| TOIMUMISE_AEG: | 2010 aprill |
|---|---|
| Õppereisi või ürituse toimumise aeg: | 2010-04-15--2010-04-25 |
| RIIK: | Belgia |
| OSALEJAD: | PAIK |
| ÜRITUSE NIMI: | Maaettevõtjate õppereis Belgi, Holland, Taani ja Saksamaa |
| Ürituse kirjeldus: | Pandivere maaettevõtjate õppereis Belgi, Holland, Taani ja Saksamaa |
| Lisainfo: | Meediakajastus: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=388&page=3452&action=article& Pandivere maaettevõtjad käisid Euroopas õppereisil, Virumaa Teataja 06.05.2010 Pandivere piirkonna ettevõtjad ja maaelu edendajad käisid õppereisil Hollandis, Belgias, Taanis ja Saksamaal, kus tutvuti sealse maamajandusega. Üheteistkümnepäevasel õppereisil käisid 36 inimest Pandivere koostööpiirkonna neljast vallast: Tamsalust, Väike-Maarjast, Rakkest ja Laekverest. Pandivere arengu- ja inkubatsioonikeskuse (PAIK) tegevjuht Aivar Niinemägi ütles, et õppereis toimus LEADER-programmi toetusel ja eesmärk oli saada Euroopa juhtivatest majandus-maadest kogemusi, mida saaks rakendada Pandivere koostööpiirkonna maaelu edendamisel. Sisukas õppereis Rakke ettevõtja Lembitu Kanarbik kõneles, et Hollandis tutvuti 3,4 hektari suuruse kasvuhoonekompleksiga, milles kasvatatakse ratsuritähti. "Hämmastas, kui oskuslikult kasutatakse tööprotsesside juhtimisel infotehnoloogiat. Kasvuhoones on töö põhjalikult automatiseeritud ja protsesse juhivad arvutid," rääkis Kanarbik. Tamsalu vallavolikogu liige Katrin Uudeküll rääkis, et reis oli väga sisukas. "Olime Belgias külas ka loomakasvatuse ja teraviljakasvatuse talus, kus ruumide kütmiseks kasutatakse kütteõli asemel nisu. Saksamaal tutvusime seakasvatustaluga, kus toodetakse biogaasi ja sellest omakorda elektrit," kõneles Uudeküll. Ta lisas, et kohalikud maaettevõtjad oskavad hästi rakendada uusimaid teadmisi ja tehnoloogiaid ja seda toetab kindel äriplaan. Taanis külastati järjepidevalt 24 aasta jooksul renoveeritud ja arendatud mõisakompleksi, kuhu viimati oli europrojekti raames rajatud puude otsa seikluspark. Laekvere valla ettevõtja Eerik Lumiste rääkis, et Taanis tutvuti lüpsifarmist välja arendatud iluaiaga, mida külastab 45 000 inimest aastas. "Julge pealehakkamine ja sihikindel töö 14 aasta jooksul on andnud suurepärase tulemuse," nentis Lumiste. Katrin Uudeküll sõnas, et kõik nähtu ja kuuldu sisaldas õpedikke momente. "Sealsetes ettevõtmistes kasutatud teadmisi ja ennekõike mõtteviisi tuleks levitada meie piirkonnas, maakonnas ja niisama hästi kogu Eestis. Paljud süsteemid ja lahendused on juba enne meid kuskil välja mõeldud ja tööle rakendatud. Meil piisab vaid nende kasutama õppimisest, et saada pikk samm edasi kohalikus arengus," kõneles Katrin Uudeküll. Väikeettevõtja, perefirma Paeroos omaniku ja asutaja Ain Aasa sõnul oli huvitav tutvuda Belgia talupidajate köögivilja-ühisuse tööga. Belgias ja Hollandis on nõudluse ja pakkumise kokkusaamiseks juurutatud oksjonisüsteem, seda nii köögiviljade kui ka lillede turustamiseks. Oksjonikogemus "See konkreetne ühistu, mille tööd meie jälgisime, koondab 3000 tootjat-farmerit ja 450 ostjat, kelleks on siis kaupluseketid, edasimüüjad, toitlustuskohad," rääkis Aasa. Farmer koristab saagi põllult või kasvuhoonest, pakendab, varustab siltidega. Köögiviljale on kehtestatud standardid, millele need peavad vastama. "Köögiviljad pakendatakse standardkastidesse ja alustele, millel on kindel arv kaste. Siis sõidab farmer hiiglaslikku, 22-hektarilisse laokompleksi. Sisenedes sisestab ta kompuutrisse oma kauba parameetrid. Seda saab teha ka interneti kaudu. Samas sissekäigu lähedal on ka kontroll, kes vaatab igast saadetisest läbi kaks kasti. See toimib reaalselt - ise nägime, kuidas seda tehti," kõneles Aasa. Edasi transporditakse samast sordist kaup hoiukohta. Laol on üle 100 ukse, igaüks erineva ostja jaoks. Tõstukiju-hid komplekteerivad ostjate jaoks vastavalt nende ostule kauba ja viivad õige ukse juurde. "Farmerile makstakse keskmine hind päevaga müüdud kauba, näiteks kõrgemasse kategooriasse arvatud salati hinnast. Kui kogu kaupa ära ei müüda, alandatakse hinda, ja kui see ka siis müümata jääb, kogus hävitatakse. Hävitatud koguse eest saamata raha arvutatakse kõigi tootjate tulust võrdelistes osades maha," selgitas Aasa. Ostja jaoks on kas internetilehel või reaalses müügiruumis spetsiaalsed oksjonikellad. Hinnapakkumist alustatakse kõige kõrgemalt ja kell hakkab 100st vähenemise suunas näitama. "Kui ostja arvab, et hinnaga, mida seier parasjagu näitab, tahaks ta osta, vajutab ta nupule, teatab oksjoni korraldajale, palju ta kaupa tahab, ja kell hakkab uuesti ülevalt alla liikuma," rääkis Aasa. Nii müüakse kõik kaubad: esimesena maasikad, siis salatid, sigurid jne. "Kõigil neil on veel erinevad kvaliteedigrupid ja tegelikult on see väga keeruline süsteem. Näiteks salati hind kõikus päeval, kui meie seal olime, kaheksast kolmekümne kuue eurosendini," selgitas Aasa. Ostjale jääb kehtima hind, mille ta oksjonil kokku leppis. "Põhiline on see, et kauba hind kujuneb vastavalt nõudmisele-pakkumisele. Saab teha soodsaid oste, aga kui nõudmine suureneb, ei saa jääda ootama odavamat hinda, sest teine võib kauba lihtsalt eest ära osta," kõneles Aasa. Niisuguseid oksjone toimub Belgias mitu ja kõik ühel ajal, nii et on võimalus ka jälgida, mis teistel sünnib. |