KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED - LEADER 2014-2020

Töörühma ülesanne on hinnata esitatud projektitoetuse taotlusi. Juhatuse ülesanne on kinnitada või mitte kinnitada töörühma hindamise tulemused.
Oleme eeldanud, et hindamistulemused vormistatakse selliselt, et hinnatud taotlused on seatud paremusjärjestusse hindepunktide alusel ja selles nimekirjas on lisaks taotleja nimele kavandatud tegevuste ja investeeringute summale, taotletava toetuse summale ja hindepunktidele märgitud ka töörühma ettepanek kas taotlus rahuldada või mitte ning ettepanek toetuse suuruse kohta (LEADER määrus § 39 lõige 3). Töörühma hindamistulemused esitatakse juhatusele kinnitamiseks.
Töörühma hindamistulemused + juhatuse otsus kokku moodustavadki taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, mis esitatakse PRIAle.

Määrus otseselt ei sätesta nõudeid millised dokumendid tuleb esitada üldkoosolekule otsuse vastu võtmiseks. Oleme eeldanud, et tüüpilise projektitaotluse menetlemise protsess algab taotleja poolt taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide esitamisest e-PRIAs. Seejärel taotluse hindamine töörühmas, paremusjärjestuse ettepaneku koostamine ja esitamine PRIAle ning lõppotsuse tegemine PRIAs. Sellest skeemist erineb kohaliku tegevusgrupi enda esitatud taotluste menetlemine (ei hinnata töörühmas vaid võetakse vastu üldkoosolekul) ja kogukonnateenuste projektide menetlemine (hindab töörühm ja võetakse vastu üldkoosolekul).
Määruses me ei ole täpsustanud, kas kogukonnateenuse projekti tuleb hinnata enne töörühmas või peab otsuse vastu võtma üldkoosolek. Seepärast on tegevusgruppidel õigus valida endale sobivaim variant, st kas esmalt hindab töörühm ja siis otsustab üldkoosolek või vastupidi.
Kuna üldkoosolek on MTÜ kõrgeim otsustusorgan, siis loogilisem on, et enne hindab töörühm ja siis võtab otsuse vastu üldkoosolek. Kuid me ei välista ka vastupidist varianti. Lihtsalt sellisel juhul tekib olukord , kus organisatsiooni kõrgeima organi otsust hakkab üle hindama madalama astme organid - töörühm ja juhatus. Esmalt töörühmas hindamise kasuks räägib ka see, et kui projekt ei saa piisavalt hindepunkte, siis pole üldkoosolekut vaja kokku kutsuda.
Kuna kõikidele üldkoosoleku liikmetele õiguste andmine e-PRIAs taotlusega seotud info nägemiseks ei ole ilmselt põhjendatud, siis tegevusgrupp võib oma töökorras ette näha, milliste dokumentide alusel üldkoosolek projekti kinnitamise otsuse vastu võtab.
Kuna taotlus üldjuhul ei sisalda ärisaladust, siis tehniliselt saab selle alla laadida ja jagada üldkoosoleku liikmetele. Kindlasti sobib avalikustada kavandatava tegevuse kulude eelarve ja taotleja majandusaasta aruanne. Muude dokumentide – äriplaan, ehitusprojekt, rendileping juhul kui maad või hoonet renditakse jms. osas võiks hinnata kuivõrd nad sisaldavad tundlikku infot.

Taotlusvoore ei saa avada muu ajal kui rakenduskavas kirjas. Ajakava muutudes tuleb vormistada rakenduskava muudatus. LEADER määruse § 7 sätestab nõuded rakenduskava kohta.
Määruse seletuskiri ütleb: Kui ühe või kõigi meetmete raames kavandatakse jooksval aastal korraldada rohkem kui üks taotlusvoor, siis peab rakenduskavasse märkima eraldi iga taotlusvooru eelarve ja projektitoetuse taotluste vastuvõtu tähtaeg. Strateegia meetmetest eraldi peab rakenduskavas kajastama teabe kohaliku tegevusgrupi enda poolt esitatavate projektitaotluste, sh koostööprojektide eelarve ja taotluste esitamise orienteeruva aja kohta.

Ei saa, sest kohalik tegevusgrupp hindab esitatud projektitoetuse taotluse vastavust strateegiale ja rakenduskavale, see tähendab, et neis dokumentides nimetatud nõuded peavad olema täidetud, sh esitatud lisadokumendid, mida nõuab kohalik tegevusgrupp (nt tegevusgrupi oma taotlusvorm, hinnapakkumised, äriplaan jms).
Aluse lisadokumentide küsimiseks annab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 70 lõige 7, mille kohaselt võib tegevusgrupp nõuda vajalikke andmeid ja dokumente, et hinnata taotluse vastavust rakenduskavale ja strateegiale.
Määruse seletuskirjast: Rakenduskava strateegia meetme kirjelduses tuleb kohalikul tegevusgrupil selgelt välja tuua dokumendid, mida peab projektitoetuse taotleja esitama. Oluline on märkida, et kohalik tegevusgrupp võib strateegia meetmes ette näha täiendavate dokumentide esitamise, mis on talle vajalikud hindamiseks, kuid mida ei ole nimetatud LEADER määruse §-s 37. Näiteks kohaliku tegevusgrupi äriplaan, hinnapakkumus, ehitusprojekt, rendileping, koolitaja elulookirjeldus, tegevusluba, ehitusluba jne. Rakenduskava osaks oleva strateegia meetme kirjelduses loetletud dokumentide esitamine on projektitoetuse taotlejale kohustuslik.
ELÜPS https://www.riigiteataja.ee/akt/EL%C3%9CPS
LEADER määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/127102015011

Lähtuvalt LEADER määrusest ei ole kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ülesannete asendamiseks tehtavad kulutused abikõlblikud juhul, kui soovitakse toetust KOKSi § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkondade pidevaks ülalpidamiseks või antud valdkonda uuenduslikku lisaväärtust või innovaatilist elementi lisamata.
KOViga seotud küsimuste osas ei ole midagi muutunud varasema ajaga. Kui KOVile kuuluv hoone või maa on antud rendile MTÜle, siis võib tulla rendilevõtja toetust taotlema. Sel juhul vastavalt LEADER määruse nr 11 § 37 lõige 4 punktile 11 peab taotleja esitama ärakirja dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
Sellise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus sõltub ikkagi projekti sisust, st mis eesmärgil hoone renoveeritakse. Lihtsalt renoveerimiseks kindlasti toetust ei saa, juures peab olema lisandväärtus.

LEADER määruse 37 lõike 3 alusel esitab kohalik tegevusgrupp e-PRIA kaudu andmed vastavalt sellele, kas tegemist on koostööprojekti või koostööprojekti ettevalmistava projektiga.
LEADER määruse § 29 lõige 2 kohaselt peab kohalikul tegevusgrupil olema koostööprojekti ettevalmistava projekti algatamiseks sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe kavandatava koostööprojekti potentsiaalse partneriga, milles sisalduvad andmed kavandatava koostööprojekti partneri ja kavandatava koostööprojekti eesmärgi, sealhulgas kavandatava tegevuse ja koostööprojekti elluviimise ajakava kohta.
LEADER määrus § 37 lõige 3 punkt 5 ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimise kuupäevaks saab märkida ka partnerilt vastavasisulise kinnitava posti saamise aeg. LEADER määrus § 37 lõige 3 punkt 7 koostööprojekti partneri eelarve kohta, juhul kui see ei ole veel teada – saab märkida „0“.
Ettevalmistava projekti kuludeks saavad olla kõik kulud, mis on LEADER meetme raames abikõlblikud ja aitavad kaasa piiriülese koostöö ettevalmistamisele (nt ürituste korraldamisega seotud kulud, reisiteenused, tõlkekulud jms).

Kui juhatus kinnitab kõikide ühes taotlusvoorus ja/või ühes meetme raames konkureerinud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, siis seotuse korral mõne projektitoetuse taotlusega peab juhatuse liige taandama ennast kõikide omavahel konkureerinud taotluste hindamistulemuste kinnitamisest.
Seega tuleb selle üle otsustamisel kas, kes ja millal peab end paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamise otsuse tegemise protsessist taandama lähtuda asjaolust, kas otsus hõlmab ka konkureerivate projektide heakskiitmist või mitte.
Kuna kogu paremusjärjestus kinnitatakse korraga, mitte projektide kaupa, siis juba seotuse korral kasvõi ühe paremusjärjestusse kantud taotlusega, tuleb juhatuse liikmel end taandada.

Selleks, et kohalikul tegevusgrupil oleks õigus saada kohaliku tegevusgrupi toetust peab ta täitma teatavaid ülesandeid. Need on toodud EL määruses 1303/2013 artikkel 32-35, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) ja LEADER-meetme määruses nr 11.
Leader-meetme määruse § 21 lõike 4 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi ülesanded projektitoetuse taotluste hindamisel järgmised:

• punkt 4 - vaatab läbi ja hindab projektitaotlused ning teeb asjakohase ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast;
• punkt 6 - moodustab projektitaotluste hindamiseks määruse § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuete kohase töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmed;
• punkt 7 - tagab, et töörühma liige ja projektitaotluse esitanud isik ei ole haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud ning et nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühma liige end istungilt;
• punkt 12 - esitab PRIAle punktis 4 nimetatud hindamise tulemuste alusel kohaliku tegevusgrupi juhatuse otsusega vastuvõetud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta koos punktis 9 nimetatud protokolli ärakirjaga kahe nädala jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest;

LEADER-meetme määruse § 5 lõige 1 sätestab, et strateegia rakenduskava, kohaliku tegevusgrupi toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ, kui määruses ei ole sätestatud, et asjakohase otsuse võtab vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek.
Seega on paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamiseks pädeva organi kindlaksmääramiseks õigus tegevusrühmal seni kuni õigusnormid teisiti ei sätesta. Ehk siis - kohalik tegevusrühm võib oma sisemises töökorralduses (st põhikirjas või nendes töökordades, mida nad ise vastu võtavad) ette näha, et kui juhatus ei ole ühel või teisel põhjusel otsustusvõimeline, läheb otsuse tegemise pädevus üldkoosolekule.
Tavapraktika on siiski see, et paremusjärjetuse ettepaneku kinnitab juhatus. Oleme seisukohal, et juhatuse (või muu organi, kellel on õigus kinnitada paremusjärjetuse ettepanek) liikmed peavad end seotuse korral taandama paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamise otsuse tegemisest tulenevalt EL määruse 1303/2013 artikli 34 lõike 34 punkti b nõudest, mis ütleb, et KTG ülesanne on „mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning tegevuste objektiivsete valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte, tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused, ja võimaldatakse kasutada kirjalikku valikuprotseduuri;“.
Seega kohaliku tegevusgrupi otsustusorgan, kes kinnitab projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ettepaneku peab arvestama sellega, et otsuse tegemisel oleks välditud huvide konflikt ja tagatud, et avaliku sektori esindajate osakaal jääks alla 50%. Kui paremusjärjestuse ettepaneku kinnitab juhatus, kuid kelle liikmed oleksid pidanud huvide konflikti vältimiseks end otsuse tegemisest taandama, siis juhatuse otsus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Lahendusena näeme, et paremusjärjestuse ettepaneku kinnitab üldkoosolek.

EL määruse nr 1305/2013 artiklite raames on abikõlblikud keskmise suurusega ja suured ettevõtted, kui ei ole seatud piirangut, et taotlejateks võivad olla VKE–d (väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele).
See tähendab, et suurettevõtted on lubatud põllumajanduse, toidutootmise ja metsandussektori puhul ning muu maaettevõtluse puhul on piiranguks, et taotlejateks võivad olla VKEd sh teadmussiirde meetme koolitustel osalejad.
Näiteks VKE nõuet ei ole kui põllumajandustootja teeb põllumajandusliku investeeringu.

Kõikide kohaliku tegevusgrupi enda projektide (koostöö-, ühis-, teadmussiirde-, investeeringu, ettevalmistava koostööprojekt jt) kohta võtab üldkoosolek vastu otsuse e-PRIAsse sisestatud projektitaotluse alusel. Tehniliselt saab projektitaotluse alla laadida ja jagada üldkoosoleku liikmetele otsuse vastuvõtmiseks.
Kui üldkoosolekul otsustatakse projekti muuta, siis tuleb projekti muuta vastavalt otsusele – kas parandused sisse viia või projekt pooleli jätta. Kui projekt saab üldkoosoleku kinnituse, siis tuleb üldkoosoleku otsuse tegemise kuupäevast alates edastada nii projekt kui ka otsus PRIAle kahe nädala jooksul.
Üldjuhul on PRIAl aega 60 tööpäeva kohaliku tegevusgrupi algatatud projektitaotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse tegemiseks.

Karjakoerte soetamiseks saab küsida toetust kui koerte ostmine ei ole nö. koerte tootmiseks. Kui projekti eesmärk on kaitsta karja metsloomade eest, siis saab lähtuda määruse 1305/2013 artikkel 17 lõige 1 punktist d, mille kohaselt on tegemist mittetootliku investeeringuga.

Ühisprojekti eesmärk on soodustada ja tugevdada ühistegevust. Kuna tegemist on vähemalt 2-aastase projektiga, siis peaks tegevuskavas või lisadokumendil leidma kajastust kõik tegevused, mida tehakse projekti eesmärkide saavutamiseks. Kõikide tegevuste all peame silmas ka neid tegevusi, mida teeb partner kuigi tema kulud ei ole abikõlblikud määruse § 31 lg 1 p 21 kohaselt.
Tegevuskavas tuleb näidata koostööd ja ka partnerite panust, mis on arvutatud rahalisse vääringusse. Samuti võib projektis olla kulusid, mis ei ole abikõlblikud, kuid mille tegemata jätmine takistab projekti eesmärkide saavutamist. Nii taotleja kui ka partneri(te) tegevuste kirjeldamisel peab selgelt välja tulema tema roll projektis ning kui ta kannab reaalseid kulusid, siis tuleks need tegevuskavas ka ära näidata. Kuid PRIA ei kontrolli partnerite kulusid. PRIA kontrollib kas ühisprojektis ettenähtud tegevused on ellu viidud.

Eelkõige peab kohalik tegevusgrupp ise kontrollima taotluse sisulist vastavatust strateegia meetmele ning kui vaja, siis koostama ka oma meetmelehe kohta selgitava materjali. Küsimuses oleva info põhjal on alust arvata, et selline projekt on abikõlblik – kuna tegemist mitte põllumajandustoomisega seotud investeeringuga.
Põllumajandustehnika või mitte põllumajandustehnika ostmisel peab silmas pidama ka erinevat toetuse määra. Põllumajandustehnika ostmise toetamisel peame arvestama Euroopa määruse 1305/2013 lisa II nimetatud piiranguga. Juhul kui tegemist põllumajandusliku tootmise ja põllumajandussaaduste esmane töötlemise (nt kartuli pakendamise liin vms) investeeringutega, siis toetuse määr on kuni 50%. Investeeringuteks väljas poole põllumajandussektorit võib taotleda toetust kuni 60% (LEADER määrus § 34 lõige 6) ja traktori, kui mootorsõiduki ostuks kuni 30% toetust (LEADER määrus § 34 lõige 9).

NB! Täiendatud PRIA vastust: Põllumajandussaaduste töötlemise ja/või väärindamise projektideks sobivad 1305/2013 artiklid 17 ja 19.
Kui kasutada art 17 võimalusi, siis on lubatud Lisas 1 (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2012.326.01.0001.01.EST&toc=OJ:C:2012:326:TOC#C_2012326ET.01033101) hõlmatud toodete töötlemine, tingimusel, et töötlema/väärindama hakatakse Lisa 1 nimetatud toodet (juustu, piima, juurikaid). Töötlemise tulemus võib olla nii Lisas 1 nimetatud toode kui ka non-annexi toode, nt Salvesti Seljanka. Lisaga 1 on hõlmatud nö. segamata toiduained – piim, liha, juust, kala jne.
NB! Kala töötlemine/väärindamine ei ole 1305/2013 artikkel 17b kohaselt abikõlblik. Kuid kala väärindamine on abikõlblik 1305/2013 artikkel 19 tähenduses. Nt kui soovitakse osta mobiilne kalasuitsetamise ahi.
Kui soovitakse töödelda/väärindada non-annexiga hõlmatud toiduainet (nt teha mingi uus toode Salvesti Seljankast), siis tuleb lähtuda art 19 nõuetest. Ehk siis art 17 alusel tehtud põllumajandustoodete töötlemise/väärindamise projekti puhul peab sisend olema Lisaga 1 hõlmatud toode, kuid töötlemise/väärindamise tulemus võib olla nii Lisa 1 kui ka non-annex toode ning toetusemäär kuni 50 %. Art 19 alusel tehtud põllumajandustoodete töötlemise/väärindamise projekti puhul peab nii sisend kui ka väljund olema non-annexi alla kuuluv toode ning toetusemäär võib olla kuni 60 %.

LEADER määruse § 43 lõike 1 punkti 4 kohta on seletuskirjas selgitatud, et teadmussiirde projektide raames korraldatavate ürituse korral tuleb märkida osavõtjate nimekirjas lisaks osalejate kontaktandmetele ja allkirjadele juriidilise isiku registrikood ning põhitegevusala, milles ettevõte tegutseb.
Neid andmeid on vaja selleks, et kontrollida vähese tähustusega abi (VTA) piirmäära, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina ja selleks, et arvestada nõudega, mille kohaselt võivad teadmussiirde projektide kasusaajateks olla ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkonnas mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjana (VKE).
Juhul kui teadmussiirde projekti saab käsitleda VTA-na, siis peab toetuse saaja enne ürituse toimumist teavitama osalejaid, et tegemist on VTA koolitusega. Koolitusele registreerimisel peab toetuse saaja kontrollima, kas osaleja on VKE ning kas ta on varasemalt saanud VTA-d. Seda saab kontrollida Rahandusministeeriumi veebilt http://www.fin.ee/riigiabi
PRIA ei kontrolli osaleja seotust ettevõttega (vt küsimuse loetelu), kuid juhul kui tegemist on vähese tähtsusega abiga, siis arvestatakse see vastavalt registreerimislehel märgitud ettevõtjale VTA-ks. Kuna vähese tähtsusega abi alla loetakse ettevõtluse arendamisele suunatud koolitusi ja määruse § 28 lg 3 punkti 3 kohaselt käsitletaksegi teadmussiirde projektina tegevuspiirkonna ettevõtluse arendamiseks mõeldud koolitus- ja teavitustegevusi, siis tuleb arvestada sellega, et koolitustel osalejad saavad vähese tähtsusega abi. Näiteks punktis 10 toodud koolituse näide, milles ettevõtja soovib saata oma töötaja õppima välismaale.

Jah, kui need on kavandatud mitme-aastase ühisprojekti raames.
Teadmussiirde projektina saab neid teha juhul kui koolitus on avatud ainult abikõlblikele osalejatele ehk siis Euroopa määruse 1305/2013 artikkel 14 lõige 2 kohaselt on „Käesoleva meetme kohase toetuse kasusaajateks on põllumajandus-, toiduainetööstus- ja metsandussektoris hõivatud isikud, maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades VKEdena."

Kuna teadmussiirde projektide aluseks Euroopa määruse 1305/2013 artikkel 14 nõuded, siis see küsimus "Kes võivad olla koolitustel osalejad" on Euroopa Komisjonist üle küsitud.
Euroopa Komisjoni vastuse kohaselt ei ole füüsilised isikud, kes ei ole hõivatud põllumajandus-, toiduainetööstus- või metsandussektoris, abikõlblikud.
Kuid muude maapiirkonna mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) töötajad on abikõlblikud.
Seega ei ole võimalik teha teadmussiirde projekti neile alustavatele ettevõtjatele, kes ei ole end veel vormistanud ettevõtjaks, ega ka ka koolinoortele.

Üldjuhul on detailplaneeringu koostamine KOVi põhiülesanne ja ei peaks saama toetatud LEADER meetme raames. Kuid alati on olemas erandid ehk siis kui detailplaneeringust huvitatud isik suudab tõendada, et kõnealune detailplaneering koostatakse väiksele alale ja seal puudub otseselt avalik huvi, siis võib kõnealune tegevus olla abikõlblik.
Siseministeerium on märkinud oma kirjas: "Kohalik omavalitsus võib teatud juhtudel sõlmida huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta, näiteks juhul kui omavalitsusel puudub detailplaneeringu koostamiseks vastav ressurss, detailplaneering koostatakse väiksele alale ja seal puudub otseselt avalik huvi jne – see on omavalitsuse igakordne otsustusküsimus."
Detailplaneeringu algatajal peaks olema kaugem eesmärk selle põhjal arendada ettevõtlust, põhiteenuseid maapiirkonnas vms.
Kuigi detailplaneeringu koostamine on abikõlblik, tuleb siiski arvestada sellega, et detailplaneeringule peavad järgnema ka reaalsed tegevused selle elluviimiseks, vaata LEADER määrus § 42 lõige 7 punkt 1.

Kogu paremusjärjestus kinnitatakse korraga, mitte projektide kaupa.
Seotuse ilmnemisel tuleb igat juhtumit eraldi vaadata, et selgitada välja, kas on alust taandada või mitte. Juhul kui kohalik omavalitsus (KOV) esitab projektitaotluse (või esitab taotluse selle KOVi allasutus) ja selle KOVi esindaja kuulub tegevusgrupi juhatusse, siis peab kindlasti taandama. LEADER määruse seletuskirja § 21 lõige 4 punkti 4 kohaselt peab juhatus järgima taandamise nõuet.
Kui aga paremusjärjestuses on näiteks antud valla piirkonna taotlejate taotlused, siis vallavanem ei peaks ennast sellise paremusjärjestuse kinnitamiselt taandama. See ei saa olla reegel, sest igal juhul tuleb välja selgitada, kas on alust taandamiseks või mitte ja käituma vastavalt.
NB! Samas kui peaks tekkima olukord, kus juhatuse liikmetest taandavad end muude sektorite esindajad ja otsustamisel tuleb enamus hääli avaliku sektori esindajatelt, siis ei ole juhatus täitnud Euroopa määruse 1305/2013 artikkel 34 lõige 3b nõuet, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused ja ei ole juhatus pädev paremusjärjestust kinnitama.
Sama kehtib ka olukorras kui peaaegu kõik juhatuse liikmed taandavad end otsuse tegemisel seetõttu, et nad on seotud paremusjärjestusse kantud projektidega.
Kui juhatus paremusjärjestuse kinnitamisel ei vasta määruse nõuetele, siis tuleb paremusjärjestus kinnitada üldkoosoleku poolt.

 Kui loeng peetakse oma ruumides, siis see on säästlik toetusraha kasutamine, kuna oma ruumide kasutamise eest iseendale arvet teha ei ole võimalik. Sama esitlustehnika puhul.

Toetust saavad taotleda kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, kohalik omavalitsusüksus (KOV), sihtasutus (SA), seltsing, mittetulundusühing (MTÜ) ning põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum.
Seega kui ametikool tegutseb sellises juriidilises vormis nagu eelpool loetletud, siis saab ka ametikool LEADER projektitoetust taotleda.

Kui kohalik omavalitsus on vahetanud tegevusgruppi, siis tema piirkonnast pärit projekti maksetaotlus esitatakse ikka selle tegevusgrupi kaudu, kes hindas projekti enne kui see PRIA poolt heaks kiideti.
Ka selle projektiga seotud seireandmed jäävad seotuks selle strateegia ja kohaliku tegevusgrupiga, milles projekt algatati ja ellu viidi.

Eeldame, et küsimuse mõte on selles kas projektide odavnemise arvelt ülejääv raha jääb kohaliku tegevusgrupi eelarvesse?
Hetkel on küll niimoodi, et kui koostööprojekt viiakse ellu odavamalt kui algselt toetust taotleti, siis jääb see raha endiselt kohaliku tegevusgrupi projektitoetuste eelarvesse.

Kohalike tegevusgruppide omavahelise koostööprojekti toetusmäär on üldjuhul 90%, sest vastavalt KTGde põhikirjalisele tegevusele eeldatakse, et tegemist on piirkonna arengule suunatud tegevustega.
Koostööprojekt saab olla suunatud ka ettevõtlusele arengule piirkonnas.
Aga juhul, kui koostööprojekti raames tehakse mõni investeering või tegevus, mis annab selge eelise konkreetsele ettevõtjale, siis tuleb kaaluda madalamat toetusmäära. Näiteks ühe ettevõtja müügipunkt, kus on müügil ainult selle ettevõtja toodang või ühe konkreetse ettevõtja reklaamtrükised.

Projektitoetuse puhul tuleb eelarve kululiikide kohta kajastada nii taotlusvormis (LEADER määrus § 37 lõige 2 punkt 5) kui ka teha vastavasisuline lisa taotlusele (§ 37 lõige 4 punkt 1).
Kavandatav eelarve on indikatiivne ning kui projekt edeneb, siis vastavalt hinnapakkumustele või hangetele tekib juba tegelik kulu. Selles osas muudatusi ei ole vaja teha.
Oluline on tegelik kogukulu, mille põhjal arvutatakse toetus, mis siiski ei saa ületada määratud toetust. Muudatused eelarve piires on lubatud.
Kas ja kui suures ulatuses tuleb selliseid muudatusi kooskõlastada PRIAga täpsustub pärast ELÜPSi muudatuse jõustumist. Nimelt täpsustatakse ELÜPSis tingimusi selles osas kui palju võib PRIA aktsepteerida muudatusi projektides.

Arveldamine saab toimuda analoogselt eelmisele perioodile, st et iga ühiselt korraldatud õppereisil osalev tegevusgrupp tasub oma kulud ise.
Kui abikõlblike kulude eest tasub üks tegevusgrupp ja ainult tema taotleb toetust kõikide kulude katmiseks, siis makstakse talle ka kogu toetusesumma välja kõikide kulutuste eest.. Ta ei saa juba toetuse saanud tegevuste osas teistele tegevusgruppidele arveid esitada, sest need on juba PRIA poolt toetatud.
Kui toetuse saanud tegevusgrupp esitab seejärel teistele tegevusgruppidele arved sama reisi kulude katmise eest, siis ei saa neile enam toetust maksta, sest toetus abikõlblike kulude eest on juba üks kord välja makstud.
Seega, et kõik saaksid toetust abikõlblike kulude hüvitamiseks tuleb igal ühel siiski ise maksta oma kulude eest nii reisikorraldajale kui ka teistele pakkujatele.
Juhul kui üks tegevusgrupp võtab pakkumused, siis võiks juba pakkumuse küsimisel seada tingimuseks, et kulude kohta tuleb esitada arved eraldi (näiteks neljale tegevusgrupile).
Maksetaotluses tuleb ära märkida, et pakkumine on võetud ühishanke raames.

LEADER määruse § 27 lõige 4 määrab, et koostööprojekti tegevuste elluviimist ei või alustada ja nende tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle esitamise päevale järgneval päeval (ehk määrab projekti alguse aja).
§ 29 lõige 7 annab aluse koostööprojekti maksimaalsele kestvusajale, mis ei saa olla pikem kui 3 aastat alates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist PRIA poolt (ehk määrab projekti lõpetamise aja).

Seega koostööprojektis kavandatud tegevuste elluviimist või investeeringu tegemist võib alustada pärast seda kui kohalik tegevusgrupp on projekti vastu võtnud üldkoosoleku otsusega ja PRIAle edastanud nii üldkoosoleku otsuse kui ka projektitaotluse. Alates järgmisest PRIAle projektitaotluste edastamise päevast võib alustada projekti elluviimist.
Teavituse selle kohta, et projektitaotlus on jõudnud PRIAsse saab projektitoetuse taotleja elektrooniliselt oma e-posti aadressile, kui ta on PRIA e-teenuse keskkonna (e-PRIA) seadetes märkinud, et ta soovib saada teavitusi oma e-posti aadressile. Kui vastav märge on tehtud, siis projektitoetuse taotleja saab oma e-posti aadressile teated selle kohta kui taotlus on kohalikule tegevusgrupile esitatud, kui kohalik tegevusgrupp on selle tagasi lükanud muutmiseks ning kui kohalik tegevusgrupp on projektitaotluse esitanud PRIAle. Kui projektitoetuse taotleja ei ole teinud vastavat märget seadistuses, siis saab teavitust lugeda e-PRIAs teavituste plokis, et projektitaotlus on esitatud kohalikule tegevusgrupile ja teine teade selle kohta, et kohalik tegevusgrupp on esitanud projektitaotluse PRIAle. Nende teadete saamiseks tuleb jälgida e-PRIA teavitusi.

Vastavalt Euroopa Komisjoni LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teavitamise vormile ja selle täitmise juhendile tuleb iga projektipartneri kohta esitada alljärgnevaid andmeid. Seetõttu palume koostöölepinguid sõlmides juba varakult arvestada sellega, et partnerite kohta oleks olemas eelpool toodud andmed.

• Partneri ametlik nimi*
• Partneri tüüp* [KTG / muu partnerlus]
• Partneri identifitseerimise number KTGde andmebaasis (* kui tegemist KTGga)
• Koordineeriv funktsioon*: [jah/ei]
• Partneri kontaktisiku kohta: nimi, aadress, telefon, e-posti aadress, võõrkeele oskus (räägib/saab aru)
• Projekti heakskiitmise kuupäev
• Kas koostööprojekti ettevalmistamiseks kasutati koostööprojekti ettevalmistavat toetust [jah/ei]
• Iga partneri kulude kohta:
  • Partneri ametlik nimi
  • Koostööprojekti kogukulud, sh
    • EAFRD
    • Muud avaliku sektori kulud
    • Era sektori kulud
    • Kui koostööprojekti elluviimiseks on kaasatud teisi fonde, siis märkida fondi nimi ja sellest fondi rahalise panuse suurus

Dokumentide säilitamisel kehtib üldine põhimõte, et toetusega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt 5 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
LEADER määruse § 21 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb kohaliku tegevusgrupi toetuse saajal (ehk siis tegevusgrupil) säilitada toetusega seotud dokumente 5 aastat pärast PRIA poolt toetuse väljamaksmist. Küsimuses välja toodud hindamiskomisjoni koosoleku protokoll ei ole küll otseselt kuludokument, kuid hindamine on just üks nendest tegevustest (§ 21 lõige 4), mille eest kohaliku tegevusgrupi toetust antakse.
Raamatupidamisseaduse §12 kohaselt peab raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Töölepingu kirjalikku dokumenti säilitatakse töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates (töölepingu seadus § 5 lõige 5).

Vastavalt LEADER määruse § 29 lõikele 1 peab koostööprojektis osalema alati vähemalt kaks kohalikku tegevusgruppi, kes rakendavad määruse 1303/2013 artikli 33 nõuetele vastavat strateegiat. Seega kohaliku tegevusgrupi partneriks peab olema alati vähemalt üks ELis tegutsevad LEADER/CLLD tegevusgrupp.
Juhul kui kaasatud on lepingujärgne koostööpartner kolmandatest riikidest, siis ka tema peab olema avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle tegevuse eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud välja nimetatud nõuetele vastava strateegia ning mida ta peab olema ka suuteline rakendama.
Juhul kui kolmandas riigis puudub eelnimetatud nõuetele vastav ühendus, kuid maaelu arendamisele suunatud algatus (konkreetne organisatsioon) on olemas, siis saab KTG sellega koostööd teha koos teise KTGga. Sellisel juhul ei ole kolmanda riigi organisatsioon koostöölepingu järgi partner, vaid koostöö temaga kirjeldatakse projekti eesmärkide ja tegevuste osas.
Vaata ka vastust 023 – juhul kui kolmandatest riikidest partner ei vasta LEADER määruse § 21 lõige üks tingimustele, siis teda ei kirjeldata ka lepingulise koostööpartnerina. Kuid kahe tegevusgrupi vahel võib lähtudes koostööprojekti eesmärkidest toimuda koostöö kolmanda riigi territooriumil.

PRIAl on õigus küsida andmeid koostööprojekti partneri ja tema strateegia kohta. Kuna koostöökokkuleppes peavad olema toodud partneri kontaktandmed ja kodulehe aadress, siis peaks olema sealt võimalik kontrollida tema tausta kui tekib kahtlusi.

LEADER määruse § 29 lõige 3 punkti 10 kohaselt tuleb esitada iga koostööprojekti partneri eeldatava tegevuse kirjeldus ja kavandatud eelarve.

Määruse § 29 lõige 3 punkti 10 kohaselt tuleb esitada iga koostööprojekti partneri eeldatava tegevuse kirjeldus ja kavandatud eelarve.
Partner võib panustada ka vabatahtliku tasustamata tööga lisaks rahalisele panusele, aga see peab olema eelarves arvutatud rahalisse vääringusse. Kuid kuna iga LEADER koostööprojekti partneri eelarve peab olema aktsepteeritud liikmesriigi vastava ametiasutuse poolt, siis eeldame, et partneri kogupanus projekti ei saa olla ainult vabatahtlik tasustamata töö.

Jah. Üldpõhimõte on see, et toetuse saaja ehk tegevusgrupp saab toetust küsida enda kulude hüvitamiseks, mh koostööprojekti partneri vastuvõtmise kuludele.

LEADER määruse § 29 lõige 7 järgi tuleb koostööprojekt ellu viia kolme aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Juhul, kui toetuse saajast olenematutel põhjustel tuleb projekti tähtaega pikendada, siis ELÜPS § 80 järgi võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust muuta kuid üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et tegevus on olulises osas ellu viidud ja saavutatakse tegevuse eesmärgid.
Pikendamiseks tuleb PRIAle esitada avaldus projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks ja PRIA otsustab, kas tähtaja pikendamine on piisavalt põhjendatud.
Samas tuleb tähelepanu pöörata ka ELÜPSi § 80 lõige 2 punkile 2, mille kohaselt tunnistatakse toetuse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud.

Antud probleem kaob kui PRIA on teinud kohaliku tegevusgrupi toetuse määramise otsuse aprillis.
Alates 1. märtsist on e-PRIA jooksvalt avatud ja seega tegevusgrupp saab igal ajal oma projektitaotluse ja üldkoosoleku otsuse esitada. Probleem oli veebruaris või märtsis esitatud üldkoosoleku otsus ja projektitaotluse rahuldamise/mitterahuldamise otsuse tähtaeg jõuab kätte umbes samaks ajaks kui PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse määramise otsuse (määruse § 20 lg 3) ja rakenduskavade heakskiitmise otsuseid.
Kui PRIA on teinud kohaliku tegevusgrupi toetuse määramise ja rakenduskavade heakskiitmise otsused, peaks koostööprojekti PRIA-le esitamine välja nägema selliselt, et üldkoosolekule esitatakse taotlus, mis on sisuliselt valmis PRIA-le esitamiseks. Kui üldkoosolek on taotluse heaks kiitnud, esitatakse taotlus koos üldkoosoleku otsusega 2 nädala jooksul PRIA-le.

Eeldame, et üldjuhul lepingud ja muud kokkulepped allkirjastatakse partnerite poolt. Kuna digiallkirjastamine ei tarvitse olla kõikides riikides levinud praktika, siis sobib ka e-kirja teel saadud nõusolek, milles peaks olema partneri kinnitus, et ta on koostööst huvitatud ja teadlik kavandatavast projektist. Seega võib aktsepteerida ka partneri poolt saadetud e-posti alusel saadud nõusolekut. E-posti väljatrükk tuleks sel juhul lisada projekti juurde.
Ühiste kavatsuste kokkuleppe mõte on näidata piisava selgusega, et kumbki partner on koostööst huvitatud. Euroopa määruse 1305/2013 art 44 lõike 1 punkti b kohaselt peavad kohalikud tegevusgrupid olema võimelised tõendama, et nad kavandavad konkreetse projekti rakendamist kui taotlevad toetust territooriumidevaheliste ja riikidevaheliste koostööprojektide ettevalmistamiseks.

Ei pea, juhul kui üldkoosolek on koostööprojekti algatamise otsuse juba vastu võtnud strateegia ettevalmistamise faasis. Kuid igal konkreetsel juhul tuleb selline varasem üldkoosoleku otsus PRIAga kooskõlastada.
Kui PRIA ei näe võimalust aktsepteerida varasemalt vastu võetud üldkoosoleku otsust, siis tuleb üldkoosoleku otsus uuesti vastu võtta. Vaata ka küsimus 015 vastust.

Üldkoosoleku otsuse kohta oleme seletuskirjas kirjutanud, et otsusest peab nähtuma, et kohaliku tegevusgrupi projektitoetuse taotlus vastab strateegiale ja rakenduskavale. Ning § 21 lg 4 p. 10 juurde on märgitud ka, et üldkoosoleku otsuses peab olema toodud ka projektitaotluse rahastamise suurus.
Kogu protokolli esitamine ei ole tingimata vajalik, sest üldkoosolek võis käsitleda ka teemasid/küsimusi, millel pole KTG projekti või kogukonnateenuse arendamise projekti heakskiitmisega mingit pistmist. Kuid see osa protokollist, mis puudutab konkreetse projekti vastu võtmist tuleb esitada.
Oluline on esitada ka üldkoosolekul osalejate nimekiri (koos EMTAKitega), sest otsuse vastuvõtmisel tuleb jälgida 50% ja 49% nõuet.
Üldkoosoleku ärakiri tuleb kinnitada selle tegija poolt (digiallkirjaga).
Jagatud kogemus: http://www.voru.ee/files/Maj_aasta%20aruande%20protokolliline%20otsus.PDF

VÄLJAVÕTE LEADER-määrusest: § 21 (4) 10) esitab PRIAle ärakirja kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest, millega on vastu võetud kohaliku tegevusgrupi esitatud projektitaotlus või kogukonnateenuse arendamiseks esitatud projektitaotlus ja selle rahastamise suurus, kahe nädala jooksul arvates nimetatu dotsuse vastuvõtmisest.

Kohalik tegevusgrupp võib tehnilise kontrolli käigus lasta projektitoetuse taotlejal muuta kõike, mida vajalikuks peab.
Taotlust tohib muuta ja parandada kuni hindamiskomisjonile esitamiseni. Peale hindamiskomisjonile esitamist enam midagi muuta ei tohi.
Kui hindamiskomisjoni ettepanekul on vajalik osaline rahastamine või mõne tegevuse välja võtmine, siis seda tehakse taotleja kirjaliku nõusoleku esitamisega ja vajalikud parandused teeb nõusoleku alusel PRIA.
Muudatus peab kajastuma ka määruse § 21 lõige 4 punktis 12 nimetatud ettepanekus projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta.

Jah, ettevõtja võib olla toetuse saaja kui täidab kohaliku tegevusgrupi seatud nõuded koolitajale.
Teine ettevõte või organisatsioon (koolitaja), kus soovitakse oma spetsialisti koolitada peab vastama kohaliku tegevusgrupi tingimustele.
LEADER määruse § 28 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab teadmussiirde ja teavituse osutaja (ehk koolitaja) omama asjakohast suutlikkust. LEADER-lähenemise kontekstis tähendab see seda, et kohalikul tegevusgrupil tuleb rakenduskavas määratleda nõuded sisulisele koolitajale ja/või koolituse organiseerijale.
Vastavalt määruse § 37 lõige 2 punktile 11 peab taotlemisel lisama andmed lähtudes toetatavas tegevusest, seega koolitaja pädevust kinnitava kirjaliku tõendi.

PRIA poolt makstakse toetus välja ja projekt suunatakse kontrolli. Projekti eesmärkide saavutamist kontrollitakse ühisprojekti elluviimise viimasel aastal.

Paat ei ole mootorsõiduk ehk rahastada võib kõrgema protsendimääraga kui 30.

Raamatupidamise seadus reguleerib raamatupidamise reegleid ja sellest lähtuvalt tuleb korraldada ettevõtjal oma raamatupidamine, ta ei reguleeri toetuste andmist.
Toetuste andmisel lähtume siiski EL regulatsioonidest, ELÜPSist ja teistest LEADER toetuse andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kuna kaks ettevõtjale olulist regulatsiooni võivad tõepoolest tekitada segadust, siis arvame et on arukas lisada strateegia meetmelehes viited mikroettevõtte suurusele komisjoni määruse tähenduses. Kas seda teha läbi viite regulatsioonile või kirjutada numbrid välja on pigem maitse küsimus.

Kui taotleja taotleb toetust kogukonnateenuse arendamiseks kuni 90%, siis peab üldkoosolek selle projekti heaks kiitma. Projekti sisuks võib olla ka mootorsõiduki ost (k.a. ATV), kui üldkoosolek leiab nimetatud mootorsõidukit kasutatakse vastavalt strateegias defineeritud kogukonnateenuse mõistele. Esitatavas taotluses peaks olema sellisel juhul kindlasti kirjeldatud, milline kogukond on teenuse tarbija, kas teenus on suunatud kogukonna liikmetele, kas teenus on kogukonna algatuslik ja kättesaadav piirkonnas, kas piirkond, kus teenust pakutakse, on mõistliku suurusega jne, et enamusele määruse seletuskirjas toodud küsimustele saaks vastuse.
Tegevusgrupi strateegiast võiks selgelt välja tulla, et suusaradade ajamine oleks kogukonna vajadus. Ilmselt pole potentsiaalne taotleja mõelnud ka suusaradade ajamist kogu tegevuspiirkonnas. Seega suusaradade ajamiseks ATV ostu toetamine 90%ga peab olema põhjalikult põhjendatud nii üldkoosolekule kui ka vajadusel hiljem PRIAle.

Ettevõtjate võrgustike loomine ja arendamine annab piirkonna arengule väga palju juurde ning seda ei saa võtta ühe ettevõtte arendamisena.
Kuna võrgustikud toimivad üldiselt MTÜdena ja nad keskenduvad ühe valdkonna või piirkonna arendamisele terviklikult, siis on selliste MTÜde ja SAte toetusmäär kuni 90%.
Kui ettevõtja on teinud koos teise ettevõtjaga MTÜ, et taotleda toetust tegevusele, mille otsesed kasusaajad on ainult nemad, siis toetusmääraks oleks sellise projekti puhul 60%.
Kui need ettevõtjad teevad MTÜ ja taotlevad toetust tegevustele, mille otsesteks kasusaajateks on juba suurem hulk ettevõtjaid ja/või teisi kogukonna liikmeid, siis on võimalik sellisele projektile määrata toetusmääraks kuni 90%.
Saame aru, et National Geographicu´ga seotud projektide puhul on kavas algatada teadmussiirde-, koostöö- või ühisprojekt, mille raames võetakse tööle projektijuht, sest muude projekti liikide raames ei ole palgakulud jt projektijuhtimisega seotud kulud abikõlblikud. Kuna küsimuses pole kavandatavad tegevused täpsemalt väljatoodud (va. palgakulude maksmine), mida kavatsetakse teha, siis arvame, et toetusmäär võiks olla 90%.

Otseselt ei ole me nende muudatustega arvestanud. Taotluste menetlemisel tuleb sellega arvestada, et kõiki andmeid, mis varasemalt saadi aastaaruannetest ei tarvitse enam leida.
Kui selliseid andmeid on ja neid on hindamiseks vaja, siis saab need ette näha kohaliku tegevusgrupi taotlusvormil kui selline asi on olemas või küsida taotlejalt juurde.

Jah.
Komisjoni määruse 651/2014 Lisa I art 2 kohaselt: 1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Päevaraha saab maksta ainult kohaliku tegevusgrupiga töölepingu seaduse või juhatuse liikme lepingu alusel lepingulistes töösuhetes olevatele isikutele.
See tähendab, kui tegemist on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmega või töötajaga, kellega on sõlmitud tööleping, siis on talle võimalik maksta ka päevaraha. Nii projektijuhi kui kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikme lähetuskulud, sh päevaraha on abikõlblik muu otsese kuluna, mida hüvitatakse kuludokumendi alusel, kuid millelt ei arvutata kaudseid kulusid.
Lähetuse korral on kuludokumendi alusel hüvitatavad ka sõidukulud nt Tartu-Tallinn bussipilet või kütusearve selles ulatuses, mis kulus sõiduks, parkimise pilet. Isikliku sõiduauto kompensatsioon ei ole abikõlblik.

Jah!
Perioodil 2014-2020 on maaelu määruse 1305/2013 artiklis 61 nimetatud jooksvate kulude tüüpi kululiigid nagu tegevus-, personali-, koolitus- ja finantskulud ning võrgustikutööga ja suhtekorraldusega seotud kulud abikõlblikud kui selliste kulude toetamine on ette nähtud maaelu määruse artiklites 14 - 44.
Seega on "pehmed tegevused" abikõlblikud maaeluministri 23. oktoobri 2015 määruse nr 11 "Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus" (LEADER määrus) § 28 punktis 3 toodud kohaliku tegevusgrupi koostööprojekti, ühisprojekti või teadmussiirde projekti raames.