MTÜ Mulgimaa Arenduskoda

Eesti taasiseseisvumise ajal on ühiselt tegeletud piirkonna arengu kavandamisega ning ette valmistatud ja teostatud koostööprojekte piirkonna arendamiseks.

Suuremateks koostööprojektideks on olnud 1998 - 1999. aastal toimunud Phare Credo Läti - Eesti piirialade projekt ning 2005. aastal toimunud Phare CBC projekt „Rahvusliku käsitöö ja turismi turundus Lõuna-Viljandimaal”.

Samuti on mitmeid rahvusvahelisi koostööprogrammide kogemusi kõigil viiel omavalitsusel, püsivad koostööpartnerid on Soomes, Rootsis, Lätis, Poolas, Saksamaal ja Austrias.

Peamiselt saab välja tuua osalemised Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP), Balti - Ameerika Partnerlusprogrammist, Kultuurkapitalist, KIKist, Lõuna-Eesti Keele ja Kultuuri programmist, Maaelu Arendamise Sihtasutusest, Riikliku arengukava meetme 3.5 ja meetme 1.1. (sotsiaalfond) poolt rahastatavad tegevused – koolitused, seminarid, õppepäevad, investeeringud kohaliku (elu)keskkonna parandamiseks, teavitustegevus, ühistegevused jne.

Majanduslikult seob piirkonda ühine huvi ettevõtluse, eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamiseks, et luua kvaliteetseid töökohti säilitades samas rahuliku ja kauni elukeskkonna.

Samuti on suur huvi piirkonna ettevõtete, talude ja organisatsioonide suurema koostöö vastu, mille tulemusel paraneb konkurentsivõime ja on võimalik ka mitmeid ressursse otstarbekamalt kasutada. Tegevusgrupi üheks eesmärgiks on ka laiemalt tutvustada mulgi brändi ning luua brändi kujundus, mida on võimalik kasutada toodete ja teenuste turustamises ning piirkonna mainekujunduses.

Geograafiliselt kuulub tegevusgrupi piirkond Viljandimaa lõunaossa ning moodustab kompaktse 1010 ruutkilomeetri suuruse ala, mida lõunast piirab Läti Vabariik, idast Valga maakonna ja läänest Pärnu maakonna piir.

Pannakse tasuta igasse piirkonna postkasti saadetava Mulgimaa Leader-ajalehega kaasa ankeet, mille abil püütakse välja selgitada kohalike inimeste huvi Leader tegevustes aktiivse osalemise ja nende mõtete/ideede kohta, samuti seda, millised infokandjad edastavad infot võimalikult paljude inimesteni, kontaktandmed jne.

Vähem aktiivsete elanikegruppide kaasamiseks viiakse läbi info- ja koolituspäevi erinevates külades, antakse kohalikele seltsidele ja ühingutele ülesandeks oma piirkonnas inimestega isiklikult rääkida ja uurida, millised on huvid ja motivaatorid, mis aitavad just neid elanikegruppe kohaliku elu edendamise tegevustesse kaasata.