Järvakandi vaatab Pärnu poole
Järvakandi vald on Raplamaa kümnest omavalitsusest ainuke, kes jäi kõrvale äsjaasutatud Raplamaa Partnerluskogu nime kandvast ühendusest, olles juba varem liitunud Pärnu Rohelise Jõemaa koostöökoguga.
Mitut omavalitsust hõlmava mittetulundusühingu asutamine on üks eeltingimusi, et taotleda raha Euroopa maaelu arendamise kava LEADER meetmest. Lisaks peab ühing kaasama ettevõtteid ja kodanikeühendusi.
Järvakandi vallavolikogu esimehe Enno Alliksaare sõnul on valla koostöö Pärnu suunal pika ajalooga. Eelmisest aastast seob Järvakandit kaheksa Pärnumaa omavalitsusega Rohelise Jõemaa turismi- ja puhkemajanduse projekt, ühine arengustrateegia on välja töötatud aastani 2015.
Küsimusele, kas varasem koostöö on ainuke põhjus, miks Järvakandi liitus teise maakonna LEADERi tegevusrühmaga, vastas Alliksaar: „Eks me tahame piirid ka kokku viia."
Ühise piiri Pärnumaaga saaks Järvakandi juhul, kui temaga liita Kehtna valda kuuluvad Ahekõnnu, Selja ja Nõlva küla. Selle nimel on praegu alevisuurune Järvakandi vald aastaid tegutsenud. Külades on kogutud elanikelt allkirju ning Järvakandi on saatnud Kehtna vallavolikogule vastavasisulisi pöördumisi, kuid seni pole viimatinimetatu soostunud külasid loovutama.
Alliksaare hinnangul ei pea LEADERi partnerluskogu olema maakonna omavalitsuste liidu duplikaat. Ta lisas, et pigem imestab, miks teised piiriäärsed vallad ei otsinud partnereid naabermaakondadest.
„Natuke kurb ju on, et nad teisele poole vaatavad, aga mis seal ikka teha," märkis LEADERit vedava Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Silvi Ojamuru. Samas ei leidnud ta, et Järvakandi valik võiks ettevõtmisele kuidagi halvasti mõjuda. „Eks me muudes asjades teeme ju ikka koostööd," lisas ta.