kohalikes poodides suur ostlemine;
- kultuuriprogramm (esinejad, näitused, õpitoad).
Lisainfo: *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile

Pildid:
https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_11%20Traditsioonide%20elushoidmine%20ja%20tutvustamine.%20Foto%20Joukko%20Sool.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_11%20Kogukonna%20kokkutoomine%2C%20kohaliku%20tooraine%20pakkumine%20ja%20eluolu%20tutvustamine.%20Foto%20Joukko%20Sool.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_11%20Maapiirkonna%20kogukondade%20v%F5imaluste%20ja%20tulude%20suurendamine.%20%20Foto%20Joukko%20Sool.jpg
ARTIKKLID JA MEEDIAKAJASTUSED:
https://tartu.postimees.ee/6761182/fotod-peipsi-toidutanava-kohvikute-horgutised-kadusid-lettidelt-kui-soojad-saiad?fbclid=IwAR3zTWhnISsOiIpK3K2nYfUKrbbzMYPYjm6kbJX36CyfiNB5fTc9KbqrdFU
https://www.ohtuleht.ee/974698/galerii-motlesime-et-on-restoran-tuleb-3050-inimest-istub-ja-tiksub-monuga-aga-ei-jooksmiseks-laks?fbclid=IwAR0YzsA-67YtnT8CAdkgs-LK2CxOnw7b4bAr9gKylln0DXgkfffVSZkuMQQ
https://rus.delfi.ee/daily/business/lyubiteli-horoshej-edy-soberutsya-v-eti-vyhodnye-na-beregu-chudskogo-ozera?id=87206519&fbclid=IwAR0vU-QFj-0UZR-PgFfHSUXmfCT_W8EDiZrfFd2tosN7YFzgooHPmWtGZsw
https://www.mixcloud.com/raadioringfm/triinu-akkermann-kutsub-huvilisi-peipsi-toidu-t%C3%A4navale/?fbclid=IwAR0jLWI16knBQKaaU8RTtRl9hw1WfDUbDgU0lH__uK8Lq8tSc_z0iwbqQZU
https://tartu.postimees.ee/6758703/video-peipsi-toidutanav-lookleb-vasknarvast-saaboldani
https://tartu.postimees.ee/6758703/video-peipsi-toidutanav-lookleb-vasknarvast-saaboldani
https://www.mixcloud.com/raadioringfm/peipsi-toidulaud-175km-triinu-akkermann/?fbclid=IwAR0o_zTqgLpnUx5oKpydPKdNSoK0gugMZvLi1_Txd3TkAyjX9i2Qc2ow6XU
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-peipsi-toidu-tanav-triinu-akkermannseljamaa/?fbclid=IwAR2DF-pWaxKAhEUzEUxqtZ4T9zoKs8VENUGVlg-Ce-uONWS0N1NoCTZnhUc
https://epl.delfi.ee/eesti/175-kilomeetrisel-peipsi-toidu-tanaval-jaab-uhest-kohust-raudselt-vaheks?id=82621781&%3Bfbclid=IwAR1hKSH2uVVxFodl0ts1wgLyMTZgKUZWSvrRyJow4u0-mDJiaghCrS0gDdg
https://lood.delfi.ee/omamaitse/toidutrendid/sel-nadalavahetusel-sea-sammud-peipsi-toidu-tanavale?id=87189039
https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/08/21/peipsi-toidu-tanav-kostitab-nii-traditsioonide-kui-ka-gurmeepaladega
Maakond: Peipsimaa piirkond
Andmebaasi sisestamise aeg: 2020-08-10

« Tagasi

Viimati muudetud: 14.07.2020

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo