03.-04.07.2008 - III arutluspaneel

3. – 4. juuli 2008 - Eesti esimene Leader kohalike tegevusgruppide meeskonnakoolituse suveseminar – ARUTLUSPANEELID "Leader - innovaatilisus või vana hea nutikas idee?"


VAATA suveseminari arutluspaneelide kohta

III paneel: ”Innovaatilisus või hea unustatud vana - kus ma maal ringi sõites oma auto peataksin?”

Moderaator: Külli Volmer, MTÜ Kodanikukoolitus

Paneelis osalejad: Andrus Rekor, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja juhatuse esimees, Atsalama külavanem, Atsalama Maarahva esimees, Mäetaguse vallavolikogu liige, Eesti Külaliikumine KODUKANT asutajaliige ja juhatuse liige (1996 – 2006), ettevõtja; Eneken Helk, Piirivere Liidri esindaja, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng; Kaja Prügi, Maalehe reklaamiosakonna vanemprojektijuht: Maalehe vahelehed – Messileht, Eesti Talupidaja, Jaani ootel, Jõulu ootel jt; Kuno Rooba, Arenduskoja juhatuse esimees, Tapa vallavanem; Loreida Hein, sisearhitekt, Eesti Noorte Arhitektide Liidu liige, ettevõtja, Kanal 2 „Kodusaade” saatejuht; Marko Männik, Viljandi linna peaarhitekt ning arhitektuuri- ja planeerimisameti juhataja; Siim Hunt, Pärnu Lahe Partnerluskogu esindaja, Audru Keskkooli õpilane, Eassalu-Neitsi Külaseltsi Avatud Noortekoja liige ja asutajaliige, noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liige, Pärnu maakonna „Tegus Maanoor 2007”; Tõnu Aavasalu, Vanaõue puhkekeskuse omanik, Suure-Jaani vallavolikogu liige, ettevõtja

Kokkuvõte III paneelist (MTÜ Kodanikukoolitus):

Kokkuvõte kolmandast paneelist: Mõelda tuleks sellele, millisena näevad maaelu tuleviku just need inimesed, kes ise maal elavad. Kas see peaks olema puhtalt turismile suunatud, või peaks see olema eluviis. Turistidele suunatud teenuste ja toodete osas tuleks läbi mõelda, mida ja kellele soovitakse pakkuda (sihtgrupp) ja kas see ennast ka ära tasub. Turist (ja ka ajakirjandus, kes võimalike uudiseid kajastab) on mugav ja ootab, et talle info ja tooted võimalikult lihtsalt kättesaadavaks tehakse. Turisti puhul on oluline ka erinevate pakettide kombineerimine (näiteks jalgrattasõit, toitlustus, kanuusõit, ööbimine turismialus jne.), see aga nõuab erinevate ettevõtjate koostööd ja infovahetust.

Paneelis osalejate mõtteid:

Kaja Prügi: Ajakirjandus läheb sinna, kuhu ta oskab ja teab minna, ta ise ei otsi. Info ja kannatlikkus mõjutab ajakirjaniku. Huvitav näide: Paide - Türi vahel käsitöötalu, ei pea olema midagi suurt ja enneolematut, võib olla ka väike asi, kuid huvitav info peaks olema nähtav, kätte saadav.

Marko Männik: Ka koha peal võib edasi - tagasi liikudes palju avastada. Mujalt tasub ka vaadata ja õppida. Oleneb ka sellest, kellega ennast võrrelda: näiteks, kui palju on ühes või teises kohas loodud jalgrattateid vms.

Eneken Helk: Vaatamisväärne on ilus loodus, nii nagu ka koju toob tagasi ilus loodus, tuttavad paigad ja inimesed.

Siim Hunt: Noori huvitab ehe loodus, kus inimene ei ole veel tegutsenud, või on suhteliselt vähese asustusega.

Kuuno Rooba: Need piirkonnad, kus ei ole olnud sunnitud kultuuritegemist nõukogude ajal, on tugevamad. Näitena võib tuua Ruhnu saare - vaikus ja rahu, kuid samas tänapäevane infrastruktuur (digiTV jne).

Loreida Hein: Põhjus peatuseks on näiteks uudishimu, ilu, toiduvajadus vms, tee peaks olema pikem ja huvitav. Abiks on suunaviidad, infotelefon, mis suunaks inimese huviväärsute või mingi objektini. Koha peal võiks olla rattalaenutused, söögi (ette)tellimise võimalus jne.

Andrus Rekkor: Piirkonna väärtus võib seisneda ka vanas tööstuspärandis (Ida - Eesti). Mis on probleemne, on see, et kuidas saada nii, et kohalikud saaksid samuti kasu turistide poolt toodud lisaväärtusest. Kohapeal saab pakkude ehedust. Samas, kõike ei pea pakkuma korraga ära, alati peaks olema huvitav tagasi tulla. Lugu väärtustab toodet. Leader ei ole ainult turism. Tuleb ka ennast ja oma tegevusi väärtustada.

Tõnu Aavasalu: töö peab meeldima ja ka ära tasuma. Looduslikud eelised tuleb ära kasutada, kuid lisaks sellele tuleb ka pidevalt areneda. Iga kord peaks olema võimalik midagi uut avastada. Tuleb määratleda ka peamine sihtgrupp, kõigile ei saa teenuseid ja tooteid pakkuda. Oluline on omada ka koostööpartnereid, kes pakuvad lisateenuseid või täiendavad kuidagi pakutavat teenust.

Pildid (maaeluvõrgustik ja Põhja-Harju Koostöökogu):