14.11.2008

Projektide kirjutamise viljaks on kohaliku elu elavnemine

---

Allikas: Vali Uudised, Ülle Lätte

14. november 2008

Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) Jõgevamaa komisjon eesotsas Toivo Krooniga külastas maakonna piires asuvaid objekte, mis on programmi 2008. aasta teisest voorust toetust taotlenud.

Komisjonis on ühtekokku viis liiget. Eelkõige on seal esindatud MTUde esindajad, Jõgevamaa Kodukandi Ühendusest Tiia Pärtelpoeg, Liia Stamm ja Halliku Hariduse Seltsi esindaja Mare Nõmm. Omavalitsuste Liidu esindajana oli kohal Tabivere vallavanem Aare Aunap. Komisjoni paneb oma korraldusega kokku maavanem. See on moodustatud selliselt, et hõivatud oleksid kolm piirkonda: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee piirkond.

"KOP 2008 II voorus laekus meile 45 projekti. Pärast taotluste läbivaatamist külastasime komisjoniga nendest 22 objekti. Viimased jäid seoses sellega sõelale, et KOPile saab kirjutada ka nn pehmeid projekte. Seekord külastasime ennekõike neid objekte, kus raha taotleti konkreetsete asjade ostuks või näiteks murutraktorite, minikeevituse parandamiseks, akende renoveerimiseks ja nii edasi," räägib Toivo Kroon. Siiski kõik 22 objekti ei leidnud rahastamist. "Meie oma südames näeme, et oleks vaja rahastamist, kuid rahast kõikidele ei jätku. Samas on MTÜsid, kes pole kohe projektile rahastust saanud, kuid on esitanud projekti korduvalt uuesti ja saanud raha 3.-4. korral. Ei maksa solvuda, kui kohe raha ei saa. Alati tasub uuesti üritada," selgitab Kroon.

Objektide valik on tingitud rahanappusest

Krooni sõnul oli KOPi 2008.a esimeses voorus laekunud maakonnast kokku 77 projekti. Nendest läks rahastamisele 35 projekti.

"I voor on alati kevadvoor ja seoses sellega tuleb alati rohkem projekte. Mahuprotsendist, mis on natuke üle 1 miljoni ja mis eraldatakse Jõgeva maakonda, rahastatakse esimeses voorus projektidesse vähemalt 60 % ulatuses. II voorus laekus 45 projekti ja kogu rahastus, mida me KOPi projektidele saime eraldada kas siis täisrahastuses või osalises rahastuses, oli 409 000," räägib Kroon ja jätkab: "Summa, mis riigilt tuleb, on suures piirdes ühesugune. Summa on suurenenud seoses sellega, et paar aastat tagasi otsustas vabariigi valitsus programmi kaudu finantseerida ka nn linna asumeid, kus on vähemalt üle 2500, inimese ja selle määrab ministri käskkiri."

Komisjonis ollakse mures, miks laekub maakonna linnadest (Põltsamaa, Jõgevamaa, Mustvee) suhteliselt vähe projekte, neid võiks olla rohkem. Põhjuseks oletavad nad seda, et ühisseltsi tegevus on linnades koondunud kultuurikeskuste juurde.

"Vaatamata sellele tuleb 2009. aasta kevadvoorus MTÜsid projekti kirjutamise võimalustest paremini teavitada," arvab komisjoni esimees. Kui algul hakati külades ühistegevuseks ruume otsima ja külamaju ehitama, siis ka praegu polevat ehituslaine veel kaugeltki mitte lõpukorral. Külamajades ja seltsimajades olevat veel palju ära teha. Kroon nimetab, et õnneks on olemas veel teisi meetmeid peale KOPi ja nendest on võimalik raha taotleda suuremates summades. KOPist on võimalik maksimaalselt 50 000 krooni saada. 25 000 võib taotleda konkreetse MTÜ tarvis.

"Väga hea meede, kuhu võiksid külad kirjutada, on külade uuendamise meede (meede 3.2), kust võib taotleda hea projekti korral kuni üks miljon. Esimeses voorus rahastati sisuliselt võttes sellest summast, mis eraldati Jõgeva maakonda, ainult pool. Ma väga loodan, et 2008. aasta sügisvooru, mis toimub detsembris, mis on küll PRIA meede, laekuks märksa rohkem avaldusi ja soove. Raha on ilmselt olemas, millega ehituse probleeme suuremas mastaabis lahendada," räägib Kroon. KOPi programmi plussiks aga on see, et MTÜ ei pea hädavajaliku asja kordategemiseks laenu võtma, nagu nõuab PRIA meede.

Koostöökoja kaudu on avanemas Leader projekt

Toivo Kroon ütleb end siiralt uskuvat, et 2009. aasta alguses avaneb Jõgevamaa Koostöökoja kaudu nn Leader -projekt. Summad olevat teada, siiani olevat koostöökojal raha saamiseks kõvasti tööd tehtud ja Kroon on veendunud, et suure tõenäosusega raha leitakse. Informatsioon, kuidas taotleda ja milliseid dokumente vaja läheb, avaldatakse ajalehes. Samuti olevat Jõgevamaa Koostöökoja liinis tulemas ka infopäevad.

"Kutsun samas inimesi üles koostöökoja liikmeks astuma. Seal on tegijaid juba palju ja see on suur võimalus. Perioodil 2009-2010 saab 25 miljonit krooni jagada samadel alustel nagu KOPi projektidel. Sellest saab raha taotleda suurtele kogu maakonda hõlmavatele projektidele, samuti nn rohujuure tasandil projektidele, MTÜde hädavajalike asjade lahendamiseks," räägib Kroon.

Igasuguseid projekte on inimesed vormistanud juba aastaid. Kas projektide vormistamise tase on nüüdseks hea? Toivo Kroon, kelle tööülesannete hulka kuulub esitatud projektide vastuvõtmine, ütleb, et kahjuks mitte. Kroon sõnab, et pärast esitatud projekti kontrollimist antakse inimesele võimalus projekti täiendamiseks ja puuduvate dokumentide esitamiseks. Probleeme olevat ka KOPi lõpparuannete kirjutamisega.

"Suureks abiks on Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kelle poole MTÜd võivad pöörduda lõpparuannete kirjutamiseks," juhatab Toivo Kroon.

KOPi poolt rahastatud objekte käib komisjon aeg ajalt kontrollimas "Põhimõtteliselt on asjade käik näha ka KOPi projekti käigus esitatud arvete põhjal. Praegusel komisjonil on plaanis hakata kontrollimas käima ja mitte ainult kontrollimiseks, vaid ka selleks, et levitada häid ideid ka teistele. Selleks on meil plaanis ka objekte pildistada ja koostada fotodest album, et teistele häid mõtteid anda," kõneleb Kroon. Raha väärkasutust ei ole projektide puhul ette tulnud. Kroon ütleb, et kui projekt saab konkreetse asja teostamiseks raha, on alati võimalik taotleda projektimuutust. Samuti saab avalduse alusel paluda projekti pikendamist.

Põltsamaa piirkonnast sai KOPi II voorust oma projektile rahastuse näiteks Kamari Haridusselts, kelle seltsimaja ahi vajab kordategemist. Lustivere külaselts sai raha rahvariiete ostmiseks. Võisiku-Kundrussaare külaselts EWA sai raha külamaja põranda uuendamiseks.

"Iga aastaga suureneb inimeste projektikirjutamise oskus. Kui kellelgi on hea idee, siis võib tulla kas või minu juurde. Annan soovitusi ja nõuandeid, kuidas projekti kirjutada. Samas on ka Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskuses spetsiaalne projektikirjutaja, kelle käest saab alati abi," nimetab Kroon.