Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013 loodi kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides riiklikud maaeluvõrgustikud vastavalt Euroopa Nõukogu 20.09.2005 määrusele (EÜ) nr 1698/2005 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate toetuste kohta artikkel 68 alusel. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa maaelu arengu võrgustik.
Eestis täitis sel perioodil riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond ja maaeluvõrgustiku büroo.
Eesti riikliku maaeluvõrgustiku aastate 2007-2013 tegevuse eesmärgiks oli anda lisandväärtust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamiseks ja meetmetest kasusaajate ning teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte kaasamiseks programmi elluviimisel. Samuti soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust liikmesriigi tasandil, ning olla tugi maaelu arengu poliitika rakendamisel.
| LEADER (jätkub MAK 2014-2020 perioodil) | |
| ÜPP 2014-2020 | |
| KOHALIK TOIT (jätkub MAK 2014-2020 perioodil) | |
| ÜHITEGEVUS | |
| EL LÄÄNEMERE PIIRKONNA STRATEEGIA | |
| SOTSIAALNE TALUPIDAMINE |
Maaeluvõrgustik andis välja iga-nädalast infolehte VÕRGUKIRI, milles kajastatakse LEADER tegevusi, Eesti ja Euroopa Liidu maaeluvõrgustiku tegevusi ning Euroopa uudiseid.
Maaeluvõrgustiku olulisim tegevus on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames toetust saanud projektide heade näidete kogumine ja levitamine, loodud on PROJEKTINÄIDETE ANDMEBAAS.
|
|
|
Maaeluvõrgustiku juhtimises ja tegevuskava elluviimisel osaleb nõuandva organina maaeluvõrgustiku koostöökoda. Maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmeteks on MAKi telgede eesmärkide täitmisega seotud organisatsioonide ja rakendusasutuste esindajad (sulgudes info, mitmel koostöökoja istungil on aastatel 2008-2014 organisatsiooni esindajad osalenud).
Aastatel 2008-2014 toimus kokku 11 maaeluvõrgustiku koostöökoja istungit:
Maaeluvõrgustiku haldamist ja tegevuskava elluviimist rahastatakse MAKi tehnilise abi vahenditest. Maaeluvõrgustiku tööd koordineerib Põllumajandusministeerium. Maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine toimub MAKi tehnilise abi vahendite kaudu iga-aastases koondkavas kinnitatud eelarve ulatuses.
Maaeluvõrgustikule on vastavalt MAKile kogu programmiperioodiks ette nähtud maksimaalselt 4,48 miljonit eurot, millest perioodil 2007-2014 vastavalt tehnilise abi vahendite võimalustele on kasutatud 1,94 miljonit eurot. Aastatel 2007-2014 moodustas maaeluvõrgustiku juhtimiskulu 20% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 80% maaeluvõrgustiku kasutatud eelarvest.
Perioodil 2007-2014 oli maaeluvõrgustiku juhtimis- ja tugiteenustega seotud 5 töötajat (osalise tööajaga - Rutt Tõnurist, Krista Kõiv, Urve Kaio, Ester Valdvee ja Janno Lamus) ning otseselt maaeluvõrgustiku tegevuskava elluviimisega tegelevad 5 töötajat (maaeluvõrgustiku büroo) Ave Bremse, Reve Lambur, Meeri Klooren, Erik Lööper ja Helene Kõiv. Maaeluvõrgustiku töötajate kontaktid www.maainfo.ee/index.php
v ä l j a v õ t e
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 peatükk 16.2 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 66.
Rahastamine
Maaeluvõrgustiku (edaspidi võrgustik) rahastamine toimub MAKi tehnilise abi vahendite kaudu. Võrgustiku juhtimiseks ja tegevuskava täitmiseks kavandatav eelarve ei ületa aastas 640 000 eurot. Võrgustiku juhtimiseks kavandatud eelarve programmi jooksul ei ületa 25% võrgustiku kogueelarvest, kokku 1 120 000 eurot. Ülevaade võrgustiku haldamiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta, eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel, näidatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 82 nimetatud iga-aastases seirearuandes.
Loomise ajakava
MAKi rakendamise esimesel aastal on kavas võrgustiku üksuse loomine ja tehniline ettevalmistamine (võrgustiku veebileht jne). Võrgustiku loomise esimesel aastal on kavas osalises mahus rakendada peaaegu kõiki tegevuskavas ettenähtud komponente, et saada esialgsed kogemused võrgustikutööks. Esimene ametlik tegevuskava koostatakse 2008. aasta kohta. Võrgustiku tegevused rakenduvad järk-järgult ning täies mahus hiljemalt 31. detsembriks 2008.
Eesmärgid ja ülesanded
Võrgustiku tegevuse eesmärgiks on anda lisandväärtust MAKi rakendamiseks, sh meetmetest kasusaajate ja teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte kaasamiseks programmi elluviimisel.
Võrgustiku peamiseks ülesandeks on soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust Eesti tasandil, samuti olla tugi maaelu arengu poliitika rakendamise ja hindamise koordineerimisel. LEADER tegevuste osas on võrgustiku ülesanne pakkuda koostöö alustamise tuge, korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada mentorlus kontaktide vahetamist ning (uute) tegevusgruppide koolitamise korraldamine ja tugi hindamiste läbiviimisel.
Võrgustiku tegevus aitab kaasa kindlustamaks informatsiooni vahetust nii kohalikul, Eesti, kui ka ELi tasandil.
Võrgustikku kuuluvad organisatsioonid ja asutused
Võrgustiku tegevusse kaasatakse arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide, samuti asutuste, keda MAKi eesmärgid puudutavad, esindajad:
Eelnimetatud ühenduste ja organisatsioonide nimekirja koostamise aluseks on eelkõige MAKi koostamisel aktiivselt osalenud ühenduste ja organisatsioonide loetelu (vt MAKi peatükk 14) ja see loetelu ei ole täielik. Kaasatud ühenduste ja organisatsioonide konkreetne nimekiri võib MAKi rakendamise perioodi jooksul ka muutuda, juhul kui toimuvad muutused nimetatud organites või luuakse uusi ühendusi, kuid säilib üldine telgedepõhine kaasatuse põhimõte.
Võrgustiku tegevusse on kaasatud ka piirkondlikult ja riiklikult MAKi rakendamisega seotud ja MAKist huvitatud muud organid, sh MAKi peatükis 11 nimetatud asutused.
Võrgustiku tegevuskava
Võrgustiku ülesannete täitmine korraldatakse iga–aastaste tegevuskavade alusel. Tegevuskava koostab korraldusasutus koostöös võrgustiku üksusega. Tegevuskava täimiseks saab võrgustiku üksus toetust nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel.
Tegevuskavas kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus:
Võrgustiku struktuur
Võrgustiku tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks luuakse kaheosaline struktuur: võrgustiku üksus, mis võrgustikku haldab ning võrgustiku koostöökoda (edaspidi
koostöökoda), mis koondab endas erinevaid maaelu huvipooli.
Võrgustiku üksus luuakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 41 lõikes 1 sätestatule. Võrgustiku üksus moodustatakse Põllumajaministeeriumi valitsemisalas tegutseva ministeeriumi hallatava riigiasutuse, Maamajanduse Infokeskuse struktuuriüksusena.
Koostöökoda koondab arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega tegelevate organite esindajaid. Koostöökoja ülesanneteks on tagada võrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate MAKist kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega või maaelu arendamisega seotud tegelevate organite vahel; nõustada Maamajanduse Infokeskust võrgustiku tegevuse ja iga-aastase tegevuskava osas; nõustada Maamajanduse Infokeskust valdkonna töögruppide moodustamise ja teemade valiku osas.
Koostöökoja kutsub kokku Maamajanduse Infokeskus, kes tagab ka koostöökoja nõupidamiste tehnilise teenindamise. Koostöökoja nõupidamised toimuvad vähemalt
kaks korda aastas. Täiendavalt moodustatakse erinevaid valdkonna töögruppe, kuhu koondatakse samuti arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega või maaelu arendamisega seotud organite esindajaid.
Üldjuhul määratakse valdkonna töögruppides käsitlevate teemad ja osalejad võrgustikutöö käigus, kuid need peaksid olema suunatud maaelu huvipooli otseselt huvitavate kindla valdkonna üldiste teemade käsitlemiseks. Võrgustiku loomise aastal moodustatakse valdavalt võrgustiku käivitamisele suunatud töögruppe, nt võrgustiku veebilehe koostamise töögrupp, võrgustiku tegevuskava koostamise töögrupp jne ning ka Leader-tegevuste töögrupp. Valdkonna töögruppide teemade valikul arvestatakse edaspidi ka Euroopa maaeluvõrgustiku valdkonna töögruppides käsitlevate teemadega.
Teemade ja osalejate valikul nõustab Maamajandus Infokeskust koostöökoda. Valdkonna töögrupid kutsub kokku Maamajanduse Infokeskus, kes tagab ka
töögruppide koosolekute tehnilise teenindamise.
Maamajanduse Infokeskuse ülesanded
Maamajanduse Infokeskuse peamised ülesanded on tagada võrgustiku toimimine ja tegevuskava rakendamine ning täita koostöökoja ja valdkonna töögruppide sekretariaadi rolli.
Oma ülesannete täitmiseks Maamajanduse Infokeskus:
Maamajanduse Infokeskuse ülesannete hulka kuulub ka vastava infovahetuse korraldamine ja koordineerimine EL tasandil, sh nii teiste liikmesriikide võrgustike, kui ka Euroopa maaeluvõrgustikuga. Samuti osalemine EL maaeluvõrgustiku koordinatsioonikomitee ja valdkonna töögruppide istungitel.
Võrgustiku üksuse ülesanded sätestatakse Maamajanduse Infokeskuse põhimääruses.
Viimati muudetud: 23.08.2023