31.03.2009

Seminar pakkus mõtteainet

---

Allikas: Sakala, Helgi Kaldma

31. märts 2009

Reedel tuli neljandat korda Olustvere lossi kokku põllumehi ja teisi maaga seotud inimesi kogu Eestist, et pidada aru teemal «Põllumees kui tippjuht».

«Eelmise seminari ajal oli teraviljal ja piimal hea hind ning väetise hind polnud veel tõusnud,» ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak sarja neljandat kõnelustevooru avades. «Praegu on olukord sootuks teine.» See teistsugune olukord tingis ka seminari päevakorra.

Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing analüüsis Eesti majanduse olukorda ja tulevikuvaateid ning riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser maailma ja Eesti julgeolekupoliitikat.

Ruve Schank, kes on põllumajandusministri nõunik Roomas Eesti suursaatkonna juures, kõneles põllumajandusest kui toiduenergia ja maastike loojast ning leedulanna, firma Agrowill Group Leedu tootmisdirektor Jolanta Bastiene arutles teemal «Miks investeerida Eestisse ja milline on Leedu põllumajanduse seis».

Koostöövõime on ühistegevuse alus

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri lühike ettekanne sisaldas kolme teemat.

Kõigepealt kõrvutas ta suure tootmistalu ja peretalu juhti. Tootmistalu juht on ministri sõnul ärimees ning tema tegevust võib võrrelda ükskõik millise firma juhtimisega: palgatakse toeks finantsiste ja teisi spetsialiste. Peretalu omanik vajab mitmekülgseid teadmisi ning ta tegutseb laialdaselt, tootes ja turustades. Seedri hinnangul leiaksid nood endale tuge ühistegevusest.

«Koostöövõime on ühistegevuse alus,» toonitas ta. «Aga nad lähevad ennem pankrotti, kui hakkavad koostööd tegema.»

Veel rääkis minister Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast, sest praegu tuleb kolmandik põllumehe sissetulekust avaliku poliitika kaudu.

Kevad veel soojenemist ei too

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing esitas korraga kaks küsimust, mis sisuliselt kattusid: kas kevad toob soojenemise ja kas kriisi põhi on juba käes?

Majandusuuringutele tuginedes arvas ta, et olukord esialgu paremaks ei lähe, ning tõdes, et põllumehel on raskem kui teistel, sest tema majandustulemusi mõjutavad veel neli aastaaega, taimehaigused ja muud puht maaelu puudutavad tegurid. Josing nentis, et Eesti tööstus on sattunud kriisi ohvriks: toodang on langenud kolmandiku võrra. Ta nimetas seda vabalanguseks. «Toiduainetööstus on langenud koguni 38 protsenti. Ei suudeta eksportida. Kaubandus pidas kauem vastu.»

Varasemast kehvemini läheb Josingu sõnul kõigil majandusharudel, kuid finantsolukord on võrreldes 1992. aastaga siiski parem. «Häirib põhiliselt kindlustunde puudus.»

Jutu ilmestamiseks näitas Josing tabeleid, mis tutvustasid kindlustunde indikaatoreid: aastaid võrdlevatel andmetel näitasid kõik nooled alla. Ent sama pilti pakuvad needsamad andmed tema jutu järgi Soomes, Hollandis, Kreekas ja Suurbritannias. Allakäik on globaalne.

«Tarbijad kardavad töökohta kaotada ja käituvad ühtmoodi: nad säästavad. Nende teguviis on põhjendatud, aga raharinglus sellest aeglustub,» rääkis Josing ning lõpetas kurva majandusanalüüsi sõnadega: «Mingit täiskrahhi ei tule. Pealegi peaksid meid aitama Nõukogude riigis elamise kogemused.»

Neli meest vastavad

Kõige enam huvi pakkuvaks kujunes diskussioon, milleks teiste ette astusid aktsiaseltsi Tere juhataja Ülo Kivine, Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandusministri nõunik Eesti suursaatkonnas Roomas Ruve Schank. Nad hindasid põllumeeste praegust investeerimispoliitikat.

«Müügi tulemit on raske suurendada, küll aga saab oma kulutusi vähendada,» lausus Tiit Niilo. Tema sõnul langes talumeiereides jaanuari- ja veebruarikuus piimatoodangust saadav tulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 30 protsenti.

«Ainus kindel rohi oleks piimaühistu,» leidis Niilo ja soovitas naljatamisi panna Ülo Kivise ühistu peremeheks.

Tal oli veel üks retsept: kui Eestis oleks ainult 100 000 lehma ning need annaksid üksnes mahetoodangut, oleks sellega võimalik maailmaturule minna.

Nopri talu on viimase nelja aasta kestel investeerinud 30 miljonit krooni, sellest 30 protsenti moodustavad toetused.

Ülo Kivine arvas, et 2007. aastal olnud suur tõus on hävitanud piimatootjate mõtlemisvõime.

«40 000 lehma on saanud ajakohase kodu ning lautadesse on jõudnud isegi robotid. Lehmi on küll vähem, kuid piimatoodang on kõvasti tõusnud. Jätkub piimatööstuste kontsentreerimine,» kõneles ta. Kivise arvates on praegu vähemalt üks suurmeierei üle.

Teatud väljapääsu nägi piimatööstur selles, et 45 protsenti toodangut väärindataks nii, et toote saaks müüa topelthinnaga.

Minister Seeder mainis, et kõige rohkem investeeris põllumees kahel viimasel aastal, sealjuures mõned soetasid vara rohkemgi, kui tarvis oli. «Aga riik ei saa öelda, millal ja millesse peremees oma raha ja Euroopast saadavat toetust võiks panna.»

Ruve Schank soovitas investeerida toodete kvaliteeti ja ühistegevusse, ent niisama tähtis on orienteeruda olukorras ja kasvatada oma iseloomu, et suudetaks raskustes vastu pidada.

Seminari muutsid mitmekesisemaks toidutehnoloogia arenduskeskuse tegevdirektori Urmas Sanniku ja maaülikooli professori Ülle Jaakma ettekanne. Viimati nimetatu kõneles biotehnoloogia kasutamisest loomakasvatuses.