Sellise intrigeeriva pealkirjaga konverentsi korraldas oktoobri alguses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda piima väikekäitlejatele Rakveres.
Konverentsi peakorraldaja ja kõnejuht Tiina Saron ütles oma sissejuhatuses: "Väikekäitlemine on kohal selleks, et jääda. Väljakutse on, kuidas paremini välja paista, et tarbija tooted üles leiaks."
Põneva ettekande tegi Maaeluministeeriumi esindaja Kristel Maidre, kes andis ülevaate piimasektori väikekäitlejate rollist Eesti piimanduses ning riiklikest toetusmeetmetest.
Eestis on ligikaudu 30 piima väikekäitlejat, kellest enamus on lehmapiimakäitlejad ning ¼ kitse- ja lambapiimakäitlejad. Kokku umbes 2,6% kogu Eestis toodetud lehmapiimast on väikekäitlejate töödeldud.
Eesti maaelu arengukava toetusmeetmed, kust saavad või on saanud toetust taotleda ka piima väikekäitlejad:
- põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, eraldi alameede mikro- ja väikeettevõtetele;
- Sellel perioodil (2014-2020) meede ei avane, sest vahendid on läbi.
- LEADER meede, kust umbes 10 piimatootmise valdkonna projekti on toetust saanud (toetuse summa 189 tuhat eurot);
- majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus, kust toetust on saanud 18 piimatootmise projekti;
- lühikeste tarneahelate meede, toetust on saanud näiteks Lõunakeskuse taluturg, Tagurpidi Lavka jt.
Riiklikud meetmed:
- Turuarendustoetus;
- Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava "Eesti toit 2015-2020", kus tegevused on koondunud kahe brändi alla:
- Ma armastan Eesti toitu, mis on suunatud Eesti turule
- Eesti toidu kuu
- maitsete aasta
- avatud toidutööstuste nädal
- Taste Estonia, mis on suunatud välisturule
Piima ja piimatoodete ekspordist läheb kolmandatesse riikidesse ligukaudu 7%, ülejäänud 93% ELi. Mida rohkem piima eest ära läheb, seda rohkem ruumi jääb väikestele koduturul.
FACEnetwork - Talu- ja käsitööjuustu ning -piimatoodete Euroopa võrgustik
Mirek Sienkiewcz, FACEnetwork asepresident
FACEnetwork, inglise keeles Farmhouse and Artisan Cheese and Dairy products European Network koondab ennast piima väikekäitlejate ühendusi üle kogu Euroopa. Kokku on võrgustikul hetkel 18 liiget 16 riigist, kes omakorda koondavad kokku 3172 tootjat. Ükski Balti riik pole veel liige. Vaata lisatud pilti.
Võrgustiku eesmärk on piima väikekäitlejate huvide esindamine ja kaitsmine Euroopa tasandil. Oluline eesmärk on ka kogemuste vahetamine, mille tarbeks on loodud kolm töörühma - hügieenimääruse töörühm, turustamise töörühm ja juustutehnoloogia töörühm. Igal aastal toimub kongress, mis sellel aastal leiab aset 23.-25. oktoobril Hispaanias Valencias, vaata infot siit.
 |
|
Mirek lõpetas oma ettekande ühe taluniku ütlusega: "Mu vanaisa tavatses öelda, et kord elus vajad Sa arsti, advokaati, politseinikku ja preestrit, kuid iga päev, kolm korda päevas vajad Sa talunikku". |
Austria näide - väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused
Karl Fraissler, Austria piima väikekäitlejate esindaja
 |
|
Austrias on loodud kaubamärk "Gutes vom Bauernhof", mida annab välja Austria põllumajandus-kaubanduskoda. |
Austrias on kokku 135 tuhat talu, kellel on rohkem kui 5 ha põllumajandusmaad, siia kuuluvad ka alla 5 ha aiandus-, köögivilja- ja veinikultuuritalud. 27% taludest on seotud otseturustamisega. Taustainfoks, et Austrias elab 8 miljonit elanikku.
Otse müüvad need tootjad, kellele talupidamine on põhitegevusala ja kelle eesmärk on laieneda. Otseturustamine toodete kaupa: liha ja lihatooted (40% turustatakse otse), piimatooted 28%, vein 17%, munad 15%, puuviljad 15%, puuviljamahlad 12%, kanged alkoholid 11%. Otseturustamine on Austrias väga populaarne.
Otseturustamise kanalid: 77% müüakse otse talust, 18% müüakse läbi kullerteenuse või autolavkat kasutades, 16% toitlustusse, 14% jaemüüki, 13% taluturgudel, 7% läbi interneti, laatadel vaid 1%. Suure hüppe on teinud toitlustussektor, sest üha enam on kokkasid, kes soovivad süüa teha kohalikust toidust, ja jaeketid. Ka internetimüük on kasvanud jõudsalt.
Põnev on teada, et otseturundajatest 21% on noored alla 35 aasta vanad ja 38% 35-44 aastased. Eelkõige keskenduvad otseturustamisele väiketootjad.
Tarbija motivaatorid osta kohalikku toitu on tervis, parem maitse, keskkonnasõbralikkus, tervislik toit, hind, puhas toit. Kes on peamine sihtgrupp, kes ostavad toitu otse talunikult: noored pered lastega ja ilma lasteta ning üksikud noored - nad on haritud ja teadlikud.
Austria jaoks on majanduslikult väga oluline turism, mis tähendab, et siis soovitakse juua-süüa kohalikku toitu. Seega on poliitiliselt kohaliku toidu teema väga oluline.
Eesti Talumeiereide Liit - senised kogemused ja õppetunnid
Tiit Niilo, Nopri talumeierei
Eesti Väikemeiereide Liit tegutseb sisuliselt alates aastast 1999, siis oli ta teise nimega. Esimesed talumeiereid, kes oma toodetega poodidesse jõudsid 2000-2002, olid Saidafarm, Pajumäe, Esko, Nopri.
Tootmises on üle 200 erineva toote, mille põhiklientuur on teadlik tarbija ja lastega pere.
Tiit tõi välja ka väikemeiereide võimalikud tulevikusoovid:
- Talumeiereide põhitoodanguks juust;
- Vajalik jätkata ühist juustuturundust, sh kliendi harimine, juustu-veiniõhtud talumeiereides, edendada koostöö toitlustajatega;
- Tuleb tegeleda sellega, millega suurtööstus hakkama ei saa, ja mis meid eristaks;
- Kui hetkel vaid 2,6% kogu piimast, siis 10 aasta eesmärk võiks olla 5%.
Kiitis agroturismi teema algatust ning samuti avatud talude päeva.
Millist koolitust ja abi vajab väikekäitleja
Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei
Mätiku talu alustas 2014. a teavitatud koduköögis ning 2017. a sai tunnustatud toidutootjaks, alates 2018. aastast on mahetöötleja. Kuus töötleb keskmiselt 4-5 tonni piima. Toorpiima müüvad Saaremaa piimatööstusele. Unistus on, et vähemalt 10% toodetest müüks igapäevalt kodust - toorpiim, kohupiim, või, jogurt.
Üha enam peab olema erinevates võrgustikes, et hoida ennast kursis ja parandada turustamise võimalusi. See kõik võtab aega. Mätiku meierei on hetkel Mahepõllumajanduse Koostöökogus; Ehtsa Talutoidu Võrgustikus, on seotud Liivimaa Maitsete, Pärnumaa OTT-i, Läänemaa OTT-i, Talumeiereide Liidu ning kohaliku tegevusgrupiga. Lisaks on Läänemaa 15 tootja ühisel algatusel ja koostöös avatud Haapsalus talupood.
Väiketootjale on toodete ja ettevõtluse arendamiseks vaja suhelda teiste tootjatega, käia välisreisidel ja messidel. Sektorit võiks toetada riiklik programm, nt turuarendustoetusest. Kooskäimine annab jõudu edasi tegutseda! Unistus on, jääda väikeseks - aga kas see on võimalik? Unistus on, et jaksaks ka ise endale palka maksta. Riigilt oodatakse bürokraatia vähendamist - kas iga dokumenti tegelikult ka vaja või on mõni vaid täitmise pärast?
Arutelu tulemusena leiti, et rohkem koostööd võiks tootjatel omavahel olla kauba transportimisel ning juustu puhul võiks mõelda ühise laagerdamise peale.
Järelevalvekorralduse muudatused piimahügieeni valdkonnas
Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja Toiduamet
Veterinaar- ja Toiduameti esindaja tutvustas järgmisel aastal VTAs toimuvat struktuurimuudatust, mille tulemusena tekib 4 regiooni ning igas regioonis hakkavad tööle juhtivspetsialistid: 2 toiduvaldkonna juhtivspetsialisti ja 1 loomatervishoiuvaldkonna juhtivspetsialist.
Uuel aastal lisanduvad järelevalve alla ka eraelamud, kus piimatooteid valmistatakse. Ettevalmistamisel on eelnõu, kus antakse mõningad erisused väikekäitlejatele. Eeldatav jõustumise aeg 2020. a suvi.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles