01.07.2008

Leader programm ja selle võimalused

---

Allikas: Rae sõnumid, Ave Bremse
Link originaalloole: http://zoomserv.mls.ee/raevv/failid/Rae_S6numid_2008_06.pdf
Juuni 2008

Eesti maapiirkonna omavalitsusüksused on juba rohkem kui 95% liitunud kohalikeks tegevusgruppideks, et anda oma piirkonnale võimalus osaleda Leader programmis ja selle kaudu tuua toetusi oma piirkonda. Seni on veel Leader programmi võimalustega liitumata piirkondadest, mis enamuses asuvad Harjumaa, on Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald alustanud läbirääkimisi, et ühiselt moodustada koos kohalike erasektori partneritega vajalik MTÜ e kohalik tegevusgrupp, mille kaudu saab piirkonda tuua ka selle toetusskeemi toetusi.

Mis programm see Leader on?

Leader on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastast ja on läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Lühend „LEADER" on tegelikult akronüüm prantsuse keelsest: Liaison Entre Action de Developpement de l'Economie Rurale, mis tõlkes tähendab: „Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel". Tänaseks on see lühend saanud omaette terminiks ja läinud kõnekeelde ehk üle on mindud kirjapildile „Leader". Leader programmi idee edukuse aluseks on see, et maapiirkondadele antakse kohapeal võimalus otsustada toetuste jaotamine omal äranägemisel. Piirkonna inimesed ise koostavad arengustrateegia ning asuvad seda ellu viima, kuulutades välja projektikonkursid. Toetuste jaotamise põhisuundade ja konkreetsete projektide valik peab toimuma erinevate sektorite osalusel ehk partnerluse printsiibil. Selliseid partnerlusi nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks, mis oma vormilt on mittetulundusühingud, kus otsuseid tegevate organite hulgas (juhatus, projektikomisjon) peab kuuluma lisaks omavalitsuste esindajatele ka ettevõtjate ja kohalike ühenduste esindajad. Kusjuures otsuste tegemisel peab omavalitsuste esindajate osakaal olema alla poole otsustajate arvust. Projektide toetamine põhineb koostatud piirkonna arengustrateegial, kasutavad kohalikku toorainet, toetavad piirkonna traditsioone ja on seejuures uuenduslikud.

Kohalikud tegevusgrupid.

Tänaseks on Eestis 24 kohalikku tegevusgruppi. Eelneva partnerluse kogemusega piirkonnad, Põlva-, Valga- ja Võru partnerluskogud, said taotleda strateegia "Integreeritud maapiirkonna arengustrateegia" toetust. Ülejäänud 21 piirkonda said toetust, mille nimeks on "Oskuste Omandamine" ja mille käigus koostati strateegia ja arendati välja kohalikku tegevusgruppi. Kindlasti võib nimetada uut huvitavat ja positiivset sünergiat, mis on maapiirkonnas tekkinud. Strateegia ettevalmistamiseks tuleb koostööd teha erinevate sektorite vahel ja ka naabervaldadega. Leida ühisosad ja vajadused strateegia jaoks, et kindlasse suunda vahendeid suunates tuleks ka loodetud tulemus. Kuna strateegia aruteludega on tegeletud juba üle aasta on tekkinud palju häid suhteid sama piirkonna inimeste vahel. Huvitavad ideed ja koostööd on sündinud ainuüksi sellest. Leader õppimise osa juurde on kuulunud ka õppereisid nii teistesse EL maadesse kui ka Eesti piires.

Kuidas jaotuvad vahendid piirkondadesse?

Kohaliku tegevusgrupi piirkonnas toetusteks jaotatav summa oleneb kolmest põhikomponendist: sotsiaalmajanduslikud näitajad, paasrahastus ja piirkonna arengustrateegia hindamise tulemus. Igasse piirkonda tuleb toetusteks oluline summa. Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu jagada koguni 10% Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest. See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni Leader - telje kaudu jaotatavaid toetusi. Ligi 94% omavalitsustest ja üle 40 000 km² on liitunud kohalike tegevusgruppidega. Loodetavasti liituvad ka seni liitumata vallad, muidu puudub sealsetel elanikel Leader'ile ligipääs.

Taotluste vastuvõtt kohalikelt huvilistelt.

Alates 2009. aastast võib oodata piirkondlikke taotluste vastuvõttu juba kohalike tegevusgruppide büroodes. Taotlejateks võivad olla nii mittetulundusühingud, ettevõtjad kui vallad ise. Leader meetmega pannakse paika toetuste piirmäärad, kuid siin võib kohalik tegevusgrupp teha kitsendusi piirmäärade ja -summade osas. Kohaliku tegevusgrupi vastav otsustuskogu otsustab, kas taotlus vastab piirkonna prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus on positiivne, edastatakse projekti taotlus PRIA-le, kus toimub ainult abikõlblikkuse kontroll, kuid sisuküsimustesse ei sekkuta. Mis teemadel, millises järjekorras ja keda oodatakse taotlema - seda peab huviline välja uurima juba oma piirkonna kohaliku tegevusgrupi büroost.

Maaeluvõrgustiku üksus.

Maamajanduse Infokeskuse juurde Jänedal on loodud uus osakond: maaeluvõrgustiku osakond, kelle ülesandeks on olla tugistruktuuriks nii Leader kohalikele tegevusgruppidele kui ka teistele maaelu arengukava 2007- 2013 meetmetest kasusaajatele. Selliseid üksuseid peavad looma kõik liikmesriigid ja nad peavad oma töö käivitama 2008. aasta lõpuks. Informatsiooni kohalike tegevusgruppide kohta ja linke nende kodulehekülgedele leiab meie kodulehelt www.maainfo.ee

AVE BREMSE,
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku
osakonna
spetsialist