PRIA teatab
Allikas: PRIA, Maris Sarv Kaasik
9. oktoober 2008 Maaparandustoetuse määramisel eelistatakse ühistegevust
22. oktoobrini saavad põllumajandusettevõtjad, erametsaomanikud, maaparandusühistud ja teehoiuga tegelevad mittetulundusühingud esitada PRIAsse taotlusi maaparandustöödega seotud investeeringute saamiseks.
Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetust makstakse maaelu arengukava meetme 1.8 põhjal selleks, et põllumajandus-ja erametsamaal saaks teha ja säilitada toimivatena kuivendussüsteeme. Summa võib ulatuda 8,5 miljoni kroonini kalendriaastas.
Lupjamistoetus parandatud maale
Põllumajandusmaale saab toetust kuivendamiseks ja niisutamiseks, erametsamaale aga kuivendamiseks vajalike ehitiste jaoks.
"Seekordses taotlusvoorus on jälle võimalik saada toetust ka muldade lupjamiseks, aga ainult siis, kui lubjatav maa jääb niisugusele alale, kuhu sellesama projekti raames toetuse abil investeeringuid tehakse," ütles PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist Eva-Kadri Rossner. "Sellisel moel makstakse lupjamistoetust esmakordselt. Eraldi ainult lupjamistoetust PRIAst taotleda pole võimalik."
Rossner juhtis tähelepanu ka sellele, et esmalt peab kavandatav maaparandusehitis vastama maaparandusseadusega kehtestatud nõuetele. Teiseks - erametsamaale saab uut maaparandussüsteemi rajada ainult siis, kui see ei jää
Targalt tehtud maaparandustöö võib muuta soise võsa kenaks maastikuks.
kaitstavate liikide püsielupaika, hoiu- ega kaitsealale.
Uus nõue on ka see, et põllumajandusega tegelevad või erametsaomanikust ettevõtjad peavad enne taotluse esitamist olema selle ettevõtlusega tegelnud vähemalt 6 kuud.
Avaliku huviga projektidel on omaosalus väiksem
"Nagu investeeringutoetuste puhul ikka, nõutakse ka selle meetme puhul taotlejalt omaosalust," märkis Rossner. "Omaosaluse protsent sõltub kulutuse sisust ja ka sellest, kuidas objekti käsutatakse -mida rohkem omanikke ja käsutajaid, seda kõrgem on hüvitatav määr. Näiteks maaparandusühistule hüvitatakse
kuivendussüsteemi rekonstrueerimise ja uuendamise kulu kuni 90%, teistele 75% ulatuses."
Toetuse maksimaalne suurus taotlejale, kes taotleb toetust ka lupjamiseks, on kokku 8,5 mln krooni aastas ja 17 mln krooni programmperioodil ehk aastani 2013.
PRIA maakondlikud bürood võtavad toetusetaotluse dokumente vastu 22. oktoobrini, vorme ja teavet taotluse tingimuste kohta saab büroodest ja kõdulehelt www.pria.ee. Küsimuste korral võib helistada investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.
Taotluste menetlemine PRIAs algab pärast taotlus-vooru lõppu ja võib võtta kuni 90 tööpäeva. Kui abikõlblike
projektide summa meetme eelarve (selles taotlusvoorus 100 mln krooni) ületab, koostab PRIA projektide paremusjärjestuse.
Hindamise aluseks on põllumajandusministri määruse lisas toodud kriteeriumid: eelispunkte saavad ühistegevus, maaparandusehitiste rekonstrueerimine, keskkonna-kaitse abinõude rakendamine ning seegi, kui objekt teenib ühe ettevõtja huvi asemel avalikke huvisid.
Maaparandusinvesteeringu-te toetust sai PRIAst viimati taotleda läinud talvel, 108 abi-kõlbliku projekti rahastamiseks määras PRIA 134,4 miljonit krooni toetusi. Investeeringu tegemiseks on taotlejatel aega kaks aastat.
Elatustalu toetuse saajatel tuleb kinnitada kohustuse jätkamist
Ajavahemikus 8. oktoobrist 5. novembrini tuleb elatustalude kohanemise toetuse saamiseks viieaastase kohustuse võtnutel esitada PRIAsse andmed oma tegevuste ja põllumajandusliku tulu kohta. Muutub kuupäev, millise seisuga kontrollitakse taotleja maksuvõla puudumist.
Pole õige, et PRIA vahendatavad toetused soosivad vaid suurtootjaid. Elatustalude kohanemise toetus rakendati 2004. aastal just selleks, et aidata väiketalunikest FIEdel majandamist planeerida ja elujõulisemaks saada. Toetuse summa on kõigile ning igal aastal võrdne - 1000 eurot ehk 15 647 krooni aastas.
Elatustalude toetuse saajal peab põllumajandustegevuseks olema vähemalt 0,3 hektarit põllumajandusmaad või vähemalt üks põllumajandusloom. Kuid ettevõtjana peab ta olema ka FIE. Ta pidi saama kohustuse võtmise aastale eelnenud kalendriaastal omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tulu vähemalt 31 293 krooni, samas ei tohtinud kogu ettevõtlustulu ületada 281 639 krooni.
Toetatavate tegevuste loetelus on lisaks taime- ja loomakasvatusele näiteks mesindus, kalakasvatus, maatu-rism, puidu töötlemine, ehitusmaterjali ja komposti tootmine jne. Igal toetuse saamise aastal tuleb teha vähemalt üht enda ka vändatud tegevust.
Tingimus: tulu peab suurenema
"Elatustalude toetuse summa ei ole küll suur, aga see ei ole siiski mõeldud sotsiaalabiks, vaid ettevõtluse turgutamiseks," rõhutab PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbü-roo juhtivspetsialist Ülle Lu-
kas. "Sellepärast kehtib nõue, et võrreldes kohustuse alustamise aastaga, peab ettevõtlustulu kolmandast kohustu-seaastast alates suurenema."
Tänavu on osal taotlejaist algamas juba viies ehk viimane kohustuseaasta ning nende deklareeritav 2007. a ettevõtlustulu peab olema suurem kui 2006. a ettevõtlustulu, vastasel juhul nõuab PRIA eelmise kohustuseaasta eest tänavu varakevadel makstud toetuse tagasi. Neljandale kohustu-seaastale eelnenud kalendri-aasta ehk 2006. a tulu pidi aga olema kohustuse võtmise aasta eelsest ehk 2003. a tulust vähemalt 12% suurem.
"Tulu suurendamise nõude mittetäitmine on üks neid põhjusi, mis on mõnelegi taotlejale kaasa toonud kohustuse katke-mise," tõdeb Ülle Lukas.
Aasta-aastalt on selle toetuse saajate hulk vähenenud: tänavu märtsis maksti mullu-
se taotluse alusel toetus välja 2601 taotlejale, aasta varem oli neid üle 3200. Alates 2007. aastast elatustalude kohanemise toetuse skeemiga enam liituda ei saa.
Uus kuupäev maksuvõla tuvastamisel
Toetuse saamise üks nõudeid on, et taotlejatel, kes võtsid kohustuse 2004. või 2005. aastal, ei tohi olla 2008. aasta 31. detsembri seisuga maksu-ja tolliameti andmeil maksuvõlga või peab see olema ajatatud. Seni oli maksuvõla kontrollimise kuupäev 1. oktoober.
Lähiajal jõustub põllumajandusministri määruse muudatus, mis sätestab maksuvõla olemasolu uueks kontrollkuupäevaks senise asemel 31. detsembri.
Otsuse käesoleva taotlusperioodi toetuste maksmise kohta teeb PRIA hiljemalt järgmise aasta 10. märtsiks.
PRIA rahastab kalanduspiirkondade arengustrateegiaid
3. oktoobril määras PRIA kaheksale rannakalanduse piirkondade säästvat arengut kavandavale mittetulundusühendusele kokku 9,25 miljonit krooni toetusi selleks, et nad töötaksid oma piirkondade jaoks välja arengustrateegiad. Iga valmiv strateegia saab suunanäitajaks vastava kalanduspiirkonna kohalikule arengule, samuti saab tulevikus PRIAst toetusraha just strateegia alusel kavandatu elluviimiseks - näiteks väikeste kalasadamate uuendamiseks, kalatöötlemiseks, turustamiseks, kalaturismi edendamiseks. Selline arengustrateegiate koostamine ja rakendamine kalanduspiirkondadele sarnaneb LEADER-tegevusgruppide koostatud arengustrateegiate loomisega maaelu valdkonnas, tõdeb PRIA kalandus-toetuste büroo peaspetsialist Angela Annilo. Kui maaelu LEADER-ühendusi on Eestis praeguseks 26, siis kalandusega analoogseid ühendusi on kaheksa vastavalt piirkondadele. Need tegutsevad rannaregioonides: Saare-, Hiiu-, Pärnu-ja Läänemaal, Harjumaa ida- ja lääneosas, Peipsi järve piirkonnas ning Võrtsjärve ümbruses.
Septembris osales Annilo kalandusstrateegiate hindamise komisjoni istungil. "Komisjon hindas iga grupi strateegia ettevalmistamise tegevuskava ning vastavalt hindepunktidele sai iga tegevusgrupp raha juurde. Järgmiseks peavad grupid kokku kutsuma üldkoosoleku ja kinnitarna piirkonna strateegia väljatöötamise tegevuskava eelarve muudatused, seejärel esitama PRIA-le parandatud tegevuskavad ja kuludokumendid. Eeldatavalt tuleb seda teha oktoobri viimaseks või novembri esimeseks nädalaks -tähtajateatab PRIA Ametlikes Teadaannetes ning oma kodulehel," ütles Annilo.
Kalanduspiirkondade säästva arengu toetust sai kalandusfondi meetme 4.1 põhjal taotleda 24. juulist 29. augustini, laekus 8 taotlust - igast piirkonnast üks. Summa sõltub hindepunktidest, mille iga grupp oma strateegia eri alalõikudele kogus.
Raha makstakse tegevusgruppidele välja vastavalt kuludedokumentide laekumisele. Kulud hüvitatakse täies ulatuses - see tähendab, et toetuse määr on 100%.
Noortaluniku starditoetus püsib populaarne
Alustavatele põllumajandusettevõtjatele pakutav starditoetus püsib populaarne: 6. oktoobril lõppenud taotlusvoorus laekus noor talunikelt PRIAsse 155 taotlust summas 94 mln krooni. Konkurents on kõva, sest meetme eelarves on seekord toetusteks raha 28 mln krooni.
"Taotlusvooru viimasel päeval esitati üle 70 taotluse ja hästi palju oli ka telefonikõnesid, kus küsiti taotlemise tingimuste ja vormide täitmise koh-ta. Võib arvata, et hulk taotlusi tuleb veel posti teel juurde," tõdes PRIA peaspetsialist Ülle Kello, kui V. oktoobril esialgset kokkuvõtet tegi. Ta lisas, et enamik taotlusi on esitatud täissummale, milleks on 625 864 krooni.
Maakonniti laekus kõige rohkem taotlusi Tartumaalt ja Viljandimaalt (18), järgnesid Raplamaa (17), Jõgevamaa (15), Põlva-ja Saaremaa (14). Pärnu, Võru ja Lääne-Viru maakonnast laekus 11 taotlust, mujalt alla kümne. Ida-Virumaa oli ainus, kus toetusest huvitatud noortalunikke polnud.
Noortaluniku toetust makstakse maaelu arengukava meetme 1.2 põhjal ning asja lõppenud taotlus-voor oli teine. Eelmises taotlusvoorus tänavu kevadel laekus 255 taotlust ning eelarve oli poole suurem. Nagu toona, tuleb PRIA-1 ka nüüd koostada hindamispunktide alusel abikõlblike projektide paremusjärjestus. Kui eelmises taotlusvoorus jätkus raha 95 taotlejale, siis nüüd jätkub maksimummääras toetusi vähem kui poolesajale noortalunikule.
Tekstid koostas MARIS SARV KAASIK, PRIA pressiesindaja