02.01.2008

Maal tegutseb veel vähe ühistuid

---

Allikas: Maamajandus, Ülo Kalm

28. detsember 2007

Rakveres toimunud ühistute ümarlauas kuulasid nende juhid suurte ja juba pikka aega tegutsenud ühistute kogemusi.

Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK) juhataja Rein Sepp rõhutas ühiste väärtuste olulisust ühistegevuses. ETK süsteemis on 21 kaubandusega tegelevat tarbijate ühistut. Vaid ühiselt tegutsedes suudetakse vastu seista jõuliselt laienevale ketikaubandusele, kus kaubanduskettide omanikud on suuresti rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid. Välismaised firmad toovad kaupluseriiulitele välismaised toidukaubad ning eestimaistel ettevõtjatel on oma toodanguga sinna keeruline pääseda. Eestimaine ühistuline kaubanduskett on aga huvitatud ka eestimaistest kaupadest.

Eesti Korteriühistute Liidu esimehe Andres Jaadla sõnul on 95% Eesti elamufondist ühistulisel haldamisel. Korteriühistud on õppinud paremini oma elamute eest hoolitsema, kui tegid seda omal ajal riiklikud elamumajanduse organid. Korteriühistud on koondunud ühistegelisse Eesti Korteriühistute Liitu, kes esindab nende huve ja pakub välja ideid ühistegevuse edasiarendamiseks.

Üks idee on korteriühistutel välja arendada oma pangandussüsteem - hoiulaenuühistud.

Oma pank oleks abiks nii elamute renoveerimisel kui kapitali kasvades ka iseseisval elamuehitusel.

Maapiirkondades on arenenud veel rahandusalane ühistegevus hoiulaenuühistute näol. Kommertspangad on maaasulates järjepanu sulgenud kontoreid, pidades nende tegutsemist ebaotstarbekaks. Maainimene peab seetõttu oma raha hoiustamiseks ja maksude maksmiseks sõitma kodust kaugele maakonnakeskusse.

Tartumaal on Kambja Hoiulaenuühistu (HLÜ) tegutsenud juba 15 aastat. Selle juhatuse esimehe Linda Sassi sõnul on ühistul momendil 565 liiget ning neid tuleb vähehaaval juurde. Kambja valla inimesed on kogenud, et kohalikus rahaasutuses saab nii oma sääste hoiustada kui vajadusel raha laenata ning seda ka väiksemates summades, kui näiteks on vaja uut külmkappi. HLÜ-de positiivne olemus on veel see, et raha ringleb kohapeal ja teenitud kasum ei lähe Eestist välja, nagu see toimub välismaistes kommertspankades.

Paljudes välisriikides, samuti naabrite juures Lätis ja Leedus on HLÜ-de tegevus palju laiaulatuslikum. Nad õpetavad inimesi rahaga ümber käima. Senised meil tegutsevad HLÜ-d soovitavad maaelanikele vaid üht: asutage maal ja maa-asulates HLÜ-sid juurde. Nad on kohaliku elu edasiarendamisel olulised abilised.

HLÜ asutamine ei ole keeruline. Vaja on leida vähemalt 25 asutajaliiget, kes suudavad kokku panna 500 000 krooni suuruse algkapitali. Praegu saab HLÜ-sid luua põhiliselt valla piires, kuid on tehtud seaduse muudatuse ettepanek, et liikmeskond võiks hõlmata tervet maakonda.

Positiivne on see, et Maaelu Edendamise Sihtasutus võib HLÜ-dele tegevuse laiendamiseks laenu anda ja ettevõtjate poolt HLÜ-st võetud laenudele ka tagatist.

Eesti Marjaliidu asutaja, maaülikooli õppejõud Rando Värnik ütles oma kogemustele tuginedes: "Ühistu asutamisel tuleb kokku liita väga erinevate arusaamadega inimesi. Ühistegevus hakkab toimima siis, kui põhimõtted on kõigil selged ning mõistetakse, et ka eesmärk on ühine."

Ühistud vajavad arenguks nõustamist

Grupp põllumajanduses tegutsevate ühistute juhte arutas Jänedal, milline oleks ühistute edasiarendamisel ühistegevuse osa ning mis on iga ühistu erihuvid. Arutluses osales ka põllumajandusministri nõunik Alar Oppar, kes tegi jutuks olnust kokkuvõtte: "Arutelust selgus, et ühistud vajavad arenemiseks nii nõustamist kui koolitust. See vajadus on ühine ning koolitused ja nõustamised võivad olla ühised.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu on avaldanud valmisolekut käivitada järgmisel aastal ca 2 miljonit krooni maksev ühistegevuse arendamise programm.

Ministeeriumi poolt soovime teada, millest see peaks koosnema. Ühistujuhid on arvamusel, et programm võiks sisaldada nõustamist, koolitusi, konsultatsioone, õppepäevi, ekskursioone jne.

Samas on ikkagi igal ühistul lähtuvalt tegevusvaldkonnast ka oma spetsiifilised huvid. Ilmselt tuleb iga valdkonna jaoks välja töötada veel omaette nõustamisprogrammid."

Üks Jänedal toimunud arutelus osalenuid oli TÜ Talukartul juhatuse liige Kalle Hamburg. Tema arvas: "Oleme ise samuti tunnetanud, et vajame oma tegevuse edasiviimiseks uusi teadmisi. Oleme tegutsenud kitsas ringis omaenese tarkusest.

Meil on vaja, et meie tööd vaadataks väljastpoolt, antaks nõu, ideid ja mõtteid, kuidas paremini tegutseda. Kontaktid ja koostöö teiste ühistutega oleksid samuti vajalikud. Hea meelega kuulaks sedagi, kuidas töötavad ja arenevad meiega samalaadsed ühistud teistes riikides.

Meil on hea meel, et põllumajandusministeerium kui riigi esindaja tunneb huvi meie tegevuse vastu ning Maaelu Edendamise Sihtasutus leiab võimaluse toetada meid teavitustegevuses."

Eesti Talukartuli lõppeva aasta tegevuse kohta lisas K Hamburg, et ühistu liikmed kogusid tänavu mullusest mitu tuhat tonni enam toidukartulit. Kartuli realiseerimisega probleeme pole, kodumaine turg vajaks seda enamgi. Ja ruumi oleks veel uutelegi kartuliühistutele.

Lootustandev uudis

Eesti Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatus kutsus 6. detsembril Tartusse ühistegeliste organisatsioonide esindajad, kes on huvitatud ühistegelise liidu tegevuse taaskäivitamisest. Seltsi juhatuse esimehe Jaan Leetsare sõnul tahab ühistegelise liidu elustamisel kaasa aidata tarbijaühistute keskühistu, kes on Eesti suurimaid ühistegelisi organisatsioone.

Keskühistu juhataja Rein Sepp teatas, et kutsub uuel aastal kokku kõik asjaosalised liidu tegevuse taasalustamiseks.