EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Vormsi suurimad lihaveisekasvatajad hoolivad loodusest

Allikas: Maaeluvõrgustik
13. märts 2016. a

 

Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus.

Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist.

Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007. aastal kohalike rannaniitude niitmist. Paar aastat hiljem võeti 10 lihaveist, et rannaniitude hooldamist jätkata. Rannaniite oli hooldada 54 hektarit ja üsna kiiresti sai selgeks, et loomi on juurde vaja. Nii lisandus 2011. aastal veel 51 looma ning hoolduse all olevate rannaniitude pindala on nüüdseks 120 hektarit. Karjas on herefordi ja simmentali tõugu veiseid ligi 200 ja see on saare kõige suurem veisekari.

Ettevõte on algusest peale olnud mahetootja. Muul viisil majandamist puhast loodust armastav pere ette ei kujutaks. Lisaks rannaniitudele on veel 350 hektarit mahedat põllumaad, millelt kogutakse loomade talvesööt. Loomad on viis kuud aastas suvekarjamaadel rannaniitudel. Karjaaedu on püstitatud 20 kilomeetri jagu ja need on vaja iga päev üle kontrollida. Sügisel tuuakse veised lauta. Sügis-talvisel poegimisperioodil jälgitakse loomi öösiti ka kaameratega, et vajadusel appi minna. Kuna perekonna eluase on laudaga ühenduses, siis poegimisperioodil hingab kogu pere hoolealustega ühes rütmis.

Vormsi rannaniite on taastatud juba peaaegu kümme aastat. Võrreldes algusaegadega on rannakarjamaad võsast ja pilliroost vabad. Lisaks avatud vaatele ja veepiirile on hooldatud rannaniidud oluliseks pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele ja peatuspaigaks rändlindudele. „Rannakarjamaade läheduses võib kohata palju kaitsealuseid linnuliike ning niitude taimestik on muutunud mitmekesisemaks,“ räägib perenaine Ege edasiminekutest.

 

Niitude taastamisel on nõuga abiks Keskkonnaamet, kelle maahooldusspetsialistidega uute alade taastamine ja hooldusse võtmine alati läbi räägitakse. Hoolduse all olevad maad on suures osas renditud eramaaomanikelt ja riigilt. Eesmärk on säilitada hooldatavaid alasid ja võimalusel laieneda. Alade suurendamiseks on alati tarvis läbi rääkida kümnete maaomanikega, sest Vormsi on jagatud väikesteks maasiiludeks, mille omanikud on tihtipeale rootslased ja ise saarel ei ela. Suureks abiks on siin perenaise rootsi keele oskus.

Maaelu arengukava toetuste abil on soetatud farmikompleks ja ostetud põllumaad. Ilma toetusteta Kanarbike pere ilmselt põllumajandusega ei tegeleks, sest alustades ei olnud neil peale suure tahtmise mitte midagi. Aasta-aastalt on tegemisi laiendatud ning hetkel ollakse saare suurim põllumajandusettevõtja. Otsust põllumajandusega tegelema hakata pole nad kahetsenud. Vaikimisi loodavad, et äkki on teistelegi oma tegemistega inspiratsiooniks. Pere vanim poeg kaalub pärast kooli lõpetamist minna põllumajandust õppima, nii et väikestviisi on inspireerimisega juba algust tehtud.

Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf

 

Juuni 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 58
EESTI MAAÜLIKOOL: Teadlaste kliimaanalüüs - põllumehe töö läheb Eestis raskemaks
HORIZON2020: Biomajanduse 2018. aasta suve kesksed sündmused toimuvad 25. ja 26. juunil Brüsselis
EESTI TEADUSAGENTUUR: Algas konkurss kliimamuutuste leevendamise võimalusi käsitleva uuringu läbiviija leidmiseks
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 22. juuni 2018 (9/2018)
RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Nurmijärvi delegatsioon LEADER projektiga Raplamaa Laulu-ja tantsupeol
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Eesti kogemus ergutab maaelu arendamist Moldovas
LEADER infokiri 2018 (nr 10/46)
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri juuni 2018
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Läti üllatas jälle
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: UNESCO saarte kohalikust toidust ja mitte ainul
NELJA VALLA KOGU: Loovus elab Tagametsas

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo