KESKKONNAAMET: Keskkonnahariduse konverents "Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?"
Toimumisaeg: 25.10.2023–26.10.2023
Toimumiskoht: hotelli Dzingel konverentsikeskuses, Männiku tee 89, Tallinn

25.-26. oktoobril 2023 toimub Tallinnas, hotelli Dzingel konverentsikeskuses Keskkonnahariduse konverents "Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?".
Ootame kaasa mõtlema ettekannetele kliimamuutustest ja keskkonnahariduse rollist rohereformis, pakume noorteadlase värsket vaatenurka, kuidas kunst kajastab muutusi elurikkuses. Aruteludes püüame leida nutikaid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks ja paremaks toimetulekuks. Esimese konverentsipäeva lõpetab mess, kus keskkonnaharidusega tegelejad tutvustavad nii kliimateema õpetamist toetavaid tegevusi kui selleks loodud õppevahendeid ning õppematerjale.
Konverentsi teisel päeval jätkame arutelusid Avatud Ruumi meetodil ja sellesse päeva mahub samuti üks inspireeriv ettekanne, millest saavad osa ainult kohalviibijad.
Ürituse info SIIN
Registreeru konverentsile SIIN
Päevakava
25. oktoober 2023
KOLMAPÄEV
|
10.00 - 10.30 |
Registreerumine, tervituskohv |
10.30 - 10.40 |
Päevajuhi sissejuhatus
|
10.40 - 11.00 |
Avasõnade vestlusring
- Kristen Michal, Kliimaministeerium
- Rainer Vakra, Keskkonnaamet
- Taimar Ala, Keskkonnaagentuur.
- Vestlusringi juhivad Sander Loite ja noorte kliimadelegaat Anna Celine Kraus
|
11.00 - 12.00 |
KLIIMATEADLIK muudab ühiskonda, mitte kliimat!
- Piia Post, TÜ Füüsika Instituudi kliimateaduste professor
Kliimamuutuste osas kirjaoskaja on inimene, kes mõistab, kuidas kliima mõjutab teda ja kogu ühiskonda ning kuidas tema mõjutab kliimat. Ta saab aru inimtekkeliste kliimamuutuste põhjustest, aga tal on ka oskused ja hoiakud, et võtta vastu teadmispõhiseid ning vastutustundlikke otsuseid kliimamuutuste mõjude vähendamise ning nendega kohanemise osas. Juttu tuleb sellest, missugused pädevused moodustavad kliimamuutuste kirjaoskuse ning kuidas me Eestis peaksime edasi minema, et Eesti inimene oleks kliimateadlikum ja aitaks kaasa teadlikumatele ja tõhusamatele kliimamuutustega seotud otsustele ja tegevustele.
|
12.00 - 13.00 |
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse roll rohereformi elluviimisel
- Kristi Klaas, Kliimaministeerium, asekantsler
Mis on rohereform ja miks me sellest kliimamuutuste kontekstis räägime? Millised on Kliimaministeeriumi ülesanded rohereformi elluviimisel? Keskkonnateadlikkusest ning -haridusest sõltub see, kui edukalt me kliimamuutustes oma loodusväärtusi säästes ühiskonna heaolu loome.
|
13.00 - 13.55 |
Lõuna |
13.55 - 14.00 |
Päevajuhi minutid. Sander Loite |
14.00 - 14.20 |
Kliimamuutustest ja kliimaandmetest Eestis
- Kaupo Mändla, Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist
Kliima muutumine on järjest aktuaalsem teema, mis ei jäta meist mitte kedagi puutumata. Mõjutatud on erinevad eluvaldkonnad, tegevusalad ja majandusharud. Kliima on muutunud läbi aegade, aga viimastel kümnenditel on muutus olnud palju kiirem ja selgesuunalisem. Näiteid ja fakte kliimamuutustest Eestis.
|
14.20 - 14.50 |
KLIIMATEADLIKkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks. Kristel Uiboupin, TÜ Füüsika Instituut, projekti Kliimateadlik projektijuht
Käesoleva aja suur ja oluline teema on inimtekkelised kliimamuutused. Eesti inimeste kliimateadlikkus on uuringute põhjal pigem madal. Projekti KLIIMATEADLIK põhieesmärk on suurendada Eesti ühiskonna kliimateadlikkust süsteemse kliimahariduse kaudu kõigil haridusastmetel. Juttu tuleb TÜ, TLÜ, EMÜ ja Bergeni Ülikooli loodusmuuseumi koostöös valmivast kliimahariduslikust programmist. |
14.50 - 14.55 |
Sirutuspaus |
14.55 - 15.10 |
Looduse kultuuriline väärtus: taimede elurikkus XX sajandi Eesti maalikunstis
- Leene Pärtel, HTG vilistlane
Interdistsiplinaarsus kultuuri- ja loodusteaduste vahel sillutab tee uute teadmiste leidmiseks. Tutvustatavas töös uuriti, kas 20. sajandi Eesti maalikunstis kujutatud taimeliikide elurikkuse muutused peegeldavad üldiseid ühiskondlike hoiakuid. Kuigi arvatakse, et inimesed kaugenevad loodusest, on elurikkuse kujutamine maalidel suurenenud, eriti metsaliikide osas. Järelikult on Eesti kultuuris loodus ja elurikkus inspiratsiooniallikana järjest olulisem hüve.
|
15.10 - 15.30 |
Päevajuhi minutid. Sissejuhatus messile ja järgmisesse konverentsipäeva. Sander Loite |
15.30 - 17.00 |
Kliimateemaliste õppematerjalide ja -vahendite tutvustamine messialal |
|
26. oktoober 2023
NELJAPÄEV
|
09.00 - 09.15 |
Päeva sissejuhatus
- Enri Uusna, Keskkonnaamet
|
09.15 - 10.50 |
Arutelud keskkonnahariduse valdkonna arenguvõimalustest -ja vajadustest Avatud ruumi meetodil
- Piret Jeedas, Ruumiloojad MTÜ
|
10.50 - 11.10 |
Paindlik kohvipaus |
11.10 - 12.20 |
Arutelud jätkuvad, kokkuvõte |
12.20 - 12.30 |
Sirutuspaus |
12.30 - 13.30 |
Ökosüsteemide tulevikuprognoos ja taastamine.
- Asko Lõhmus, TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia professor
Keskkonna- ja loodushoiuga seotud plaanid ja tegevused on suunatud tulevikku, aga tulevikku kirjeldada saab ainult tõenäosuslikult. Kliimamuutus, globaliseerunud majandus, sotsiaalmajanduslik ebastabiilsus ja uudsed ökosüsteemiohud ei võimalda ökosüsteemide senist arengut lihtsalt tulevikku pikendada. Loeng käsitleb seda, kuidas ja mil määral on ökosüsteemide tulevik prognoositav ning mida Eestis selles suunas tehakse. Loengu teine osa käsitleb nende prognooside valguses ökosüsteemide kasutamise, kaitse ja taastamise praegust praktikat ja poliitikat.
|
13.30 - 13.50 |
Kokkuvõte. Enri Uusna |
13.50 |
Lõuna ja lahkumine |
Viimati muudetud: 04.10.2023
Hoiatus! Vabu kohti hetkel ei ole.