MAK Leader meetme rakendamise Korduma Kippuvad Küsimused
saadetud tegevusgruppidele e-postiga 17.09.2008
(1) KÜSIMUS: kas mootorsõiduki rent on abikõlblik kulu (projektitaotlejale), kui sellega osutatakse avalikku teenust ?
(1) VASTUS: mootorsõiduki rent ei ole abikõlblik (projektitaotlejale), kui see on käsitletav perioodiliselt tehtava kuluna. Kui mõne õppereisi tarvis renditakse ühekordselt mootorsõidukit teatud kohta sõitmiseks teatud ajaks, siis saab seda käsitleda transpordikuluna ja võib olla abikõlblik.
Juhime tähelepanu ka määruse § 31 lg 4 punktile 12, mis ütleb et mootorsõiduki ost on mitteabikõlblik kulu, seda ka juhul kui see soetatakse liisingu abil ning sama §-i sama lõike punktile 14, mis ütleb, et liisingmaksed on mitteabikõlblikud, kui omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale ehk siis kui mootorsõidukit (või mõnda muud objekti) renditakse.
(2) KÜSIMUS: kui suur tohib olla taotleja (projektitaotleja) puhul projektis näidatud halduskulu? (2) VASTUS: projektitaotleja halduskulu suurus projektis pole piiratud, kuid silmas peab pidama seda, et taotleja peab tagama, et halduskuludena käsitletavad kulud (nt personalikulud, kulud bürootarvetele, sideteenustele, kommunaalkulud, jms) on tõepoolest seotud selle projektiga: need on põhjendatud, majanduslikult otstarbekad, vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks jne (§ 31 lg 3).
(3) KÜSIMUS: Leader määruse § 28 lg 1, et taotlejaks võivad olla (1) Projektitoetust võib taotleda strateegia rakendamiseks toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja). Kuskil ei ole öeldud, et tegelikult piirab taotlemist strateegia meetmeleht, mis määrab täpselt ära, kes konkreetsel juhul saavad taotleda?
(3) VASTUS: määrus lubab tegevusgrupil panna paika projekti üldised valikukriteeriumid, seega ka kitsendada taotlejate ringi. Määruse § 7 lg 3 punkt 6 (strateegia rakendamiseks kavandatavate meetmete üldine kirjeldus, projektide üldised valikukriteeriumid, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldus.). Seega, kui ka tekib vaidlus saab sellele §-le viidata ja selles osas probleemi ei tohiks olla.
(4) KÜSUMUS: küsimus puudutab taotlusvorme. Kas on olemas universaalne taotlusvorm?
(4) VASTUS: Leader meetme raames antava projektitoetuse taotlus on Leader määruse (nr 59; 12.06.2008) lisa 9 Link Riigi Teatajale:
https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=12978046
PRIA veebile pannakse ilmselt hiljemalt selleks ajaks, kui projektitaotlusi saab esitada ka Word formaadis taotlus (hetkel veel ei ole):
http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/leader-meetme_raames/vormid/
Nüüd oleneb tegevusgrupi konkreetsest meetmelehest, et millised on lisa nõudmised ja dokumendid, mis on vajalikud projekti taotleja ja taotluse hindamiseks. Kuid selguse mõttes võib, see olla ka nn lisavorm - kus vormikohaselt täidab projektitaotleja mõnede ÜLDVORMI nõutavate andmete kohta täpsustavaid (teie poolt) nõutud andmeid.
(5) KÜSIMUS: kas meetme 3.6 väljamaksed sõltuvad strateegia hindamise tulemustest? Selgituseks, seda võidakse rakendada järgneva loogika põhiselt: esimene periood on lõppenud siis kui esitatud strateegia on nõuetele vastavaks tunnistatud.
(5) VASTUS: RAK meetme 3.6 lõpetamine ei ole nii otseselt väljamaksete osas seotud Leader meetme raames strateegia hindamisega. Pigem on teema iga konkreetse tegevusgrupi meetme 3.6 maksetaotluste kvaliteedis ja viimase maksetaotlusega esitatud dokumentide mahus.
(6) KÜSIMUS: "kui kaugelt" konkreetselt hakkab infrastruktuuri rajatis näiteks hoone ehitamise või rekonstrueerimise korral elektrivarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni jms puhul?
(6) VASTUS: elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni korral mis on seotud ehitatava või rekonstrueeritava hoonega algab Leader määruse mõistes 60% toetatav osa alates nn liitumispunktis. Teisisõnu öeldes, väljapoole liitumispunkti jääva infrastruktuuri rajatis või eraldiseisev infrastruktuurirajatis on kõikidel taotlejakruppidel toetatav kuni 60%.
(7) KÜSIMUS: milliste meetmete koodide puhul võib taotlejaks olla kohalik omavalitsus? Maaelu arengukava põhimeetmete hulgas sellist toetusmeedet ei leidnud, kus taotlejaks oleks kohalik omavalitsus?
(7) VASTUS: Maaelu arengukava põhimeetmete hulgas on Leader meede ainuke meede, kelle kaudu saab kohalik omavalitsus toetust taotleda. Hetkel on maaeluvõrgustiku veebilt ära võetud strateegia seminari lisa 8, kuna täpsustatakse veel seltsingutele 100% toetuse teemat. Kuid väga hea lisa on ka 3 lisa: „LISA 3 - telgede meetmete vastavus nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005 WORD PDF ”, mis on veebilt allalaetav nii Word kui ka PDF formaadis. Sealt saab meetme koodide kaupa jälgida: millisel meetme koodil ei ole täpselt taotleja nimetatud, siis ülejäänutel saab olla taotlejaks ka kohalik omavalitsusüksus.
Näiteks 3. telje meetmete puhul:
koodid 311, 312 ei saa KOV taotleda, kuna ainult ettevõtjatele suunatud meetmed;
koodid 313, 321, 322, 323, 331, 341 saab ka KOV olla taotlejaks
KKK koondas Krista Kõiv, maaeluvõrgustik 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles