Küsimused tegevusgruppidele
1. Kuidas teie kohalikul tegevusgrupil läheb?
2. Mida uut on toonud LEADER teie piirkonda?
Virumaa Koostöökogu
AILI ILVES, tegevjuht;
HARDI MURULA, juhatuse esimees:
1. MTÜ Virumaa Koostöökogu saab juuni alguses 2aastaseks. Need aastad on olnud täis aktiivset tegevust: taodesime edukalt PRIA-lt vahendid piirkonna strateegia koostamiseks, avatud on meie koduleht, loodud kontor, koostatud strateegia eelnõu, toimunud on mitmeid üritusi ning meie liikmeskond on jõudsalt kasvanud.
Valmimas on infoleht, mida kavatseme enne projekti lõppu neli korda välja anda, samuti turismivoldik „Virumaa süda". Koostamisel on strateegia rakenduskava ja eksperthinnang. Strateegias välja toodud programmide tegevuskavade koostamiseks on ka töörühmad moodustatud. Jõudumööda üritame nõuga abiks olla naabritele.
2. Paljud seni passiivsed elanikud ja külad on hakanud mõlgutama mõtteid võimalikust ühise asja ajamisest ja kogukonnaobjektide rajamisest. Senise omaette nokitsemise asemel ollakse valmis ühiselt ajama ühist asja ühise eesmärgi nimel.
Oleme endale teadvustanud, et meil on palju vaatamisväärsusi, mida külalistele näidata. Piirkonna ühtse brändi "Virumaa süda" arendamisest sünnib kindlasti suur abi kohalikele väikeettevõtjatele.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu
MERLE ADAMS, tegevjuht:
1. Meile on jõudnud kevad: Soomaa ärkab turismile, põllumehed põllutöödele, tegevusgrupp tõmbab joone alla I perioodi tegevustele. Strateegia on valmis, esimene tutvustusring tehtud. Koostöös Saaremaa, Peipsi-Alutaguse ja Harjumaa piirkonna ekspertidega on tegemisel "LEADERi käsiraamat taotlejale", mis mõeldud abimaterjaliks tegevus-grupi taotlusvoorust taotlejale.
2. Uus hingamine ja värske õhk - uued põhimõtted, parem võimalus uute liidrite esilekerkimiseks, kogemustevahetus tegevusgrupi sees. Koostöönäited on palju. Meenutagem või Are valla külapäeva, mille korraldamiseks külaseltsil raha nappis. Kohalik ettevõte pakkus toetust ja päev sai korda. Suure-Jaani vallast sai alguse regulaarne külaliidrite ja vallavalitsuse ümarlaud, igal kuul tullakse korra kokku. Oleme omandanud kogemusi ja teadmisi koolitustel, õppereisidel, ühistel aruteludel koos protsessis liikudes. Süvenenud on teadmine, et unistus "valgest LEADERi rahalaevast" on ülepaisutatud, sest taotlemine LEADERi tegevusgrupis ei ole lihtsam kui teistest ELi projektidest.
Mulgimaa Arenduskoda
SILLE TARS, tegevjuht:
1. Meie tegevuse kohta võiks öelda: tasa sõuad, kaugele jõuad. Enne otsustavaid tegemisi uurime maad, kuulame, mida mujal tehtud ja teoksil on ning püüame õppida teiste riikide kogemustest, et mitte korrata nende vigu. Teades mulkide kangekaelsust ja jonni, on selge, et otsustamine rahade üle tekitab palju emotsioone ja eriarvamusi. Kuid igaühel on õigus öelda oma arvamus ja mine tea, ehk just viimane arvamus ongi see õige.
2. Mulgimaale on LEADER toonud mõnele õlakehitust, pessimismi, et jälle kord on tegu mingi jamaga; kohati ka ükskõiksust - tehke ja rabelege teie kui palju tahate - mul ikkagi savi. Valdavalt siiski on LEADER toonud ootust ja lootust mingite võimaluste üle. Mõtteid, et ehk lõpuks saan midagi oma piirkonna heaks ära teha ja nii mõnegi töökoha juurde tekitada. Ehk toob LEADER nii mõnegi noore kodukülla tagasi, et leida siit oma võimalus ja tahe pere ning kodu luua.
Raplamaa Partnerluskogu
JAAK VITSUR, tegevjuht:
1. Raplamaa Partnerluskogul on 68 liiget, praegu oleme haaratud strateegia projekti läbivaatamisega. Valdades toimuvatel koosolekutel arutatakse läbi, milliseid tegevusi ja kulusid tulevikus rahastada ja kuidas projekti taotluste ettevalmistamise ning menetlemise kord peaks välja nägema. Alustatud on tulevaste projekti-taotluste kavandamisega.
Tähelepanu all on partnerluskogu liikmete koolitamine, läbi on viidud kaks koolitust ja neli infopäeva. Üleval on koduleht. Käisime õppereisidel Soomes ja Saksamaal. Kevadsuvel valmistame ette ühiskoolituse naabritega Lätist, Leedust ja Poolast.
2. LEADER on toonud Raplamaale uut hingamist. Mullu sügisel strateegia ettevalmistamise käigus läbiviidud arengufoorumid valdades, koosolekud sihtrühmades ja ettevõtjate intervjueerimised andsid raplamaalastele uue võimaluse kaasa rääkida oma piirkonna tulevikuasjades. Ühised koolitused ja õppereisid on moodustanud aga partnerluskogu liikmetest uue toreda kollektiivi.
Pärnu Lahe Partnerluskogu
MERCEDES MERIMAA, tegevjuht:
1. Toimunud on strateegia täiendamise koosolekud, õppe-tutvumisreisid valdadesse, kus on tutvutud kohalike ettevõtjate ja valla arengu võimalustega, noorte kaasamisega arendustegevusse. Omandatud on LEADERi kogemusi Soome, Põhja-Iirija Rootsi kolleegidelt. Muidugi on arendatud koostööd ka Eesti ettevõtjate ja teiste te-gevusgruppidega.
2. Uus, innovaatiline LEADER-mõtlemine on väljakutse kõikidele koostöörühmadele nii ettevõtluse kui ka küla tasandil. Uute turgude, tehnoloogiate ning teenuste väljatöötamine on kulukas ja aeganõudev, kõrge riskiga. Koostöös Soome Suupohja LEADERi tegevusgrupiga oleme tõdenud, et LEADERi tugi on innovaatiliste ettevõtmiste korral olnud nii mitmekülgne, et risk ebaõnnestuda on viidud miinimumini ja tugi koolituse ning vajalike rahastuste leidmisel on kestnud kuni projekti eduka elluviimiseni.
Külaarengus on koostöö arengu eelduseks, sest kujundatakse elukeskkonda, mis ei ole üksi era-omanduslikkusele tuginev. Koostöö läbi kujunevate oskuste äratundmine ootab noorte tegevus-rühmade aktiivsemat lülitumist LEADERi tegevusse. LEADERi kõigi tasandite võrgustumine aitab hoida kokku aega "jalgratta taasleiutamisel".
Lääne-Harju Koostöökogu
PIIA KÄRSSIN, tegevjuht:
1. Asutamisest saadik oleme liikmelisuselt kosunud kolmandiku võrra. Oleme saanud omavahel headeks tuttavateks ja tunneme üksteise seltskonnast mõnu.
2. LEADER on toonud meie tegevuspiirkonda õlg-õlatunde, teadmisi naabrite kohta, võimalusi saada koolitust koos teiste piirkonna elanikega ning leida üheskoos uusi mõtteid ja ideid, mida ellu rakendada. LEADER on andnud teadmise, et koostöö on üks väärt asija selle nimel tasub pingutada.