Lätimaal põlluvirtsahvti uudistamas
Allikas: Nädaline, Jaak Vitsur - Euroopa Liidu maaelu arenguprogrammi LEADER Raplamaa koordinaatorLink artikkel PDF dokument 02. september 2008 Kui maailma senise arengu jätkudes üldine toidunappus kätte jõuab, peavad eestlased Lätimaale kotiga santima minema. Selline arusaam jäi augustikuu teisel nädalal toimunud Läti ja Soome põllumajandusministeeriumi spetsialistide ühisseminarilt, kuhu näpuotsaga ka eestlasi palutud. Neli päeva kestnud üritusel tutvustati mõlema naaberriigi põllumajanduse riikliku juhtimise süsteemi ja käsitleti pikemalt toetuste korraldamist.
Erinevalt Eestist suudab lõunanaaber Läti kõikide põhiliste toiduainetega kindlustada niihästi oma elanike vajaduse kui ka piisavalt teravilja, kartuleid, köögivilja ja piimatooteid välja vedada. Endise N. Liidu lagunemise järel turuta jäänud Läti põllumehed on leidnud omale niihästi uued turud kui ka käivitanud tõhusa ühistegevuse.
Põllumeeste ühistud taas au sees
Veel sajand tagasi lõid Eesti talumehed hulgaliselt piima-, masina-, kaubandus- jm ühistuid. Tänaseks on see meil minevik, mida alles praegune põllumajandusminister taaskäivitada püüab. Lätis on asi vastupidine. Külastasime seitse aastat tegutsenud teravilja- ja rapsikasvatajate ühistut Latraps. Ühistu loodi vajadusest suures koguses kokku osta väetisi ja taimekaitsevahendeid. Hulgiostuga saadi allahindlust tervelt 25%.
Tulemusest innustununa hakati ühiselt otsima turgu viljale ja rapsiseemnele, jõuti välisostjateni. Järgmiseks sammuks oli ühistule moodsa viljakuivati ostmine ja viljasalvede ehitamine (praegu ladustatakse 50 000 tonni vilja). Rapsiseemne väljaveo asemel osteti õlipress ja nüüdseks müüakse hoopis tulusamalt valmisõli.
Ühistul (kus igal osanikult üks hääl) on praeguseks 460 liiget, kes toodavad aastas 250 000 tonni vilja (kuuendik Läti kogutoodangust) ja harivad 117 000 ha maad. Ühistu tegevuse tulemist tehakse investeeringuid, kui viljamüügist saadakse kavandatust suuremat tulu, jagatakse see tootjate vahel preemiana. Ühistu liikmeks saamine on nüüdseks keeruline, tahtjaid on palju ja liikmetele esitatavad nõuded majandamise tõhususe kohta karmid.
Saagid kui unistused
Jelgava-Bauska piirkond, kuhu meie delegatsioon tutvuma sõitis, on "Läti Mulgimaa". Siinsel alal, mis on 9% Läti pindalast, toodetakse 50% Läti viljast. Kuna tänavune talv ja suvi on olnud põllumehele erakordselt soodsad, on teravilja hektarisaak 90-100 tsentnerit (!). Ka kehvematel aastatel jäävat saak 50 tsentneri ligi, mis olevat tänavune Läti keskmine viljasaak. Meil külma tõttu vähe kasvatatavat talirapsi saadakse 55-60 tsentnerit hektarilt (keskmine tavasaak 45-50 ts/ha). Eestlasele on selline saak kahjuks unistus.
Rapsiõli mootorikütusena
Eesti põllumehed imestasid aastaid tagasi Saksamaa üle, kus kohapeal pressitud rapsiõli mootorikütusena kasutati. Imestamisest kaugemale pole meil jõutud. Seda kummalisem oli teada saada, et Läti põllumehed suvel massiliselt traktorites, kombainides, aga ka näiteks piimaveo tsisternautodes omapressitud rapsiõli (mitte biodiislit) kütusena kasutavad. Mootor käivitatakse ja seisatakse muidugi diisliga. Kuna omapressitud rapsiõlil kütuseaktsiisi ka ei ole, on ta diislist praegu ligi 3 korda odavam.
Põllumajandusvalitsused taasloodud
Uus on tihti unustatud vana. Lätis käiva riigivalitsemise ja haldusreformi käigus on ühendatud mitmeid ministeeriume ja ametkondi. Maal on loodud piirkondlikud põllumajandusvalitsused, mis ühendavad erinevaid põllumajanduslikke inspektsioone, meie PRIA taolist toetuste organisatsiooni, riiklikku nõuandekeskust jm. Selliseid põllumajandusvalitsusi on loodud 9. Niipalju tuleb Lätis järele ilmselt uusi haldusüksusi - maakondi, mis moodustatakse senise üle 30 rajooni ühendamisel.
Taasloodud on ka riiklik põllumajanduse täiendkoolituse ja nõustamise organisatsioon, keskusega Riia lähistel. Nõustamise tasu sõltub ettevõtja suurusest ja rahakotist, väiksematele tootjatele on see lausa tasuta.
Et põllumehe elukutse Lätis au sees on, sellest annab tunnistust ka Jelgavas Kuramaa hertsogite suurpalees asuva Läti Põllumajanduse Ülikooli külastamine, kus õpib 10 000 tudengit.
Põllumeestel on rahva seas ja parlamendis tugev seljatagune
Erinevalt Eestist on Lätis (nagu ka Soomes) põllumehed ja maaelanikud tugev ühiskondlik jõud, kellel riikide parlamentides tugev toetus mitmete erakondade hulgas. Seminaril toodi hulgaliselt näiteid, kuidas põllumeeste ja maaelanike huvides seadusi ja seadusemuudatusi üsna üksmeelselt ja kergelt läbi surutakse. Mõlema riigi põllumehed väitsid, et nende ühiskonnas põllumehi austatakse. Eestis on praeguses valitsuses põllumeeste huvide kaitsjaks saanud Isamaaliit, kümne-viieteistkümne aasta tagune aeg, kus põllumehi esindasid Riigikogus mitmed erakonnad, on minevik.
Vallavalitsus on ettevõtlustoetuste korraldamisel A ja O
Nii Soomes kui ka Lätis on ettevõtlustoetuste süsteemi olulisem alglüli vallavalitsus. Igas vallavalitsuses töötab 1- 2 kõrge oskusteabega ettevõtlusnõunikku- nõustajat, kelle palk hüvitatakse kas põllumajandusministeeriumi eelarvest (Lätis) või omavalitsusliitude ja valitsuse igaaastase kokkuleppe järgi (Soomes).
Vallavalitsus teavitab kõiki ettevõtjaid (meie mõistes niihästi põllumajandustoetuste kui ka ettevõtluse arendamise sihtasutuse poolt antavate ettevõtlustoetuste saajaid) taotlusvoorude tähtaegadest, korraldab neile teabepäevi, annab praktilist nõu taotluste koostamisel ja võtab esimese instantsina vastu kõik toetuste taotlused, kontrollib neid ja hindab.
Soomlased ütlesid selgelt - neile on elu näidanud, et vallavalitsus on alati kõige kompetentsem ja targem teadja, kellele ja milleks ning mis tingimustel toetusi anda. Vallavalitsuses heaks kiidetud toetuse saaja oskab selle ka edukalt ära kasutada.
Üldiselt on nii Lätis kui ka Soomes aru saadud, et ametniku ülesanne pole hoopiski mitte ettevõtjaid hirmutada ja karistada toetuste alal, vaid tagada Euroopa Liidu toetusraha maksimaalne ja edukas ärakasutamine.
Toetusbürokraatia peab muutuma lihtsamaks
Soome põlluministeerium korraldas mitu uuringut, mille alusel selgitati välja, missugused nõudmised ja paberid on toetuste korraldamisel liiast, tarbetud, ülearu keerulised või mõttetud. Uurimiste alusel on koostatud bürokraatia vähendamise ja toetuse saamise lihtsustamise riiklik tegevusplaan. Soomlaste suurim kaebus oli suunatud äärmiselt ülepingutatud keskkonnanõuete vastu, millega hädas meiegi põllumehed. Eestis on kaebusi palju, aga kaugemale pole asjaga kuhugi jõutud.
Vaata lisaks: 12. - 15. august 2008 Soome maaeluvõrgustiku õppereis Läti Vabariiki
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles