23.07.2008

Leader - programm alustab teist perioodi

---

Allikas: Maamajandus, Ave Bremse
22. juuli 2008

Leader - programmi idee edukuse aluseks on see, et maapiirkondadele antakse kohapeal võimalus otsustada toetuste jaotamine omal äranägemisel.

Piirkonna inimesed ise koostavad arengustrateegia ning asuvad seda ellu viima, kuulutades välja projektikonkursid. Toetuste jaotamise põhisuundade ja konkreetsete projektide valik peab toimuma eri sektorite osalusel ehk partnerluse printsiibil.

Selliseid partnerlusi nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks, mis oma vormilt on mittetulundusühingud, kus otsuseid tegevate isikute hulgas (juhatus, projektikomisjon) peab olema lisaks omavalitsuste esindajatele ka ettevõtjate ja kohalike ühenduste esindajaid. Kusjuures otsuste tegemisel peab omavalitsuste esindajate osakaal olema alla poole otsustajate arvust. Projektide toetamisel arvestatakse piirkonna arengustrateegiat, kohaliku tooraine kasutamist, piirkonna traditsioone ja mis on seejuures uuenduslikud.

Kohalikud tegevusgrupid

Tänaseks on 24 kohalikku tegevusgruppi, kes taotlesid Leader - meetme toetust 2006. aastal. Neist eelneva partnerluse kogemusega piirkonnad (Põlva, Valga ja Võru partnerluskogud) taotlesid integreeritud maapiirkonna arengustrateegia toetust. Ülejäänud 21 piirkonda said toetust nimega "Oskuste omandamine", mille käigus koostati strateegia ja arendati välja kohalik tegevusgrupp.

Seni on veel Leader - programmi võimalustega liitumata piirkondadest 16. juunil asutatud Põhja-Harju Koostöökogu, mis ühendab Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdu. Veel on liitumata Harjumaa Raasiku, Kose, Anija ja Aegviidu vallad, kes on alustanud läbirääkimisi. Mõned vallad (Keila, Saarde, Kohtla-Nõmme ja veel mõned) jäävad juba tegutsevate tegevusgruppide vahele. Kuna üks omavalitsusüksus ei saa tegevusgruppi moodustada, tuleks neil liituda juba tegutsejatega, muidu jääb Leaderi toetus nendes piirkondades kättesaamatuks.

Piirkondlikud arengustrateegiad

Esimene etapp kohalike tegevusgruppide tegevuses on oma tegevuspiirkonnale arengustrateegia loomine, mis võtab umbes aasta.

Milleks veel üks strateegia, võiks küsida. Kas meil neid niigi palju pole?

Leaderi arengustrateegia koostamise lahutamatu osa on võimalikult laiaulatuslik inimeste kaasamine, mitte vaid paari arendusspetsialisti töö. Selle protsessi käigus, mille tegevus jäi 2007. ja 2008. aastasse, võib nimetada uut ja positiivset sünergiat, mis on maapiirkonnas tekkinud.

Strateegia ettevalmistamiseks ; tuleb koostööd teha eri sektorite vahel ja ka naabervaldadega, kellega sellist planeerimist varem koos tehtud pole. Tuleb leida ühisosad ja vajadused, et kindlasse suunda vahendeid suunates saaks ka loodetud tulemuse. Strateegia aruteludega on tekkinud palju häid suhteid sama piirkonna inimeste vahel, huvitavaid ideid on pakutud ja koostöö toimunud juba ettevalmistumisel, mis on omaette väärtus. Samuti on Leaderi õppimise juurde kuulunud ka õppereisid nii teistesse EL-i maadesse kui ka teiste kohalike tegevusgruppide juurde.

Inimesed on muutunud aktiivsemaks

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo tehtud küsitluses nimetasid tegevusgrupid mitmeid tegevusi. Leader - programmi kaudu on maaelu elavnenud, kuigi reaalsed investeeringuprojektid on alles tulekul. %,

Näiteks Hiidlaste Koostöökogu organiseeris rahvusvahelise seminari "Noored ja Leader". Esinema oli kutsutud Soome ja Austria spetsialiste ning esinesid oma nägemustega ka Hiiumaa noored ise. Noorte temaatika on tähtsal kohal enamikul kohalikest tegevusgruppidest. Sama oli ka Lõuna-Järvamaa Koostöökogu korraldatud noorte strateegiaseminaril, kus piirkonna noored arutlesid oma kodukoha tugevuste ja nõrkuste üle. Võrumaa Partnerluskogu on andnud oma noortele võimaluse korraldada nii spordiüritusi kui õppereise.

Ajurünnakuid, mõttekodasid, ümarlaudu ja meeskonnakoolitusi piirkonna inimestele on korraldatud kõigis tegevusgruppides. Hulk tegevusi on olnud suunatud külade tugevdamisele. Põlvamaa partnerluskogu tegi paljude muude ettevõtmiste hulgas koolitusi külade aktiivsuse ja ettevõtlikkuse tõstmiseks. Käidi vaatamas Võru- ja Valgamaa ettevõtjaid ning külaseltse. Kolm tegevusgruppi korraldasid mullu juunis "Kagu-Eesti külade suvekooli" ja selle aasta märtsis konverentsi "Külaelu arengu mudelid".

Novembris 2007 toimus rahvusvaheline konverents "Kas organisatsioon või projekt?", mille algatasid Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu. Tihe koostöö on ka Virumaa tegevusgruppidel.

Kuidas jaotuvad vahendid piirkondadesse

Kohaliku tegevusgrupi piirkonnas toetusteks jaotatav summa oleneb kolmest põhikomponendist: sotsiaalmajanduslikud näitajad, paasrahastus ja piirkonna arengustrateegia hindamise tulemus.

Igasse piirkonda tuleb toetusteks oluline summa. Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu jagada 10% Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest. See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb aastas keskmiselt üle 200 miljoni krooni Leader - telje kaudu jaotatavaid toetusi.

Taotluste vastuvõtt kohalikelt huvilistelt

Leader - meetmest võivad taotlejateks olla nii mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud, ettevõtjad kui ka vallad ise. Toetuse vastuvõtt hakkab toimuma alates 2009. aastast kohalike tegevusgruppide büroodes. Kohalik tegevusgrupp kuulutab vastava korra alusel välja projektikonkursid. Millises järjekorras, milliste meetmete kaupa ja kellele suunatud on vastava piirkonna taotlusvoorud, seda saab asjahuviline välja uurida oma piirkonna kohaliku tegevusgrupi büroost või kodulehelt, kuhu pannakse välja piirkonna arengustrateegiad.

Leader - toetuse meetmega on kindlaks määratud toetuste piirmäärad ja alused, kuid siin võib kohalik tegevusgrupp ise teha teatud kitsendusi piirmäärade ja summade osas. Tegevusgrupi otsustuskogu otsustab, kas esitatud taotlus vastab piirkonna prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus on positiivne, edastatakse projekti taotlus PRIA-le, kus toimub abikõlblikkuse kontroll. Ka Leader - meetme toetuse juures kehtib nõue, et toetuse saamiseks tuleb enne investeering teha.

Maaeluvõrgustiku üksus

Maamajanduse Infokeskuse juurde Jänedal on loodud uus osakond - maaeluvõrgustiku osakond, kelle ülesandeks on olla tugistruktuuriks nii Leaderi kohalikele tegevusgruppidele kui ka teistele maaelu arengukava meetmetest kasu saajatele. » Selliseid üksusi peavad looma kõik liikmesriigid ja oma töö käivitama 2008. aasta lõpuks. Infot kohalike tegevusgruppide kohta ja linke nende kodulehekülgedele leiab meie kodulehelt www.maainfo.ee