21.detsember

Ka Kuusalust ja Loksalt käidi Soomes õppimas euroraha jagamist-küsimist

---

Allikas: Sõnumitooja, Üle Tamm

Link originaalloole http://www.sonumitooja.ee/

12. detsember 2007

,,Soomes külavanemaid pole. Parem, kui külades ei kerki esile üksikut liidrit, pikas perspektiivis pole see jätkusuutlik," kinnitas Soome LEADER-programmi piirkondliku grupi juht.

,,Kui välismaal on midagi teisiti, ei maksa alati arvata, et meil on valesti. Palju sõltub ajast ja kultuurist," lohutas Tapa abivallavanem Teet Koitjärv õppereisil käinuid, kui tagasiteel arutati, mis sõidust enim meelde jäi ning imestati, et sealtkuuldu järgi külavanemaid polekski vaja.

,,Soome riigi külaelu on sarnasem meie sõjaeelse olukorraga - neil on praegugi palju mängu-, maanaiste-, põllumeeste- ning muid seltse, nagu oli meil," selgitas Teet Koitjärv, keda Lahemaa-rahvas teab rahvuspargi endise teadusdirektorina.

Hoolimata seltsielu mõnedest erinevustest on Euroopa Liidu nõuded toetusrahade jagamisel ühesugused. Kuna Soome on euroliidu liige olnud 1995. aastast, Eestist 9 aastat kauem, on selles valdkonnas kogemusi rohkem.

Kuut omavalitsust, ka Kuusalu valdaja Loksa linna ühendav MTÜ Arenduskoda viis LEADER-programmi raames 22 inimest novembri lõpus Soome Pirkanmaale kahepäevasele õppereisile.

Kuusalu, Tapa, Kadrina, Ambla ja Vihula vald ning Loksa linn liitusid mullu kevadel MTÜga Arenduskoda Euroopa Liidust LEADER-programmi kaudu piirkondliku- ja külaelu arendamiseks suunatava raha taotlemiseks ning jagamiseks.

Praegu on õppimis- ehk ettevalmistav periood. Toetusrahade küsimine ja jaotamine algab eeldatavasti 2009. aastal - siis fondid avanevad ning esialgu on kuni 2015. aastani lootus piirkonna projektidele saada 6 - 10 miljonit krooni aastas.

Toetusi hakatakse jagama PRIA kaudu, kuid otsustamisel jääb suur roll piirkondlike gruppide juhtorganitele, seega ka Arenduskoja juhatusele, kelle ülesanne on hinnata, kas külade-seltside esitatavad projektid on toetuskõlblikud. Selline süsteem toimib Soomes ning tõenäoliselt rakendub ka Eestis.

Kuusalu vallast käisid Soomes abivallavanem Miili Kikkas, Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse ning Leesi küla seltsielu eestvedajad Lea Ruus ja Tiina Viirna. Loksalt oli abilinnapea Õnnela Tedrekin ning, kuna abilinnapea Andres Kaskla loobus, pakkus Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus tema kohta Sõnumitooja ajakirjanikule.

Silla remont, lumelao ehitamine ja palju muud

Tapa valla Soome sõprusvald Akaa kuulub koos Urjala, Kylmäkoski ja Valkeakoski vallaga ühte LEADER-gruppi, mille nimi on Pirkan Helmi RY ning asutatud 1999. aastal. Nelja valla moodustatud piikonnas on kokku 41 000 elanikku.

Pirkan Helmi kaudu on ra­hastatud kümneid projekte, aastas kokku 400 000-500 000 euro (6,26-7,82 miljonit krooni) ulatuses. Umbes 45 protsenti rahadest on antud elukeskkonna- ja ettevõtlusalastele projektidele, 25 % võrdselt külaliikumise ja kultuurielu edendamiseks ning 5 protsenti rahvusvähemustele. Suurimad toetussummad ulatuvad üle 80 000 euro (1,25 miljoni krooni).

Aruanderaamatus avaldatud nimekiri koos projektisummade ja -kirjeldustega on pikk. Näiteks toetati Kelhi maameesteseltsi maja remonti 2002. aastal 48 824 euroga (763 900 krooniga). Seltsimajja tehti uus köök ja WC.

Halkosuoni jahimeeste selts ehitas koos nelja küla erinevate ühendustega tules hävinud seltsimaja asemel uue. Selle toetuseks eraldati 82 370 eurot (1,29 miljonit krooni).

Taastati Hakkila vana sild, mis oli lagunenud 20 aastat tagasi. Toetussumma 9200 eurot (143 943 krooni).

2006. aasta veebruaris valmis Valkeakoskis esimese lume ladu, et kohalik MTÜ saaks suusarajad lumega katta juba oktoobris - novembris. Toetussumma 48 099 eurot (752 556 krooni).

Toijala sadamasse rajati paadipesukoht, et vältida järve saastamist. Toetust anti 16 482 eurot (257 877 krooni).

10 000 euroga (156 460 krooniga) toetati Aleksis Kivi ,,Seitsme venna" vabaõhuetendust - esinemiskoht, koolitus ja proovid.

Võimalikult laiale kasusaajate hulgale

,,Alati püütakse taotlusi läbi vaadates jälgida, kui suurele kasusaajate hulgale raha läheb," toonitas Pirkanmaa Tööjõu- ja Ettevõtluskeskuse peajärelevaataja Heli Hantula. Temagi märkis, et ligi pool toetusrahadest läheb ettevõtluse edendamiseks.

,,Tihti on häid ideid väikeste ettevõtete alustamiseks, oleme andnud käivitamistoetust töötajate palkamiseks, seadmete soetamiseks, ette­võtjate koolitamiseks," selgitas samas piirkonnas tegutse­va LEADER-grupi Pomootor RY juht Mikko Ristanen.

Euroraha kasutamise eripära on, et kõigepealt tuleb objekt valmis teha. See käib range kontrolli all, kui reegleid on nõuetekohaselt järgitud, eraldatakse lubatud summa. Esialgseks investeeringuks võtavad seltsid-ühingud enamasti pankadest laenu.

Mikko Ristanen rõhutas valdadega tehtava koostöö tähtsust - vallad saavad omaosaluse summa eraldada enne, mitte pärast objekti valmimist, ning ka omavalitsused ise on olulised projekti-taotlejad ja -kirjutajad.

,,Valdadel on LEADER-programmist kasu - on võimalik saada lisaraha, aktiveerida kohalikke ettevõtjaid ja elanikke," kinnitas ta.

Ning loetles kolm olulist tõdemust, mida Eestis võiks arvesse võtta: ,,Kiirustamine on viga. Kõigi kiirustades tehtud projektidega, mida eelnevalt pole ümbruskonna inimestega läbi arutatud, on hiljem probleeme. Hea märk on, kui projekti juures on kasutatud rohkem kui ühe-kahe konsultandi abi. Elukutselised projektikirjutajad ehk -firmad on ohtlikud, projekt peab tekkima inimeste endi koostööst ja otsustest."

Kuidas antakse ,,jah" sõna

Kui euroraha taotluseks esitatud projekt on asjalik ning haakub piirkonna arengukavaga, reserveerib kohaliku LEADER-grupi juhatus selle jaoks raha ning saadab projekti seisukoha andmiseks maakonna tööjõu- ja ettevõtluskeskusele. Eelnevalt on valdadega kokku lepitud omavalitsusest lisatava osa suurus.

Kui projekt vastab õigusaktidele, annab ettevõtluskeskus sellele nõusoleku ning saadab LEADER-grupile edasiseks toimetamiseks.

Suuremate projektide puhul langetab rahastamisotsuse ettevõtluskeskus. Kui vajalikud dokumendid täidetud, suunatakse projekt Soomes MA-Vlsse (analoogne ametkond Eesti PRIAga), kust kantakse raha otse taotleja arvele.

Taotleja omafinantseeringu suurus sõltub projekti iseloomust. Ettevõtlustoetuste korral on projekti kogumaksumusest avalikku ehk riigi kaudu saadavat raha 15-35 protsenti - täpne ulatus on Soomes riiklikult paika pandud ning sõltub piirkonna kaugusest linnadest. Seltsielu arendavate projektide puhul võib avaliku raha osakaal ulatuda 50-100 protsendini.

Koduteel nentis Tapa vallavanem Kuno Rooba: ,,Saime aru, kui suur roll on inimestel endil. Usun, et Arenduskojal jätkub tegevust aastateks ning saab pakkuda tegutsemist paljudele."

Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: ,,Eurorahadega valminud objekte me seekord eriti ei näinud. Tahtsin, et nähtaks bürokraatiapoolt - edaspidiste otsustamiste jaoks."

Mida LEADER-programmi raames tehakse MTÜs Arenduskoda?

MTÜ Arenduskoda hakkab 2009. aastal eurorahasid jagama juhul, kui praegu koostatav strateegia hinnatakse PRIAs ja põllumajandusministeeriumi vastavas komisjonis sobivaks. Strateegia koostamiseks, sellega seotud koolituste läbiviimiseks ning ettevalmistavate uuringute ja seminaride korraldamiseks võttis MTÜ Arenduskoda 3 pakkumist. Võitis OÜ KT Europroject Management. Firma hakkab lähiaja! Kuusalu, Tapa, Ambla, Vihula ja Kadrina vallas ning Loksa linnas läbi viima küsitlust, et fikseerida piirkonna sotsiaal­majanduslik olukord. Enne seda toimuvad külades paikkondlikud koosolekud, kuhu oodatakse kõiki asjasthuvitatuid.

Kogukonnakaasajate ja võrgustikukoolitusel on Kuusalu vallast käinud või käivad Marju Jaanimäe, Anu Karjatse, Peeter Kivimäe, Sirli Link, Annely Pakkane, Raido Roosta­lu, Lea Ruus, Taigo Talivere, Tiina Viirna, Rene Meimer ja Kristiina-Raivi Vilepaju ning Loksa linna esindajana Annika Agu.

Meeskonnakoolitusest võtavad- osa Miili Kikkas Kuusalu vallast ning Andres Kaskla Loksa linnast.

Juhtrühma kuuluvad Kuusalu vallast Kalmer Märtson, Miili Kikkas ja Lea Ruus ning Loksa linnast Õnnela Tedrekin.