meede 1.4. eelnõu 05.07.2007

Peatükk 5.3.1 I telg - põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

MEEDE 1.4 – PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE AJAKOHASTAMINE (121)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Põllumajandus on üks üleminekuperioodil kõige põhjalikumaid muutusi läbi teinud majandusharusid. Vaatamata põllumajanduse vähenenud osatähtsusele Eesti majanduses, on säilinud selle kandev roll elanike toiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel.

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime on olnud madalseisus alates 1990. aastate algusest. Sellest ajast alates on puudunud võimalused vajalike investeeringute tegemiseks, mistõttu u 50% põllumajandusettevõtete põhivarast on ületanud kasutusea. Ka põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) testettevõtete võrdlev analüüs tõestab, et Eesti jääb oluliselt maha vanade Euroopa Liidu liikmesriikide (EL-15) põllumajandusettevõtete keskmistest efektiivsusnäitajatest. Põhivarade maksumus ühe hektari kasutuses oleva maa kohta on Eestis rohkem kui seitse korda ning põhivaraga varustatuse tase ühe keskmise töötaja kohta rohkem kui kuus korda madalam võrreldes EL-15 keskmisega. Suured erinevused põhivaradega varustatuse tasemes Eesti ja EL-15 vahel viitavad tõsisele disproportsioonile, mida pole võimalik ületada, jäädes lootma ühtses majandusruumis toimivale hindade konvergentsile. Samal ajal pole erinevus tegelikes tootmisväljundites (saagikus, loomade produktiivsus, kogutoodang jne) ühe hektari kasutuses oleva maa kohta nii suur kui erinevus põhivaradega varustatuses.

Erinevate stsenaariumide kohaselt tuleb kokku aastatel 2007–2013 põllumajandustootmisse investeerida u 20 mld krooni, millest vaid neljandik on seotud uute kehtima hakkavate nõuetega.

Samas tuleb Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisel arvestada ka põllumajandussektori struktuuri ja põllumajandusettevõtjate omafinantseerimise suutlikkusega.

Vastavalt FADN andmetele on Eestis vaid u 7000 n-ö professionaalset äriettevõtjat, kes põhilise osa oma sissetulekutest saavad põllumajanduslikust tootmisest (suuremad kui 2 Euroopa suurusühikut ehk ESÜd).

Üle poole põllumajandusettevõtjatest (64,1%) kuulub suurusgruppi 2–6 ESÜ, mille puhul võib arvestuslikult eeldada, et nende müügitulu jääb alla 200 000 krooni aastas. Kui arvestada juurde ka suurusgrupp 6–25 ESÜ (kes arvestuslikult võivad aastas teenida ca 200 000–1 000 000 krooni müügitulu), saame, et 88,6% Eesti põllumajandusettevõtjatest ei teeni aastas müügitulu rohkem kui 1 miljon krooni. Samas toodavad need kaks suurusgruppi kokku vaid 28,3% Eesti põllumajandussektori standardkogutulust, kasutavad 36,1% põllumajanduslikust maast ja 43,8% tööjõust aastaühikutes.

Suurusgruppi 25–250 ESÜ (ehk arvestuslikult 1–10 miljonilise müügituluga põllumajandustootjad) kuulub vaid 10,4% põllumajandusettevõtetest, kuid nad toodavad 43,7% standardkogutulust ning kasutavad 45,4% põllumajandusmaast ja 30,6% tööjõust aastaühikutes.

Üle 250 ESÜ suuruseid põllumajandusettevõtjaid (ehk arvestuslikult üle 10 miljonilise müügituluga põllumajandusettevõtteid) on vaid 1,0%, kuid nad toodavad 28,0% standardkogutulust ning kasutavad 18,5% põllumajandusmaast ja 25,6% tööjõust aastaühikutes.

Täpsemalt on põllumajandusettevõtete struktuuri kirjeldatud peatüki 3.1.2 Põllumajanduse, metsanduse ja toidusektori olukord alapeatükis Põllumajanduslik tootmine.

Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusel põhinenud jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et päris väikesed põllumajandusettevõtted ei ole samas mahus ja sama tüüpi tootmist jätkates jätkusuutlikud. Neil ei ole piisavalt vahendeid investeeringuteks ja tootmise ümberkorraldamiseks. Ka keskmise suurusega põllumajandusettevõtted vajavad oluliselt ümberkorraldamist, nende tugevnemine ja jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt oluline maaelu arengu ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori seisukohast. Lisaks sellele selgus Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud põllumajandussektori investeeringute vajaduse uuringust, et suuremad põllumajandusettevõtted on suhteliselt paremini varustatud kasutamiskõlblike masinate, seadmete ja ehitistega kui väiksemad põllumajandusettevõtted. Arvestades, et põllumajandussektoris toodetud lisandväärtus on madalam valdavalt väiksemate põllumajandusettevõtjate hulgas, on oluline nende konkurentsivõime tõstmine läbi põllumajandustootmise mitmekesistamise ja/või laiendamise normaalse turuväljundiga sektorites. Seega tuleb suurt tähelepanu pöörata väiksemate põllumajandusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, mistõttu ühe alameetme kaudu toetatakse mikropõllumajandusettevõtete arendamist. Mikropõllumajandusettevõtetele antakse võimalus oma tegevust mitmekesistada või laiendada ka mittepõllumajanduslikel tegevusaladel Selleks toetatakse III telje kaudu mikropõllumajandusettevõtete investeeringuid maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamisse.

Mikropõllumajandusettevõtjate arendamise kõrval tuleb arvestada ka asjaoluga, et programmiperioodi 2007–2013 jooksul on põllumajandusettevõtetel oodata suuri lisainvesteeringuid vajavaid uusi kehtima hakkavaid nõudeid. Suurematel loomakasvatajatel rakendub parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kasutamise kohustus, mis kaasneb keskkonnakompleksloaga. Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2092/91 jõuab 31. detsembril 2010. a maheloomakasvatuses kätte tähtpäev, kui lõaspidamislaudad peavad olema ümber ehitatud vabapidamislautadeks. Lisaks on uue perioodi alguses vaja arvestada nõuetele vastavusest tulenevate uute nõuetega vastavusse viimise investeeringuid ja linnukasvatuse uutest nõuetest tulenevat investeeringuvajadust perioodi viimastel aastatel. Samuti on oodata täiendavaid nõudeid loomade kaitset ja heaolu käsitlevast ELi tegevuskavast.

Arvestades, et põllumajandussektori investeeringuvajak ohustab põllumajanduse konkurentsivõimet keskmises ja pikas perspektiivis ning konkurentsivõime vajab lähiaastatel hüppelist arengut, on oluline tähtsus pika tasuvusajaga ehitiste investeeringutel. Et suur osa nõuetest on seotud loomakasvatusega, toetatakse ühe alameetme alt pika tasuvusajaga põllumajandushoonete ja -rajatiste rekonstrueerimist ja ehitamist.

Põllumajandusliku tootmise mitmekesistamise, uute toodete arendamise ja tootmise struktuuri üks potentsiaalne valdkond on põllumajandus- ja metsandus (kõrval)saaduste energiaks töötlemine. Samal ajal annab biokütuste kasutamise edendamine panuse ka tõhusa energiaturu kujundamisse, suurendades taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osatähtsust. Eestil on potentsiaal taastuvenergia tootmiseks olemas, kui suurendada biomassitoodangut kasutusest väljas oleval maal. Vajadus biomassi järele suureneb igal aastal.

Bioenergia saamiseks on võimalik kasutada biomassi, mis on toodetud mahajäetud põllumajandusmaadelt (hinnanguliselt 400 000 ha). Nimetatud maad on sageli madala boniteediga ning koosnevad väikestest hajutatud maaüksustest. Nende alade kasutuselevõtt eeldab suuri investeeringuid ja turustuskindlust (biomassi tarbivat tööstust). Et senisest paremini kasutada põllumajanduse võimalusi taastuva tooraine (sh bioenergia) tootmisel mittetoiduks ning et luua täiendavaid töökohti maapiirkondades, soodustatakse investeeringuid, mis on suunatud bioenergia toorainete ning omatoodetud toorainest bioenergia tootmisele. Oluliseks peetakse bioenergia tootmist tooraine tootmiskoha lähedal, et vähendada transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Põllumajandusliku tootmise mitmekesistamise arendamiseks toetatakse ühe alameetme kaudu ka bioenergia tootmise investeeringuid. Seda alameedet rakendatakse kooskõlas ”Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavaga aastateks 2007–2013”. Lisaks eespool öeldule on Eesti põllumajandussektori arengus üheks takistuseks saamas kvalifitseeritud tööjõu nappus.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 26.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Meetme üldeesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise, nõuetele vastava põllumajanduse edendamise ja biomassi kasutuse edendamise kaudu.

Üldeesmärgi saavutamiseks toetatakse põllumajandusettevõtteid kolme alameetme kaudu.

meede 1.4.1. - Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks

meede 1.4.2. - Investeeringud loomakasvatusehitistesse

meede 1.4.3. - Investeeringud bioenergia tootmisesse