26.11.2008

Lilli küla sai PRIALT ligi miljon krooni seltsimaja ehitamiseks

---

Allikas: Sõnumitooja, Külli Koppelmaa

26. november 2008

Kaks aastat ametis olnud külavanema BRUNO ENGELI juhtimisel on Anija valla Lilli küla elu hakanud arenema. Bruno Engeli eestvõttel on loodud Lilli Küla Arendamise Selts, külavanem kasvatab kodu lähistel hobuseid ning plaanib Viimsist Lillisse üle tuua pereettevõtte AS Enko, mis peaks tulevikus andma tööd umbes 150-le inimesele.

Euroraha seltsimajale

Lilli rahvas otsustas seltsi asutada märtsis 2006 toimunud esimesel külakoosolekul. Samal korral valiti Bruno Engel külavanemaks. Järgmistel koosolekutel hakati koostama küla arengukava. See valmis eelmise aasta kevadeks.

Ühe suure projektina sai arengukavasse kirja seltsimaja ehitamine. Seltsimaja on kavas rajada Bruno Engelile kuuluva endise Raadiku küüni asemele. Plaan on ehitada

kolmekordne hoone, mille ühte otsa tuleb spordisaal, kus on võimalik korraldada ka kontserte ja etendada näitemänge. Veel on seltsimajja plaanitud avalikud saunad, internetipunkt, toad huviringide tegevuseks ning ruumid aeroobikahuvilistele ja tantsukursuste läbiviimiseks.

Esimene taotlus ja positiivne vastus on PRIAst saadud. Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest eraldati Lilli seltsimaja ehitamiseks 938 796 krooni.

„Lootsin, et saame korraga 4,5 miljonit krooni, kuid seda antakse viie aasta jooksul ning igal aastal tuleb teha uus taotlus," sõnab külavanem.

See teeb Bruno Engeli nõutuks, kuna kavandatava hoone ehitushind on umbes 8-10 miljonit krooni: „Mis saab juhul, kui saame PRIAst vaid 1-2 miljonit? Kui ehitus jääb pooleli, võidakse raha tagasi küsida, kuid meil pole seda siis enam kusagilt võtta."

Külavanemat teeb ettevaatlikuks ka asjaolu , et PRIA annab raha tagantjärele, eelnevalt tuleb võtta ehituseks laenu, kuid tagatiseks küsitakse MTÜ juhatuse liikmete vara.

Bruno Engeli meelest on Lilli väga vaja ka laste mänguväljakut. Küla 130-st elanikust on lapsi umbes 30. Mänguväljak koos külaplatsiga soovitakse teha kortermajade lähistele. Seni on nende rajamine takerdunud maa munitsipaliseerimise taha.

Lilli elanikele teeb muret ka tänavavalgustuse ning ühistranspordi puudumine. Kuna suur probleem on ka väga harva liikuva ühistranspordiga, võiks Bruno Engeli arvates rajada Lillist jalgrattatee Kehrani. See vähendaks oluliselt ka koolilaste jalavaeva -jalgsi on Kehra keskusesse 4-5 kilomeetrit. Talvel saaks samasse teha suusaraja.

Külavanem kasvatab hobuseid

Tallinna lähistelt Viimsist pärit Bruno Engel kolis Lilli külla 2001. aastal.

„Kui ostsin esimese hobuse, hoidsin seda renditalus ning siis tekkis mõte, et võiks maale kolida. Nii hakkasimegi otsima kohta, kus saaks hobust pidada," räägib ta.

Ise pole Bruno Engel ratsutamisega tegelnud, küll aga oli see tema endise abikaasa hobi ning ka ta isa on tegelnud moodsa viievõistlusega, mille üks ala on ratsutamine. Nüüdseks ongi hobuste pidamine Lillis jäänud põhiliselt isa õlule.

Esialgu hakatigi Lillis hobuseid kasvatama. Et ettevõtmine läheb sedavõrd suureks - praegu on Lilli tallides juba 23 hobust - ei osanud Bruno Engel seitse aastat tagasi veel aimata.

„Kari peab olema parasjagu suur, et hobuste pidamine end majanduslikult ära tasub. Esiteks on hobused ise kallid, teiseks nende eest hoolitsemine," ütles Bruno Engel.

Kodumaja kõrvale ostetud maadele ehitatakse praegu kahte manee?i, üsna pea avatakse tall, mis on mõeldud hobuste majutusteenuse pakkumiseks - soovijad saavad seal rentida bokse. Bruno Engeli sõnul on vajadus selle järele olemas, Eestis on vaid üksikuid profispordile orienteeritud kohti, kus hobuste omanikud, kellel oma talli pole, saavad loomi hoida.

Lillis on plaan hakata edendama hobuste koolisõitu: „Eestis tegeldakse sellega vähe ning paljudes tallides on. probleem - kes tahab koolisõiduga tegelda, ei saa keskenduda, kuna hüppetreeningud ja nendeks manee?idesse seatud takistused segavad."

Lillisse ehitatakse koolisõidu tarvis kahte manee?i, neist suurem 20x40 meetrit.

Kuna loomadele on vaja heina, on Bruno Engelist saanud ka põllumees. Muretsetud on heinategemiseks vajalik tehnika ning heina müüakse veel teistele ratsahobuste pidajatele. Ta selgitab, et ei saa ise heina osta, kuna sageli on see liiga kauaks jäänud põllule ning selle tõttu läbi vettinud ja hallitama läinud.

„Loomadele seda anda ei või, kuna hobused on väga tundlikud. Hallitanud hein hakkab tolmama ning siis on hobustel kohe kopsuprobleemid. Kui hobune on saanud juba köha, siis seda enam välja ei ravi. See tähendab, et temast ei saa enam tipphobust, heal juhul võib pidada lemmikloomana. Nii et odavam on meil kulutada kvaliteetse heina kasvatamisele, kui hiljem loomade ravimisele," selgitab Bruno Engel.

Hobuste kasvatamiseks on perefirmana loodud Toominga Tall, neile heina tegemiseks ja selleks vajaliku põllu harimiseks BJ Tootmise OÜ. Toominga Tallis on 3 töötajat, põllutöödel kasutati suvel õpilasmaleva töörühmi.

Toob Lillisse tootmisettevõtte

Edaspidi on ettevõtjast külavanemal kavas Lillist Viimsisse üle tuua ka 1990. aastal loodud perefirma AS Enko. Selleks kulub 30 miljonit krooni.

Enkole pani Bruno Engeli isa aluse 1988. aastal väikeettevõttega, mis alustas tegevust Valkla hooldekodus. Koostöös sotsiaalministeeriumi ja soomlastest partneritega pakuti hoolealustele tööd.

„Esimene toode oli püksihaagid Baltikale, hiljem tehti neid isegi Moskvasse. Veel valmistati seal riidepuid, jopenööride mummüsid ja muud, millest tol ajal oli puudus," räägib Bruno Engel.

Kaks aastat hiljem loodud AS Enko alustas tööd Viimsis. Esimeseks tooteartikliks sai juba Valklas alustatud kinnitusvahendid veetorustikele ja elektrikaablitele.

„Suutsime soomlastest sõprade kaudu oma kvaliteediga ära võluda suured Soome hulgibaasid, kuna meie hinnad olid odavamad kui soomlastelt ostes. Kui soomlased ehitasid endistele vene sõduritele Venemaal eraldi külasid, telliti kõik ehituses vajaminevad kinnitusvahendid meilt. See oli suur stardipositsioon, mis andis firma arengule olulise tõuke," räägib Bruno Engel.

Praegu on ettevõtte põhilised tegevusharud metall- ja plastmasstoodete kavandamine, tootmine ning turustamine erinevates tegevusvaldkondades - ehituses, elektro- ja kodutehnikas jm. Enamus toodangust läheb eksporti, firma annab tööd ligi 1401e inimesele, mullune käive oli umbes 180 miljonit krooni.

Viimsis on Enkol jäänud kitsaks - maa on seal kallis ning laienemist takistavad ümber tootmishoonete ehitatud elumajad. Seetõttu ostis Enko ASilt Vaania ära endised Lilli laudahooned, kus vahepeal tegutses prügisorteerimisjaam. Praegu ehitatakse neid ümber tootmishooneteks. Esialgu plaaniti lõplikult Lillisse üle kolida paari aasta pärast, mil Enko tähistab 20. sünnipäeva. Kas see õnnestub, ei oska Bruno Engel praegu öelda, ülemaailmne majanduskriis on ka nende ettevõtmistele pitseri vajutanud.

„Võtame tempot natuke maha. Ehitust jätkame, kuid esialgu ei lase kõiki reserve käiku, peame jätma endale ka hingamisruumi," sõnab ta.

Endises rohujahuhoidlas on siiski järgmise aasta esimeses pooles kavas üks tsehh käima panna. Sinna tuleb Eestis uudne tehnoloogia, millega hakatakse metalliseerimist tegema keskkonnasõbraliku vaakum-meetodiga. Seadmepark on olemas, praegu käivad veel ruumide ehitustööd.

Kuna linnast tuuakse Lillisse üle peamiselt osakonnajuhid, on suur osa tööjõust kavas hankida ümbruskonnast. Kui kogu Enko mõne aasta pärast Lillisse kolitud, peaks seal tööd saama umbes 150 inimest. Neile, kes Viimsist üle tuuakse, on kavas Lilli ehitada 20 eramut.