20.09.2008

LEADERi maaelu arengupoliitika toetused avanevad 2009. aasta algul

---

Allikas: Nädaline, Jaak Vitsur

20. september 2008

Link artikkel PDF dokument

2009. aasta jaanuaris alustatakse Raplamaal Euroopa Liidu maaelu ja maamajanduse arengupoliitika, nn LEADERi kava toetuste taotluste vastuvõtmist. LEADERi raha tuleb põhilises osas otse Euroopa Liidu eelarvest.

Praegusel ajal, mil Eesti riigi 2009. aasta eelarve koostamine on pingeline, kulub iga väljastpoolt pärit olev kroon marjaks ära. Seepärast on põllumajandusminister Seeder toonitanud, et toetus tuleb ära kasutada kiiresti, täielikult, efektiivselt ja kohalike elanike huvides ning üldsuse poolt heakskiidetud tegevusteks.

LEADERi maaelu poliitika toetused, mis Euroopa Liidus toimivad alates 1991. aastast, erinevad põhimõtteliselt senistest traditsioonilistest toetustest.

LEADERi poliitika omapära

LEADERi toetusi eristab tavalistest toetustest põhimõtteline tuginemine ainult ja üksnes kohalike elanike, ettevõtete, seltside ja vallavalitsuste koostööle. Koostöö korraldamiseks moodustatakse eraldi juriidiline isik, kohalik tegevusgrupp. Raplamaal kannab ta nimetust Raplamaa Partnerluskogu ja paikneb Rapla maavalitsuse hoones. Meie tegevusgrupis on 69 liiget. Tegevusgruppi juhib üheksaliikmeline juhatus, kus on esindatud kõik üheksa partnerluskoguga liitunud valda ja võrdsete kolmandikega ettevõtete, seltside ning vallavalitsuste esindajad.

Kohalik tegevusgrupp töötab välja toetuste kasutamise vajadused, suunad, põhimõtted ja eelistused. Seda dokumenti, ametliku nimetusega kohaliku tegevusgrupi strateegiat koostas Rapla­maa Partnerluskogu ligemale aasta, viies läbi mitmeid uuringuid, anketeerimisi, arengufoorumeid, erinevate arengudokumentide analüüse, arutluskoosolekuid. Strateegia võeti vastu tänavu juunis.

LEADERi maaelu poliitikat korraldavad Euroopa Liidu ja Eesti riiklikul tasemel mitmed olulised seadused. Euroopa Liidu määrus 1698/ 2005 sätestab toetuste andmise üldised põhimõtted ja toetatavad tegevused, Eesti riiklik maaelu arengukava 2008-2013 konkretiseerib toetuse lähtudes juba Eesti vajadustest, põllumajandusministri LEADERi meetme määrused kehtestavad üldised toetamise põhimõtted Eestis. Kohaliku tegevusgrupi piirkonnas jääb toetuste jagamise põhialuseks strateegia.

Kuidas toetuste taotlemine ja menetlemine toimub?

1. novembriks 2008 esitab Raplamaa Partnerluskogu põllumajandusministeeriumile (täpsemalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile - PRIA) oma äranägemise kohaselt üksikasjalikult lahti kirjutatud toetuste nõuete kirjelduse 2009. aasta soovitavate toetuste liikide kaupa. See kirjeldus ehk "meetmeleht" teeb nö puust ja punaselt igale taotlejale ette, millise tegevuse jaoks saab toetust küsida, milliseid kulutusi on võimalik toetuste eest teha, millised on toetuse kasutamist tõendavad dokumendid ja millised näevad välja aruandepaberid. Pärast seda, kui põllumajandusministeerium on esitatud "meetmelehed" üle kontrollinud, saame kirjaliku kinnituse, et meil Raplamaal on lubatud 2009. a korraldada toetuste eraldamist.

Pärast kinnituskirja saamist määrab partnerluskogu ise taotluste esitamise täht­ajad 2009. aastaks. Toetuste taotlejatel ei tule hirmu tunda dokumentide keerukuse ees. Partnerluskogu on huvitatud sellest, et toetused edukalt ära kasutada. Seetõttu aitab partnerluskogu büroo nõu ja jõuga toetuste taotlusi nii koostada, et nad vastaksid nõuetele.

Valmissaanud toetuste taotlused esitatakse partnerluskogule, kus neid vaadatakse kahes etapis: esimeses analüüsib taotluste sisu hindamiskomisjon, kes teeb enda ettepanekud rahuldamise kohta ja vajadusel ka pingerea.

Teises etapis võtab partnerluskogu juhatus lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekutest vastu lõpliku otsuse toetuse määramise kohta.

Järgnevalt viib toetuse taotleja oma taotluse dokumendid koos partnerluskogu juhatuse otsusega kohalikku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti büroosse, kus dokumendid omakorda kontrollitakse. Ka siin võib taotlejal soovi korral abiks olla partnerluskogu büroo töötaja. Pärast dokumentide vastuvõttu PRIAs võib soovitud tegevustega alustada.

Projektide elluviimine

Kuna LEADERi toetuste raha tuleb Euroopa Liidu Põllumajanduse Fondist maaelu arendamiseks (European Agricultural Fund for Rural Development), siis toimitakse siin selle fondi üldiste üleeuroo­paliste reeglite järgi. See tähendab, et tehtud kulutused hüvitatakse tagantjärele (90 päeva jooksul)* pärast kulutust tõendavate dokumentide sisseandmist. Seega tuleb projekti elluviijal leida mõneks ajaks vahendid kulutuste tegemiseks.

Tavaliselt on sellisel juhul abiks tulnud kas kohalik omavalitsus, riiklikul tasemel aga põllumajandusmi­nisteeriumile kuuluv organisatsioon - Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Projektide selline menetlemine ei ole enamikule meie põllumeestele ja teistelegi uudiseks, nii on toimitud juba alates 2002. aastast, kui Eestisse jõudsid esimesed Euroopa Liidu toetused.

Projekti elluviimise ajal ei pea elluviija ootama tegevuse lõpetamist, et aruanne esitada ja raha saada. On lubatud esitada vahearuandeid kuni neli korda aastas ja vastavalt sellele ka PRIA-lt raha kätte saada. Ka aruannete koostamisel on partnerluskogu büroo elluvii­jale abiks.

LEADERi esimene etapp on väga tähtis

LEADERi poliitika elluviimise esimene etapp 2009-2010 on Eestile olulise tähtsusega. Euroopa Komisjon (Euroopa Liidu valitsus) jälgib huviga, kas ja kuidas Eesti saab hakkama uudse toetuste korraldamise kavaga. Seetõttu paneb põllumajandusministeerium kõigile kohalikele tegevusgruppidele südamele, et taotletavad projektid oleksid põhjalikult läbi mõeldud ja elluviimine tagatud.

Raha taotleda on kerge, raha ära kasutada raske. Ei tohi juhtuda, et toetust saanud projektid hakkaksid venima näiteks tehnilistel põhjustel: projekteerimisraskused, maa kasutamise küsimused, ehituslubadega venitamine, ehitusjärelevalve korraldamise puudused, keskkonnamõjude arvestamise probleemid, raha nappus jne. Rangelt tuleb jälgida, et LEADERi rahaga ehitatav objekt või korraldatav ettevõtmine tooks kasu ja oleks üheselt mõistetav ning toetatav kohalike elanike poolt, sest LEADERi kasusaajad peavad olema just nemad.

Raplamaa Partnerluskogu juhatus on alustanud töökoosolekutega valdade nn LEADERi sidusrühmades koos vallavalitsuse esindajatega, et välja selgitada, milliseid projekte vallavalitsused on nõus toetama ja abistama järgmisel aastal. Praegu käib valdades 2009. aasta eelarvete koostamine, seetõttu on kohtumised õigeaegsed.

LEADERi toetuste kasutamise vastu on suurt huvi üles näidanud ka ettevõtjate organisatsioonid, võimalikke koostöö ja projektitaotluse ideid on arutatud Raplamaa Talupidajate Liiduga, Märjamaa Piirkondliku Ettevõtjate Ühendusega. Mõtteid on tulnud ka Raplamaa Turismiettevõtjate Ühenduselt. Muidugi on meie suurimaks ja parimaks abimeheks ning koostööpartneriks Raplamaa Omavalitsuste Liit. Ühise nõu ja jõuga suudame kindlasti leida parimad võimalused Euroopa toetuste efektiivsemaks kasutamiseks kogu Raplamaa huvides.