EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 detsember Maainfo 01.12.2009 - Maanoor olla on privileeg
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

01.12.2009 - Maanoor olla on privileeg

   

Maanoor olla on privileeg


Allikas: Meeri Klooren, maaeluvõrgustik
01. detsember 2009
 

Mõeldes noorusele, võib tähele panna, kui kiiresti see tegelikult mööda vuhiseb, kõrvu jääb vaid kumama pisike pirin ja ajusoppi veidike mälestusi. Nõnda on iga noor otsekui mööduv nähtus, kes tärkab õhinal, otsib oma kohta ja ajab välja juured ning justkui kaob. Jah, just selle mööduva nähtusega tegelemine on ääretult tähtis, sest ühiskonnale on oluline, kuhu jäävad pidama need juured ning millised need juured on.

Kuid kuidas meie, ühiskonna liikmetena saame mõjutada noorte inimeste juurte ehk väärtuste, tulevikuplaanide, tegude kujunemist? Seda kõike vaadelduna veel veidi kitsamas vallas - maanoored ja maapiirkond, mis metafoorilises mõttes sobiks edukalt juurte kinnistamiseks. Aga miks need siis ei kinnitu nii kindlalt, kui paljud seda sooviks? Nendele küsimustele ja paljudele teistele püüdsime leida lahendusi, mõtteid ja innustavaid ideid 17. novembril toimunud Noorte Foorumil Nelijärvel.

 

 

 

Orienteerumine maanoorte võimaluste maailmas

 Foorumil kõlasid ettekanded, mis tutvustasid maanoortega seotud erinevaid valdkondi. Näiteks Külaliikumine Kodukant on korraldanud noortevahetust mitte välismaa noortega vaid eestlaste endiga ja Eestimaal. Noorteühing Eesti 4H annab maanoorele võimaluse teha koos toredaid üritusi, ettevõtmisi ning mõttetalguid. Maanoorte teemalistele projektidele saab toetust küsida Leader programmist. Lisaks oli esinejate seas toredaid noori, kes rääkisid ise oma tegevustest: noorteliikumine Minu Eesti Noored ja noorte loodud mittetulundusühing Laukamari. Noored tutvustasid oma ettevõtmisi toreda õhinaga ja tõestasid, et maal on võimalik palju huvitavat ära teha, kui vaid väheke tahtmist on. Foorumil sai kuulda ka ülevaadet noorte teemalistest uuringutest. Oma eesmärke ja plaane tutvustasid ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse esindaja ja Kehtna valla noorsootööspetsialist.

 Kõik need toredad ja südamega esitatud ettekanded näitasid, et maapiirkonnas on olemas väga palju erinevaid võimalusi, mis on mõeldud spetsiaalselt noortele. Kuid praeguses infoküllases ühiskonnas on ühel maanoorel, maanoortega tegeleval inimesel või organisatsioonil raske leida just seda kõige õigemat võimalust. Nii on maanoorte info kättesaadavusel justkui kaks tahku, esimene neist on üleüldine huvi ja tahe üldse infot otsima hakata ning teine pool on oskus infomüras orienteeruda. Tundub, et ühele maal elavale noorele panustatakse palju, kuid kuidas ikkagi nendeni jõuda. Seda arutati foorumi teises osas toimuvates töögruppides.

 

 

 

Omalaadne võrgustumine töögruppides

Üheaegselt toimusid kolm töögruppi: maanoored, maanoorsootöötajad ja noorteprojektid maapiirkonnas. Kuigi kõigi töögruppide teemad olid erinevad, olid tulemused sarnased, mis oli ka ilmselge, sest kõiki ühendav lüli oli maal elav noor.

Maanoorte töögrupis leiti, et toredaks võimaluseks maanoorte koostöö soodustamiseks oleks selle teemalise veebilehe loomine. Portaalis saaksid üksteist leida noored, kes otsivad koostööpartnereid . Sest mõnikord võib olla nii, et tahe midagi teha on suur, aga päris üksi ka ei tahaks, kuid kaaslast pole kusagilt võtta. Veebilehelt võiks leida ka ideid, mida koostöös teha võib ja miks mitte ka näiteid juba tehtud tegevustest.

Maanoorsootöötajate töögrupis tehti kõigepealt üldse selgeks, milline on maanoorsootöötaja, mis teda eristab linna noorsootöötajast. Selgus, et erinevused on suured. Maanoorsootöötaja sihtgrupp on väiksem, kuid samas teatakse külas või alevis igat noort nägupidi. See omakorda annab maanoorsootöötajale võrreldes linnas töötavale noorsootöötajale omapärase eelise. Suhtlemine noortega on vahetum ja lähedasem. Kuid samas on vastutus selle võrra suurem, sest tihtipeale on üks inimene  maakohas vastutav kogu vallas toimuva noorsootöö eest.

Töögrupp, kus arutati noorteprojektidest maapiirkonnas andis toreda tulemi. Kui alguses otsiti vastust küsimustele: mida oodatakse riigilt ja vallalt seoses noorteprojektidega, noorsootöötaja roll noorteprojektis ja mida saab noor teha, et oma ideed ellu viia. Siis hiljem valmis maanoort kirjeldav abstraktne joonistus puust. Puu juured olid justkui riik, mille pinnasest kõik muu välja areneb. Puu tüvi ja oksad olid kõik, mis on noorte ja riigi vahel: kodu, noortekeskus, kool, huviringid jne. Viljad sümboliseerisid noori. Ja kõige olulisemal kohal selle puu juures oli pesakast, mis ootab välja rännanud noori alati tagasi.

Niisuguste grupiarutelude eesmärk pole sugugi see, et tuleb välja mõelda sensatsioonilised ideed ja mõtted, vaid hulga olulisem on hoopis paaritunnine koosolemine inimestega, kes kõik huvituvad samast teemast. Nii võis kuulda ka töögruppide tagasisidest lauseid: "Sain kinnitus, et olen vajalik" või "Sain julgust juurde, et oma projekti ellu viia". Nõnda oli töögrupis osalemine omalaadne võrgustumine - kogemuste, probleemide ja mõtete vahetus.

Maapiirkonna potentsiaal on suur

Maanoor olla on privileeg. Selle tõdemuseni jõudsin ma foorumil osaledes. Ma usun, et esmane kõigi nende problemaatiliste maanoori puudutavate teemade juures ongi maanoorte enda mõttemaailm. Maal elav noor peaks võtma maal elamist kui võimalust ning bussijaamas istumisest tuleb kaugemale vaadata. Maapiirkonna potentsiaal on tohutu, samamoodi ka seal elava noore tegutsemisvabadus. Kuid õhku jääb veel küsimus - kuidas seda privileegi võimalikult paremini ära kasutada? Niimoodi vaadeldes on tühi ja esmapilgul veidi kurvameelsena tunduv maapiirkond paljudele ideedele ja tegudele hoopis kasvulavaks. Seega on tõepõhi alla ka loogikal, et viljakas pinnases idanevad seemned paremini. Maapiirkond on viljakas pinnas, mis ootab seemneid. Ruttu neid külvama!

   
       

 

 

Viimati muudetud: 03.03.2010

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev Airi Külvet FIE’s “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo