Üritused

HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Teabepäev lihatoodete märgistamisest ja eesti süldi kvaliteedimärgist

Toimumisaeg: 14.02.2017

Toimumiskoht: Vabaduse 1, Kärdla, Hiiumaa

Mis meid eristab lätlastest? Ei, mitte see, mida teie arvate! Hoopis lätlastel on praeguseks juba pea kümme kohalikku toidutoodet tähistatud Euroopa Liidu garanteeritud toote (GTT) tähisega, rääkimata kolmest tähistatud alkoholist ja 16 tähistusest Leedus. Meil ei ole aga ühtegi toitu veel tähistusega kaitstud, vaid Moe viin on jõudnud märgi taotluse menetluseni. Siiski hakkab tunneli lõpust paistma valgust. Hiiumaal on LEADER toetusel algatatud kuulsa hiiu viiuli (mis äraseletatult on vinnutatud lamba kints) kvaliteedikava ja mõte on ka Euroopa märki taotlema hakata. Hiiumaal toodetud sült on üks vähestest, mida tehakse päris õigel viisil.  

Enne veel, kui süldi tootjarühma koondada, tuleme kokku, et saada selgust liha töötlemise nõuetest, toidutoote märgistamisest uue seaduse valguses ning eesti süldi eripärast, ning miks on vaja kaitsta oskust sülti keeta ja kaitsta tootjat.

Hiidlaste Koostöökogu korraldas toidutootjatele ja -töötlejatele infopäeva "Eesti sült Euroopa Liitu. Lihatoodete märgistamine ja nõuded käitlemisel."

Infopäev toimus 14. veebruar 2017 kl 12.00 – 16.00 Wabriku seminariruumis Kärdlas Vabaduse 15

Infopäeva ettekanded on saadaval Hiidlaste Koostöökogu veebilehel www.kogu.hiiumaa.ee/index.php

Vaata maaeluvõrgustiku pildigaleriid SIIT

Päevakava:

Korraldaja: MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, Reet Kokovkin, 5178597, info@kogu.hiiumaa.ee

Palume kindlasti eelregistreeruda, et saaks degusteerimise kogused õigesti määrara. 

Oodatud on ka külaseltside esindajad, kellega arutada eesti süldi edasist turunduskava.

Lähenemas on Eesti 100. Kingime Eestile ühe korraliku süldipeo iga külas ja igas peres!

Euroopa Liidus on registreeritud juba 4686 tähist: neist piiritusjookidel 251, veinidel 2885 ja -põllumajandustoodetel ja toidul 1550. Tuntumad meile on vast parma juust, šampanja ja konjak, aga ka karjala pirukas, mozzarella juust ning nüüd ka Lätist silmud ja nende pirukas sklandrausis. Kõige rohkem märke on taotlenud ja saanud oma maa toodetele Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa. Miks me Eestit nende riikide seas ei kohta?

Viimati muudetud: 15.02.2017

« Tagasi