Soome maapiirkonna teadlaste ühendus (The Finnish rural researchers Association - MUA) koostöös Euroopa Maapäevaga (projekt ROAD - Rural Opinions, Advocacy and Development) korraldab 22.-23. augustil 2019 Ähtäris Soomes Maapiirkonna teadlaste ürituse (Rural Researches Event).

Üritusel osaleb Hanna Tamsalu Maaelu võrgustikutöö osakonnast.

Ürituse päevakava (inglise keeles)  
Seminari trükimaterjal siin (pdf, 8 Mt)

Soomes maapiirkonna teadlaste ühendus (The Finnish rural researchers Association - MUA) tähistas oma 20. tegevusaastat traditsioonilise aastakonverentsina. Osales ca 80 Soomes tegutsevat teadlast või uuringute elluviijat.

Noppeid ettekannetest: 

• maapiirkonna ja linnade vastandamine on justkui manipulatsioon, mitte tegelik probleem. Maalt otsitakse mh loodulähedust, ruumi ja suhtlust (linnas naabrit ei tunne). Oluline pole ainult töö- või elukoht ja infrastruktuur, vaid ka inimesed, kellega suhestuda. Otsitakse rahulolu elukeskkonnaga (happiness)
• maapiirkonda saab teha huvitavaks „lugudega“ (autentsus). Ametikoolide lõpetajad jäävad tõenäolisemalt sinna piirkonda elama - ülikoolidest tullakse tagasi vähem.

• Arhus ülikool: Kuigi Taanis on võrreldes teiste Skandinaavia maadega elanikke ha kohta rohkem, on ainsaks aja jooksul suurenenud numbriks elanike keskmine vanus.
  Toodangu täiendav väärtus ei ole tihti mõõdetav, nt parem loomade heaolu ei avaldu toote maitses. Tootel on nii majanduslik kui normatiivne väärtus: palju tähelepanu läheb kvaliteedile, aga toode tuleb ka ära müüa.
  Knowledge is not neutral, relations are essential. Koostöö organisatsioonide sees ja nende vahel on ainus võimalus arenguks ja tulevikuga hakkama saamiseks. Kumb viib paremini edasi: leping või koostöökokkulepe? Partnership is a promise about promises and futuure promises à they have an open futuure.

• Helsingi ülikooli Ruralia instituudi uuring: omavalitsuste vaade koostööle. Sotsiaalse ettevõtluse definitsioon ei ole selgelt teadvustatud, ka omavalitsused (kelle ülesanne on sotsiaalsete hüvede tagamine) ei ole piisavalt teadlikud olemasolevatest ettevõtetest ega kohalike valmisolekust panustada. Uuringu tulemust kasutatakse teenuste arendamiseks.
• Vaasa ülikooli uuring administratiivse lõhe kohta MAK raames (millised on gruppide omavahelised suhted ja kas need töötavad). Läbi viidi poolstruktureeritud intervjuud (38) erinevate gruppide esindajatega: poliitikaloojad (9); poliitika rakendajad, sh LEADER tegevusgrupid (10), ettevõtjad (11), hindajad (3), nõustajad omavalitsustes (4). Tulemusena näidatakse gruppide vahelisi kitsaskohti, mida on teadlikult arendada, nt kommunikatsioon ja usaldus teise poole vastu.
  
  
• LEADER-tegevusgrupi (LAG Mansikka) projekt, kuidas kogukondi elavdada. Kogemus piirkonnast, kus omavalitsusel pole piisavalt tööjõudu ning külad teineteisest kaugel/ vähe elanikke. Kuigi üks eesmärk oli leida pigem kasutust tühjaks jäävatele ruumidele/majadele, tuleb arutelud algatada vajaduste identifitseerimisega (loodi tegutsemismudel järgmiste kaasamiste jaoks). Projekti saavutuste näited: vaktsineerimiste või koolituste korraldamine piirkonnas tõmbekeskusesse mineku asemel, taluturud, mobiilirakendused tegevuste kohta (mobile route). Projekti käigus peeti edukalt läbirääkimisi mh kohalike postkontorite või sularahaautomaatide tagasitoomise osas (säilis kohalik kauplus). Projekti tulemuslikkust (rahulolu tegijatega) näitab tagasisideküsitlusele vastajate hulk: 75%. Projektist tulenevat meetodit/tegevusi kavandavad omavalitsused ka edaspidi toetada.
  
  
• Turu ülikooli uuring aruka küla mõtteviisi arengust. Arukate külade konkursi korraldamie käigustekkinud küsimuse alusel: kas osad teatud omavalitsused tegelevad teadlikult külade arendamisega, et paarist piirkonnast tuli 3-4 taotlejat ja teistest mitte? (konkursi käigus said külad tuge ja nõustamist ideede elluviimiseks). Lahtine küsimus: kas küla suurus määratletakse vaid elanike arvu järgi? (riikidevahelised erinevused)
  Arusaamine, et külade elanike arvu vähenemine on paratamatu aga see ei tähenda ebaõnnestumist, tegutsemise viis on olulisem.
  
  
• Kestlik turism – 97% reisikuludest läheb transpordile, kohapeal kulutatakse 3%. Vajalikud on ühised tegutsemispõhimõtted, et maapiirkondadel oleks tulevikku
  
  
• Tootebränd „Metsik toit“ ehk algupärased koostisained ja retseptid.