NÄDALAINFO

• MAAELUVÕRGUSTIK: HORISONT 2020 - ettevõtluse ja teaduse omavahelise koostöö tugevdamine
  

• Euroopa maaeluvõrgustiku info
• EUROOPA INFO

Horisont 2020 - ettevõtluse ja teaduse omavahelise koostöö tugevdamine

Sarnaseid üritusi korraldatakse ka mujal - nädal tagasi Lätis, seejärel Berliinis, täna Eestis.

Konverentsi avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel: "Kuidas rakendada Eestis maailma suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammi? Euroopa paradoks - väga palju teadlasi, kuid vähe avastusi. Käesoleva raamprogrammi nimi on Horisont 2020 (inglise keeles Horizon2020) - vaatame kaugemale. Kolm võimalust, mille kaudu toetada teadust sellel programmi-perioodil on: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, Horisont 2020 ning struktuurifondide programm."

Eesti võimalused programmis HORISONT 2020

Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident, rõhutas programmi tähtsust. Horisont 2020 on programm, mis pakub erinevaid võimalusi tihedas konkurentsis vastu pidamiseks. Teadusele suunatud 80 miljardit eurot on väga arvestatav summa. Loodetavasti aitab Horisont 2020 uutel toodetel turule jõuda.

Programmi uuenduslikkus peitub probleemipõhises lahendusviisis - toiduga varustatus, keskkonnasõbralik transport - need on veel lahendamist vajavad probleemid. Horisont 2020 üheks iseloomulikuks tunnuseks on ka rahastamisprotsesside lihtsustamine, eeskätt ettevõtjate jaoks. Projekti taotlemise käigus on vähem aruandlust ja paberimajandust.

Eesti positsioon uuringutes osalemisel on olnud seni päris hea. Eriti just tervishoiu ja infotehnoloogia valdkondades. Osavõtt transporditeemalistest uuringutest oli suhteliselt tagasihoidlik. Startimas on ka era- ja avaliku sektori partnerlusprogramm "Cleansky 2", mis keskendub lennukite heitgaaside vähendamisele. Järgmisel Euroopa Nõukogu istungil arutatakse raudtee valdkonna "shift to ray" projekte, mille märksõnadeks on kiire ühendus ja uuenduslikkus. Programmis on pööratud erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ka transpordipoliitika on Euroopa Komisjoni üheks suurimaks prioriteediks. Esimesed taotlusvoorud avati 2013. aasta detsembris. Konkurents taotlemisel saab olema tihe.

Loe artiklit täismahus SIIT

• 5. veebruaril toimub EIP mõttekoda teemal "Innovatsioon piimanduses" Maamajanduse Infokeskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal. Seminari korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Info ja registreerumine Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

• 6. - 7. veebruaril toimub Hiiumaal Leader Foorumi seminar. Seminaril osalevad ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

• 14. veebruaril toimub EIP mõttekoda teemal "Innovatsioon taimekasvatuses" ning 28. veebruaril teemal "Innovatsioon biomajanduses" maamajanduse Infokeskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal. Seminari korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Info ja registreerumine 14. veebruari seminarile Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php ning 28. veebruari seminarile aadressil www.maainfo.ee/index.php

• 20. veebruaril toimub kohaliku toidu teemapäev, mille läbivaks teemaks on teadus, arendus ja innovatsioon lühikeses tarneahelas. Teemapäeva korraldab Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga Jänedal Lääne-Virumaal. Info ja registreerimine Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

• 21. veebruaril korraldab Eesti Maaülikool Tartus ühistegevuse teemalise infopäeva "Tarbijate ühistud enne, nüüd ja tulevikus". Tegemist on esimese infopäevaga kolmest planeeritavast infopäevast. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

INFOKS:

Jätkuvalt oodatakse Euroopa noorte tehtud 3-minutilisi videolugusid videote konkursile, mille teemaks on maanoored. Videoid saab konkursile esitada kuni 7. veebruarini 2014.
enrd.ec.europa.eu/en-rd-events-and-meetings/fairs-and-shows/en/rural-youth-video-competition_en.cfm

Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) tegemistega saab kursis olla ka Facebooki vahendusel www.facebook.com/pages/European-Network-for-Rural-Development-ENRD

• 3. - 6. veebruaril toimub Euroopa Parlamendi täiskogu istung Strasbourg´is Prantsusmaal
  europa.eu/newsroom/calendar/event/466107/european-parliament-plenary-session

• 11. veebruaril kell 15-17 korraldab Euroopa Parlamendi põllumajanduse komitee kuulamise teemal "EL munatööstuste konkurentsivõime" Brüsselis Belgias
  www.europarl.europa.eu/committees/en/AGRI/home.html

• 17. - 18. veebruaril toimub EL põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, Brüsselis Belgias
  europa.eu/newsroom/calendar/event/469075/agriculture-and-fisheries-council

• 18. - 19. veebruaril korraldab PRO AKIS piirkondliku töötoa teemal "Põllumajanduslik teadmine, informatsioon ja innovatsioonisüsteemid (AKIS) ning nõuandeteenused ELis" (Agricultural Knowledge, Information and Innovative Systems (AKIS) and Advisory Services in the EU) Kopenhaagenis Taanis.
  www.proakis.eu/publicationsandevents/events/regws

• 19. - 20. veebruaril tähistab Euroopa Kohaliku Arengu Informatsiooni Assotsiatsioon (European Association for Information on Local Development - AEIDL) 25. aastapäeva konverentsiga "Euroopa taasavastamine läbi kohaliku initsiatiivi" (Reinventing Europe through Local Initiative), Brüsselis Belgias
  aeidl.eu/silver/

• Euroopa maaelu arengu võrgustik (31.01.2014): Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Çiolos'e kõne rahvusvahelise Rohelise Nädala avatseremoonial Berliinis 16. jaanuaril 2014
  Vaata ja kuula - ec.europa.eu/avservices/video/player.cfm

• EL pressiteade (30.01.2014): "Söö õigesti ja tunne end hästi" Komisjon soovib praegused koolipiima ja koolipuuvilja kavad koondada ja muuta need tõhusamaks
  Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku, mille eesmärk on koondada ühise raamistiku alla koolipiima kava ja koolipuuvilja kava, mis praegu on kaks eraldiseisvat koolidele mõeldud kava. Kuna piima ja puuvilja tarbimine on laste hulgas jätkuvalt vähenemas, soovitakse võtta sihikule vale toitumine, tõhustada kavade haridusalaseid üksikasju ja toetada võitlust rasvumise vastu. Deviisi all "Söö õigesti ja tunne end hästi" soovitakse taludest koolideni ulatuva kavaga keskenduda rohkem hariduslikele meetmetele, et parandada laste teadlikkust tervislikest toitumisharjumustest, laiast põllumajandustoodete valikust, samuti jätkusuutlikkuse, keskkonna ning toidujäätmetega seotud küsimustest.
  europa.eu/rapid/press-release_IP-14-94_et.htm

• Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (29.01.2014): Hinnang Euroopa koolipiima skeemile
  Avaldatud on Euroopa Komisjoni rahastatud hinnang Euroopa koolipiima skeemile. Aruandes hinnatakse koolipiima skeemi tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, asjakohasust ja EL lisandväärtust ning katab ajavahemikku õppeaastad 2004/2005 kuni 2011/2012.
  ec.europa.eu/agriculture/evaluation/market-and-income-reports/school-milk-scheme-2013_en.htm

• Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) trükis "Detsentraliseerimine teelahkmel - Euroopa territoriaalsed reformid kriisiajal" (Decentralisation at a crossroads - Territorial reforms in Europe in times of crisis)
  www.ccre.org/img/uploads/piecesjointe/filename/CCRE_broch_EN_complete_low.pdf

• Avatud on pakkumismenetlus Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti lepinguks 2014-2020. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 24. veebruar 2014.
  ec.europa.eu/agriculture/calls-for-tender/2013-433935_en.htm

• Euroopa Parlament (31.01.2014): Teisipäevasel täiskogul on arutelus aruteluELi kliima- ja energiaeesmärgid aastaks 2030
  Euroopa Komisjon käis äsja välja ELi kliima- ja energiaeesmärgid aastaks 2030. Raamistiku järgi peaks heitkoguste hulk vähenema võrreldes 1990. aastaga 40 protsendi võrra ja taastuvenergia osakaal kerkima 27 protsendini. Kuid kriitikute hinnangul ei ole seatud eesmärgid piisavalt ambitsioonikad. Ühenduse kliima- ja energiaraamistik tuleb täiskogul arutelule teisipäeval, 4. veebruaril, EP veebilehel selgitavad enne debatti oma seisukohti raportöörid Anne Delvaux ja Konrad Szymański.
  europarl.europa.eu/news/et/news-room/content/20140130STO34302/html/Teisip%C3%A4eval-on-t%C3%A4iskogul-arutelul-ELi-kliima-ja-energiaeesm%C3%A4rgid-aastaks-2030

• Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat (30.01.2014): LIFE programmi uudiskiri
  Sellekuises LIFE uudiskirjas räägitakse LIFE looduse üksuse juhi Angelo Salsiga ning LIFE keskkonna üksuse juhi Hervé Martin´iga uuest LIFE programmist aastateks 2014-2020 ning 2013.a lõppenud programmperioodi saavutustest.
  ec.europa.eu/environment/life/news/newsletter/archive2014/documents/ln0114.pdf

• Keskkonnapoliitika teadusalane uudiskiri nr 359
  Viimases ajakirja numbris: Põuad ja üleujutused aeglustavad majanduskasvu ning kogenud uurijad leiavad, et kohalikel võimudel peaks olema suurem mõju linnapiirkonna elanike tiheduse muutmises
  ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/newsalert.htm

• EL pressiteade (31.01.2014): Esialgne hinnang - jaanuar 2014: euro-ala aastane inflatsioonimäär langes 0,7%le
  Oodatakse, et euro-ala aastane inflatsioonimäär langeb 2014. aastaks 0.7%le, võrreldes 2013. aasta detsembriga, mil see oli 0,8%. Andmed põhinevad Eurostati uuringul.
  europa.eu/rapid/press-release_STAT-14-18_en.htm

• EL pressiteade (31.01.2014): Detsember 2013: Euro-ala töötuse määr 12,0%, ELis keskmisena 10,7%
  Euro-ala hooajalise töötuse määr oli 2013. aasta detsembris 12,0% ning see oli püsinud stabiilsena alates oktoobrikuust. 2012. aasta detsembris oli see 11,9%. EL28 töötuse määr oli 2013. aasta novembris 10,8% ning langes detsembris 10,7%le. 2012. aasta detsembris oli see 10,8%. Liikmesriikide madalaim töötuse määr on Austrias (4.9%), Saksamaal (5.1%) ja Luksemburgis (6.2%), ning kõrgemad töötuse määrad registreeriti Kreekas (27,8% 2013. aasta oktoobris) ja Hispaanias (25,8%)
  europa.eu/rapid/press-release_STAT-14-17_en.htm

• EL pressiteade (03.02.2014): Komisjon esitleb ELi esimest korruptsioonivastase võitluse aruannet
  Korruptsioon on jätkuvalt kõiki ELi liikmesriike mõjutav probleem, mis läheb meie majandusele maksma ligikaudu 120 miljardit eurot aastas. Liikmesriigid on viimastel aastatel astunud selles vallas mitmeid samme, kuid nende tulemused on olnud ebaühtlased ning korruptsiooni ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks tuleks rohkem ära teha. Need on mõned järeldused, mis selgusid Euroopa Komisjoni poolt avaldatud esimesest ELi korruptsioonivastase võitluse aruandest.
  europa.eu/rapid/press-release_IP-14-86_et.htm

• EL pressiteade (29.01.2014): Konkurentsipoliitika: komisjon trahvib madratsites, diivanites ja autoistmetes kasutatava polüuretaanvahu tootjate kartelli kokkuleppemenetluses 114 miljoni euroga
  Euroopa Komisjon avastas kartelli, milles osalesid neli suuremat elastse polüuretaanvahu tootjat - Vita, Carpenter, Recticel ja Eurofoam, ning trahvis neid selle eest kokku 114 077 000. euroga. Elastset polüuretaanvahtu kasutatakse põhiliselt kodumööblis, näiteks madratsites ja diivanites. Umbes veerandi materjali koguturust hõlmab autotööstus, kus seda vajatakse eelkõige autoistmetes. Kartellis osalenud ettevõtjad kooskõlastasid 2005. aasta oktoobrist 2010. aasta juulini ehk peaaegu viie aasta jooksul kümnes liikmesriigis (Austrias, Belgias, Eestis, Madalmaades, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Ungaris ja Ühendkuningriigis) mitme vahuliigi müügihindu.
  europa.eu/rapid/press-release_IP-14-88_et.htm