21.04.2008

Tšehhi külad arenevad euroraha toel

---

Allikas: LõunaLeht, Mari-Anne Leht
Link originaalloole: http://www.lounaleht.ee/...

17. aprill 2008

Tšehhid peavad oma üheks parimaks saavutuseks Euroopa Liiduga liitumist, sest tänu sellele saavad maapiirkonnad rohkem areneda, tõdesid Võrumaa partnerluskogu toetatud koolitusel osalenud õppereisil Tšehhimaal.

Bussiaknast avanev pilt kevadisele Tšehhimaale võlub roheluse, õitsvate nartsisside, kirsipuude ning küngaste vahelt paistvate küladega. Eesti külades on hajaasustus, nende külad on kompaktsed, kuid ei meenuta ometi tüüpilist vene ridaküla, kus madalad majad on hallid või sinised. Tšehhide eramud on heledad ja enamasti punaste katustega.

Nende ja meie külaelu arengus on nii erinevaid kui ka sarnaseid jooni. Tšehhimaale jõudis Leader - programm juba 2000. aastal ja sealtmaalt hakkas külaelu jõudsamalt liikuma. Eestisse tuli see programm alles mullu. Leaderi tegevuspiirkonnad ehk LAGid saavad maaelu arenguks toetusi Euroopa Liidust.

Tšehhid saavad toetusi mitmesuguseks tegevuseks juba Leader - Plusi programmist, Eestis koostatakse alles strateegiat, et raha Leader - programmist saada. "Meie üheks parimaks saavutuseks oli Euroopa Liiduga liitumine, sest tänu sellele saavad maapiirkonnad rohkem areneda," ütles Tšehhi maaelu arengu organisaatori ja projektijuhina töötav Jan Fiala.

Fiala sõnul oli Tšehhis mullu juba 150 Leader tegevuspiirkonda, millest kolmandik on väga tugevad, neist omakorda 20 väga tugevad. (Eestis on 24 tegevuspiirkonda, neist neli Kagu - Eestis). Ta lisas, et piirkondades, kus Leader - programmi kaudu tuleb raha juba kolmandat või neljandat aastat, on ka koostöö tihedam. Oluline osa on ka kohapealsetel traditsioonidel.

Eurotoetus äratas nii käsitöö kui kloostri

Lõuna - Bohemias paiknevas Sdruzeni Ruze LAGi territooriumil paikneva Borovany lossi kõrvalhoonetes on ruumid nii savinõude tegijatele kui ka kangastelgedel vaipade kudujatele. Meie sealoleku ajal töötasid neis ruumides puuetega inimesed.

Eurorahaga on korda tehtud päevakeskuse ruum, kus õhtuti kohtuvad töölkäijad. Projektirahaga koostati ja anti välja piirkonna toitude retseptiraamat. Kuna paikkond on rikas mustikatest, korraldatakse igal suvel mustikatest valmistatud maiustuste söömise võistlus.

Jõusaali ruumid remontisid vabatahtlikud, sisustuse ostmiseks projekt.

Lossi kompleks kuulub tervikuna 3000 elanikuga Borovany külale, omavalitsus ostis selle neli aastat tagasi.

Samas LAGis asuv Nove Hrady klooster üllatas sellega, et ruumides, kus aastakümneid olid liikunud vaid mungad, saavad ööbida ja einestada kõik piirkonna külalised. 2004. aastal avanenud Leader -Plusi programm võimaldas eelnevalt rekonstrueeritud hoonetes hakata korraldama kunstinäitusi, pakkuda ööbimist, toitlustamist jt teenuseid. Soovijatele tehakse ka loodusrännakuid.

Kloostri üks vaatamisväärsemaid ruume on palveruum, mis seisab samasugusena, nagu ta üle 300 aastat tagasi valmis. Isegi läinud sajandi punavõimu ajal majas elanud sõdurid ei ole palveruumi rikkunud. Ilmalike tegevuste kõrval peetakse kloostris ka missasid.

Ajal, mil Eestimaa külad kirjutavad üksteise võidu projekte aastas kaks - kolm korda vajaminevate laululavade püstitamiseks, lahendas Austria piiri ääres paiknev Jemnico LAG laululava vajalikkuse väga ettenägelikult sellega, et kirjutas projekti kokkupandava laululava ostmiseks. Laululava koos aparatuuriga maksis meie rahas üle 250 000 krooni. Selle püstipanekuks kulub neli tundi.

Ainsa põllumajandusettevõttena külastasime Jemnico LAGis hobusekasvatust. Fiala sõnul on 10 miljoni elanikuga riigis põllumajandusega hõivatud 150 000 inimest ehk 1,5% elanikkonnast. Talude keskmine suurus on 200 - 300 hektarit, põllumajandusega tegelevad erafirmad on maad 2000 - 15 000 hektarit. Mõnel pool tegutsevad veel sotsialismiaegsed ühismajandid.

Vaid kaks ametnikku

Jan Fiala sõnul moodustab iga küla omavalitsuse, mille suurus algab 100 elanikust ja küünib 4000 elanikuni. 800 elanikuga Bory omavalitsuses töötab vaid kaks inimest: juht ja tema assistent. Omavalitsuse majas asub ka arstipunkt, internet, raamatukogu ja muuseumituba. Alles on pood ja postkontor.

Boryst sai suurema küla naaberkülaga liitumise järel üle 30 aasta tagasi. Külas on veel kultuurimaja, 170 õpilasega põhikool ja 35 lapsega lasteaed. Tegutsevad huviklubid ja seltsid nt tervise- ja jalgrattaklubi.

Töötus probleemiks ei ole, sest paljud käivad tööle lähedal asuvasse linnakesse. Üheks suurimaks kohalikuks tööandjaks on põhikool, kus töötab ligi 30 inimest, neist 15 õpetajat, kellest kolm töötab lasteaias.

Kooli direktor František Eliaš ütles, et kool viis kolme kuuga ellu laste külaellu kaasnemise eesmärgil projekti, kus lapsed käisid tutvumas ümbruse koolide mänguplatsidega, ütlesid välja oma mõtted ning osalesid oma mänguplatsi kujundamisel.

Bory põhikoolis õpivad õhtupoolikul ka täiskasvanud inglise keelt, arvutit jm.

Direktori sõnul on ka Tšehhi koolides valdavalt naisõpetajad, sest õpetajaamet ei ole meeste seas populaarne. "Viis aastat tagasi oli meil õpetajate puudus suurem kui täna, mil noored on hakanud koolidesse tööle tulema," lisas direktor.