AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.
AKIS’ means the combined organisation and knowledge flows between persons, organisations and institutions who use and produce knowledge for agriculture and interrelated fields (Agricultural Knowledge and Innovation System).
Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse kogu teadmistevahetussüsteemi kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Euroopa Komisjoni juhendmaterjal soovitab liikmesriikide AKIS strateegiates pöörata olulist tähelepanu innovatsiooni edendamisele. From Inge Van Oost - EC - DG AGRI: in AKIS it is all about the "large" agriculture, so automatically also focus on rural areas, supply chain actors, environment, climate etc etc. We all have some sort of AKIS in each of our Member State, the objective is to improve all of them and using the good elements while deleting the bad ones. |
Edukad AKIS strateegiad sisaldavad nelja tegevussuunda:
Mitmed põllumajanduspoliitika tuleviku dokumendid kinnitavad, et teadus, teadmiste omandamine, innovatsioon, nõustamine on võtmeküsimused.
Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030 (PÕKA) sõnastati kavatsus, et arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad.
ÜPP strateegiakavas on mitmeid (eri)eesmärke. Neile lisandub horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu.
Vaata: kolm sekkumist otseselt AKIS komponentide jaoks: 01 Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus; 02 Nõuande toetus; 03 Innovatsioonikoostöö projektid.
Strateegiakava väljatöötamine Eestis toimub Maaeluminiseeriumi juhtimisel.
Loe edasi:
Vaata veel Eesti maaeluvõrgustiku/innovatsioonivõrgustiku artikleid AKIS kohta
Vaata materjale AKIS ja selle osade kohta
Ehitame tugeva teabesüsteemi |
Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemid |
Preparing for future AKIS in Europe |
Boosting innovation and knowledge flows across Europe |
Põllumajanduse ja sellega lähedalt seonduvate valdkondade alast teavet võib leida aina enam elektroonilisena internetis. Veebikasutajal on teabe leidmiseks rohkesti võimalusi, nii otsingumootorid kui teadmine usaldusväärsete veebilehtede kohta. Aga veebiallikaid on palju.
Üheks võimaluseks on Eesti oma üldise teabesalve arendamine. Väljavõte PÕKAst: "Eestis riiklikult kogutavad valdkonna andmed muudetakse võimalusel kättesaadavaks ja praktiliselt kasutatavaks nii tootmises, nõustamises, järelevalves kui ka teaduslike analüüside tegemiseks, samuti teiste osapoolte pakutavate erateenuste väljaarendamises. Olemasolevale teabele, sh uuringute tulemustele tuleb luua lihtne ligipääs hästi struktureeritud ja mugava keskkonna kaudu."
Veebilehele www.pikk.ee on koondatud palju teoreetilist materjali ning rakendusuuringute kokkuvõtteid, peamiselt tuntakse seda siiski MAKi vahenditest toetatud sündmuste kalendri kaudu. EL liikmesriikidel tuleb oma ÜPP strateegiakavas näidata, kuidas nad kavatsevad soodustada digitehnoloogiat põllumajanduses ja maapiirkondades.
Loe edasi: projekti EURAKNOS visioon teabesalve arendamisel
Loe edasi: projekti EUREKA kava teabesalve arendamisel
AKIS |
H2020 projekti i2connect üheks ülesandeks on AKISe riigiraportite koostamine. |
|
OSKA |
2017. aasta jooksul teostatud põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos ehk OSKA uuringu üks tähelepanekuid oli, et valdkonnas suureneb suurandmete ja andmeanalüüsi olulisus. Pakutakse, et otsuste tegemiseks andmete analüüsimine integreeritult muutub põllumajandusega tegelevale ettevõttele keeruliseks ja areneb väja põllumajandusandmete analüüsimise nõustamisteenus. |
|
Nõustamine |
2018. aasta kevadel avaldatud Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud nõustamisteenuste ja konsulentide uuring tuletas meelde nii varasemate uuringute tulemusi kui arutles praeguse nõustamissüsteemi korralduse üle. |
|
Innovatsioon |
2017. aastal korraldati uuring OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi metoodika alusel pealkirjaga „Põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioon Eestis". Uuringu ühe järeldusena hinnati, et lisaks majandusliku suutlikkuse piiratusele on Eesti põllumajandusliku innovatsioonisüsteemi peamine probleem eraettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö puudumine. Kõige levinum koostöövorm on esindajate osalemine juhtkomiteedes ja võrgustikes. |
|
Teadmussiire |
Põllumajandsutootjatmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtjate teadmussiirde uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. |
|
Veel |
Veel temaatilisi uuringuid leiad Maaeluministeeriumi veebist Innovatsioonivõrgustiku trükised SIIN |
Viimati muudetud: 12.06.2022