Rahvusvahelised õppereisid ja üritused

TOIMUMISE_AEG:	2009 august
Õppereisi või ürituse toimumise aeg:	2009-08-11--2009-08-18
RIIK:	Norra
OSALEJAD:	Järva Arengu Partnerid
Tegevusgrupi kontakt:	http://www.maainfo.ee/index.php?id=1&rid=37&page=3348&
ÜRITUSE NIMI:	Õppereis Norrasse
Ürituse kirjeldus:	Järva Arengu Partnerite Õppereis Norrasse, teemal: „Mikrolaenu gruppide tegevus ja maaelu mitmekesistamise näited Norras.“
Lisainfo:	http://maainfo.ee/index.php?page=2876
Lisainfo:	KAREDA VALLA LEHT, AUGUST 2009 http://www.kareda.ee/avalik/vallaleht/august_2009.pdf 11. - 18. augustini korraldas MTÜ Järva Arengu Partnerid õppereisi Norrasse, mille eesmärgiks oli tutvuda väikelaenugruppide tegevuse ja maaelu mitmekesistamise näidetega Norras. Kuna JAP asutajaliikmed on Kareda vallast peale Kareda Vallavalitsuse veel Kilplane OÜ ja MTÜ Karessen, siis said juhatuse liikmed Tõnu Taal ja Helena Siiroja kaasa võtta veel neli inimest: Kareda vallavalitsuse poolt Taimo Jätsa (vallavalitsuse liige), Villu Siiroja (Kilplane OÜ juhatuse liige), Ado Seire (MTÜ Karessen esindaja) ja Külli Majori (MTÜ Peetri Küla Selts esindaja). Oma muljeid reisist vahendavad Tõnu Taal, Taimo Jätsa ja Helena Siiroja. Tõnu Taal Ülevaate väikelaenugruppidest kui ühest ettevõtluse toetusmeetmest Norras andis meile Annika Montell, kes on ühe esimese laenugrupi juhtidest. Võrgustikulaen pärineb Bangladeshist, kus majandusprofessor Mohammed Yunus tegi algust laenuskeemiga. Norra Kalandustööstuse Naiste Komitee oli projekti käivitamise algatajaks 1992. aastal. 1998. aastal otsustati, et Arendusasutus Innovaatiline Norra on administraatoriks, kellele eraldati raha Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalarengu Ministeeriumi poolt. Võrgustikukrediit on finantsskeem nendele, kes vajavad tagasihoidlikku kapitali. Mitmed alustajad ühendavad oma jõud ja formeerivad grupi, mis koosneb 5-7 liikmest, kes on valmis koos tegutsema. Grupp saab Innovation Norwaylt 200 000 NOK laenukapitali ja ise otsustab, kes liikmetest ja millise tegevuse rahastamiseks laenuraha saab. Grupp määrab intressi suuruse (2 –7%) ja laenu pikkuse, sest on täiesti iseseisev. Grupiliikmed otsustavad koos, mida nad teevad kogunenud intressi ja laenu osamaksetega, mis nad on tagasi maksnud ja mis moodustab uue laenukapitali. Mõned neist otsustavad kulutada intressid enesearendavateks tegevusteks ja tagasimakstud laenuosa läheb laenukapitali arvele ning laenatakse uuesti välja. On ka neid gruppe, kus otsustatakse nii intressid, kui ka tagasimakstud laenuosa laenukapitali hulka arvata. Liikmete jaoks on olulisem võimalus kuulda võrgustikku, mis koosneb uutest ettevõtlusega alustajatest. Montell mainis, et tänu väikelaenule on Norras oma äri saanud rajada 3000 naist. Kõige rohkem on seda kasutatud käsitöö edendamiseks, rajatud juuksuritöökodasid ja on investeeritud ka talude loomiseks. Esimesena moodustatud grupp laenas välja 200 000 NOK, sai selle tagasi ja on seda juba palju kordi uuesti välja laenanud. Tänaseks on see laenuressurss kasvanud 1,8 miljoni NOKini. Võrgustikulaen on Norras õigustanud, kui ettevõtluse tugimeede. Minule oli see eelkõige innovatsiooni- ja suhtlemisõppereis pärast organiseerimissuve. Norra loodus on muidugi muljetavaldav lauskmaa-eestlasele. Kultuuriprogrammist jättis mulle sügava mulje metsamuuseumi külastamine Hamaris oma väga huvitava ekspositsiooniga. Öeldakse, et uus on unustatud vana. Nii nautisingi aegadetaguseid lihtsaid ja originaalseid käsitöönduslikke ja ehituslikke tehnilisi lahendusi. Väga meeldejääv oli ka Oslos Vigelandi skulptuuripark oma vaba fantaasialennuga. Ja muidugi Bergen oma üle 300 aastavanuste puitmajadega Bryggeni tänaval. JAP-le oli see väärtuslik suhtlus- ja kaasamisreis. Taimo Jätsa Kaunid fjordid, kiirevoolulised jõed, kõrged lumised mäed ja sügavad maalilised orud, ookean - kõik see lummas. Samuti avaldasid muljet pikad tunnelid. Läbisime Euroopa pikimat tunnelit, mis oli 24,5 km pikk. Kõikjal oli näha, et norralased oskavad oma maad hoida ja armastada, oskus elada loodusega ühtses harmoonias on imetlusväärne. Oskus sobitada loodusesse tagasihoidlikud elamud ja hoida oma kinnistut väheste vahenditega korras. Ei mingit naabritele ärapanemist. Meelde jäi Gustav Vigeland ’i skulptuuripark. 20-ndail aastal õnnestus Vigelandil Oslo linnaga sõlmida kokkulepe, mille järgi talle lubati peale vana maja lammutamist uus eluase ja ateljee tingimusel, et skulptor annetab linnale kõik oma teosed. Nagu teisedki riigid Skandinaavias on ka Norra on ajalooliselt viikingite ala olnud. Kõikidesse erinevatesse eluvaldkondadesse on põimunud viikingite pärand. Bergenis külastasime kuulsat kalaturgu, kus nii mõnigi meist proovis vaalaliha. Maailmas on ainsad vaalapüüdjad Norra ja Jaapan. UNESCO maailmapärandi nimekirjas olev Bergenis paiknev Bryggen (sadamakai) oli kunagi elava rahvusvahelise kaubandustegevuse keskus. Iseloomulikud merele suunatud fassaadidega paralleelsed viilkatustega majade read esindavad arhitektuuristiili, mida on säilitatud peaaegu 900 aastat. Bryggeni kinnistud koosnesid ühest või kahest pikast, ühise vahekäiguga majadereast. Need olid ühtaegu nii elamud kui laohooned. Igal kinnistul oli oma varaaida ja vintsiga varustatud dokiplats. Bergeni akvaariumis oli kahjuks haigus üle käinud ning suuremad veeloomad ära viidud. Sellegipoolest oli palju vaatamist väärivaid eksponaate. Funikulööriga ehk köisteega sõitsime Fløyeni mäe tipus vaateplatvormile, kust avanes panoraamvaade Bergeni linnale. Seal nägin, kuidas on võimalik väheste vahenditega luua looduslähedane ja külakeskkonda sobiv lastemänguväljak. Kuigi Norra on rikas maa, ei loobita seal raha tuulde ja mõeldakse kõik otsused komplekselt läbi. Helena Siiroja Norra ei kuulu Euroopa Liitu, seetõttu ei ole seal ka Leader-liikumist. Kuid Norra on heaoluriik ja seetõttu soovisime tutvuda Norra maaeluga. Maaelu mitmekesistamise näiteid oli näha igal sammul. Sain sealt mitmeid häid mõtteid. Väga palju oli näha eramaju, millest saab teha järelduse, et enamik norralasi elab eramus, mõned neist ka suures korteris, mis on varustatud kõikvõimalike kaasaegsete elektriseadmetega. Kuid siiski hinnatakse looduslähedust ja lihtsat elustiili väga kõrgelt. Tuhanded norralased veedavad nädalavahetused ja puhkepäevad perekonna maamajas, mis asub tavaliselt kusagil kõrvalisel kõnnumaal Norra mägede vahel, kus puuduvad mugavused. Kuigi ka kõrgele mägedesse on veetud elektriliine, on mõnedes majakestes valguseallikaks õlilambid ja küünlatuli. Taolise lihtsa eluviisi põhjuseks ei ole soov raha kokku hoida, vaid tsivilisatsioon koos kõigi mugavuste ja pahedega jäetakse seljataha, et leida sisemine rahu ja tunda end tõelise inimesena. Norralased hindavad tervislikku eluviisi, looduses matkamist, sportimist. Alkoholist ei peeta seal maal lugu. Palju oli seda, millest meilgi tasuks eeskuju võtta. Nii selles, kuidas teha tööd, kuid ka kuidas puhata. Vallaleht

« Tagasi